Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika m...
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused: · V...
Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega. üksikvõim spetsiifilised võimed, mida ei ole võimalik jaotada osadeks (nt. taju või reaktsiooni kiirus) ed erivõimed võimekus mingil konkreetsel alal (nt. ruumiline võimekus) üldvõimed erinevate võimete kogum ÕIGE 9. Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Õige 10. J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Vastus: Õige Vale Õige
teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes.
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uu...
3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6. Personaalne intelligentsus 1)interpersonaalne ehk isikutevaheline need, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda 2) intrapersonaalne ehk isikusisene oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. Mida paremini tunnetame teisi seda kõrgem interpersonaalne intelligentsus, mida paremini tunnetame ennast seda kõrgem intrapersonaalne intelligentsus. Intelligentsuse alaliigid hõlmavad põhimõtteliselt täiesti erinevaid ja ajus eri piirkondadega seotud võimeid. Eri ajastutel on olnud tüüpide olulisus erinev. Gardner rõhutas, et
kvaasimeedia(arvutimängud) 4. Mida tähendab suhteline võrdus meedias? See tähendab seda, et seaduse ees oleme võrdsed, meedia ees aga mitte. Jaguneb kategooriatesse: · Kaitsetu (väikese haridusega, haiged, lapsed, vaimse puudega) · Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad) · Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed) · Avaliku elu tegelane 5. Nimeta neli suhtlemistasandit · Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus?
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Question 2 Punktid: 1/1 C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus:
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus 3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? 1) jah/Ei 3. Loeng Õpilaste isikuomadused. Kognitiivne stiil ja loovus. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika.
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferents...
[1;117] 5) Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne (isikutevaheline) intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus seondub indiviidi endaga oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa:
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamisintelligentsus Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. Suhtlemisintelligentsus Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha.
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks (sportlased, tantsijad, näitlejad). Muusikalis-rütmiline intelligentsus - võimekus luua rütme ja meloodiaid, väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Interpersonaalne intelligentsus – võime mõista teisi inimesi, hästi arenenud empaatiavõime (õpetajad, arstid, poliitikud). Intrapersonaalne intelligentsus - väljendub võimes mõista iseennast, