Eesti kaubandussuhe Hiina rahvavabariigiga - Konspekt

Tartu Kutsehariduskeskus
Müügiesindaja
Siim Tubli ja Mirko Tooming
EESTI KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA
Uurimistöö
Juhendaja Külliki Vaske
Tartu 2012
Sisukord

Sissejuhatus
Antud uurimistöös toon välja statistilisi andmeid väliskaubanduse kohta. Kajastan muutusi viimastel aastatel ja analüüsin Hiina turunduslikku keskkonda ja võrdlen seda Eestiga . Välja on ka toodud näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Hiina turul ning millise toodanguga on turule sisenetud. Toon välja ka transiidikoostööd Hiina ja Eesti vahel ning miks Hiinale pakub huvi Eesti transpordiinfrastruktuur. Uurin ka millised majanduslepingud on Eesti ja Hiina vahel.
Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuna riikide vahemaa on kauge , mastaapide ja kultuurilised erinevused on suured, on just need peamisteks piiravateks teguriteks . Kuna Eesti on soodsal geograafilisele asendil, meil on EL/Schengen/Euro liikmelisus, head transporditingimused ja tugev teaduslik-tehniline potentsiaal siis Hiina huvi on selletõttu suhteliselt suur. Hiinlastel on kõige suurem huvi koostöö vastu transiidi, elektroonika, puidu- kala- ja ehitusmaterjalitööstuse ning põlevkivi töötlemise vallas. Eesti huvi Hiina vastu tuleneb aga Hiina investeerimispotentsiaalist, allhangete tegemise võimalustest, samuti Hiina hiiglaslikust turust ja kaupade hankekohast, kus hind on konkurentsivõimeline ja kvaliteet paraneb . Eesti ja Hiina vahelised suhted on alati olnud keskne aruteluteema nii poliitikute kui ka majandus-ühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö transiidis, logistikas ja tööstustootmises. Iga aasta suureneb Eesti ettevõtjate huvi Hiina vastu. Shanghais on isegi avatud EAS kontor ning seal on ka ärilise suunitlusega peakonsultant. Kuna Eesti kaotab ühaenam konkurentsieelist odava tööjõu näol, siis vaadatakse konkurentsivõime kasvatamiseks allhangete tegemise näol Hiina suunas. Kuna Eesti firmade suutlikkus investeerida on viimastel aastatel kasvanud, on üles näidatud huvi rohkem investeerimisel kinnisvaraarandusse, jaemüügikaubandusse ja tööstustootmisse. Näiteks Jõgevamaal tegutsev AS Scandi Floori Kurista liimpuidutehas ekspordib 90% oma toodangust Hiinasse.
Kaubandus
Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on olnud märkimisväärne. Aastatel 2000–2005 suurenes märkimisväärselt kaubavahetuskäive Hiinaga peaaegu 19 korda ning eksport kasvas ligikaudu 7 korda ja import 29 korda. 2006 aastaks oli kaubavahetuskäive 6 740 mln EEK, millest üsna suur hulk moodustas eksport, milleks oli 3 308,6 mln ja import 3 431,4 mln EEK. Kuna ekspordimht oluliselt suurenes kahanes ka kaubavahetuse puudujääk, milleks oli 122,8 mln krooni. Kuid vahepeal oli majanduskriis ning impordimaht langes ning kaubandusvahetusekäive aastal 2009 oli vaid 3 132,3 mln krooni. Kuid viimastel aasatel on näha paranemis tunnuseid, kuna nimelt aastal 2010 augustikuu lõpu seisuga oli käive 3 535,3 mln krooni.
2010. a augusti seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias. Hiina päritolu kaupu tuuakse Eestisse üha rohkem, sest paljud kaubad jõuavad meieni läbi teiste riikida vahendajate. Ekspordist moodustasid 2009.a. masinad ja seadmed 38%, pabermass (ja tooted sellest) 21% ning metallid ja metalltooted 16%. Impordist (saatjariigi järgi) moodustasid masinad ja seadmed 38%, tekstiil ja tekstiiltooted 20%, metall ja metalltooted 10%, muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, sporditarbed) samuti 10%.
Kaubavahetus Hiinaga põhikaubanduse järgi (mln krooni):
Aasta
Eksport
Import
Bilanss
1995
15,9
125,6
-109,7
1996
5,5
191,2
-185,7
1997
25,3
299,4
-274,1
1998
11,9
456,0
-444,1
1999
36,2
650,5
-614,3
2000
107,3
2561 ,3
-2454
2001
257,1
6543,5
-6286,4
2002
320,7
4144 ,4
-3823,7
2003
421,4
4026,0
-3604,6
2004
448,3
2000,9
-1552,7
2005
528,1
2696,5
-2168,4
2006
3308,6
3431,4
-122,8
2007
1013,1
3715,6
-2702,5
2008
840,3
3634,9
-2794,6
2009
858,1
2274,1
-1415,9
2010 (8 kuud)
1177,2
2358,0
-1180,8
See tabel toob välja, et kuni aastani 2005 kasvas eksport aeglaselt. Kui aastal 2005-2006 kasvas eksport tohutu suure hüppega ehk 528,1 miljonilt 3 308,6 miljonini. Kuid kuna Eestis tuli majanduskriis siis eksport ka langes järgmisel aastal tohutult. Import samas on iga aastaga kasvanud, kuid alates aastast 2007 on see langenud. Bilanss on aga kõikunud seinast seina, kuid viimasel ajal on see paremuse poole läinud.
Tähtsamad ekspordi kaubagrupid 2009. a:
Eksport
mln krooni
% koguekspordist
Masinad ja mehhaanilised seadmed
328,1
38,2
Paberimass ja tooted sellest
177,5
20,7
Metall ja metalltooted
140,4
16,4
Eesti ekspordib Hiinase enamjaolt masinaid ja mehaanilisi seadmeid, mis on koguekspordist 38,2%. Eesti on selles valdkonnas üsnagi arenenud. Kuid samuti on tähtsalt kohal ka paberimass ja tooted paberimassist, mis on koguekspordist 20,7%. Muidugi ei saa mainimata jätta metalli ja metalltooteid mis on koguekspordist 16,4%.
Tähtsamad importi kaubagrupid 2009. a:
Import
mln krooni
% koguimpordist
Masinad ja mehhaanilised seadmed
858,8
37,8
Tekstiil ja tekstiilitooted
463,3
20,4
Metall ja metalltooted
231,2
10,2
Muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, spordikaubad)
228,1
10,0
Isegi, et Eesti ekspordib Hiinasse masinaid ja mehhaanilisi seadmeid, impordib ta ka seda sisse. See on tähtsaim imporditav grupp ja mille osakaal on koguimpordist 37,8%. Kui me käime poes ja ostame tekstiile mööbleid või mänguasju siis on peaaegu alati sildi peal kirjas „Made in China “. Antud tabelis näeme, et Eesti impordibki sisse üsnagi suurel protsendil tekstiilitooteid ja muud tööstuskaupe.
Transiidikoostöö
Hiinale on huvipakkuv Eesti hea transpordiinfrastruktuur. See võimaldab Hiinal kasutada Eestit ümberlaadimispunktina teel Lääne-Euroopasse ning samuti ka Venemaale. Eesti Logistika ja Transiidi Assutsiatsioon sõlmis Logistikaklastri korraldatud visiidil Hiinasse Xiameni ja Fuijani Logistika Assotsiatsioonidega koostöömemorandumid, mille eesmärk on arendada ja tugevdada kahe riigi vahelist koostööd logistika, transpordi ja transiidi vallas. Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele ja Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel. Klastri projekti toetab 12,8 miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu programmi raames. Hiinlased vahetavad kaupa läbi Eesti sadamate ja suunavad need omakorda rajatavate ladude ja jaotuskeskuste kaudu edasi lõpptarbijale. Transiidikoostöö Eestiga on Hiinale hea, kuna see vabastab suuremad piirisekeldused. Antud võimalus annab Hiinale läbi Muuga ja Sillamäe sadama suunata edasi kohapeal ümberpakitud ja lõpptarbijate vajaduste järgi komplekteeritud kaubasaadetised. Hiina selpuhul aga investeerib Eestisse ja annab võimaluse Eesti sadamate ning transiidivõimaluste kasutamist Hiina firmade poolt.
Kuid meretranspordiga kaasnevad ka ohud:

terav konkurents naaberriikidega ja omavahelise koostöö puudumine,
vedude kasvu pidurdumine, eelkõige Venemaa kaupade ümbersuunamise tõttu,
kaubavood on üheliigilised ja nende käitlemiseks rajatud terminalid on liiga kitsalt spetsialiseeritud (Muuga söeterminal),
keskkonnasaaste oht (vedelkütus, kivisüsi, väetised),
kogu transiidiketi tööhõive sõltuvus kitsast kaupade nomenklatuurist.

Selleks toon välja mõningad võimalikud lahendused:

koostöö arendamine merendusvaldkonna liitude, ettevõtete ja riiklike struktuuride

vahel,

koostöövõimaluste teiste sadamatega (sealhulgas ka konkurentidega), eelkõige ühise

infosüsteemi arendamine,

Euroopa Liidu toetusfondide laiema ja parema kasutuse tagamine merendussektoris.

Kokkuvõte
Eesti ja Hiina vaheline kaubandus suhe on märkimisväärne. Arvestades, et Hiina ühines WTOga 2001. aastal ning temast on seejärel saanud maailma suurim kaupade eksportija (10,36% maailma ekspordist 2010. aastal) ja maailma suuruselt teine majandus, on positiivne, et meil on Hiinaga hea kaubanduslik suhe. Kuna vahepeal oli majanduskriis siis see vähendas eksporti ja importi Hiina ja Eesti vahel, kuid kaubavahetus Hiinaga vaikselt taastub . Põhiline ekspordi kaubagrupp on hetkel masinad ja mehaanilised seadmed, mis moodustab koguekspordist 38,2%. Kõige rohkem impordime me samuti masinaid ja mehaanilisi seadmeid, mis moodustab koguekspordist 37,8%. Kõige tähtsam on tõsiasi, et Hiina on Eesti suurim kaubandusparntner Aasias, arvestades seisu aastal 2010. Hiina päritolu kaupu tuuakse Eestisse üha rohkem, sest paljud kaubad jõuavad meieni läbi teiste riikida vahendajate. Ka Eesti vahenadab Hiina kaupu. Nimelt kasutab Hiina Eesti sadameid ümberlaadimispunktina, kust viiakse kaup edasi Lääne-Euroopasse ning samuti ka Venemaale. Usun, et Hiina on Eestile tohutult hea ekspordi vahendaja , kuna siiski Hiina on hetkel suurim kaupade eksportija. Ning kuna Hiina turg on tohutult suur on Hiinasse ka hea importida, sest seal on suur turg.
Kasutatud materjal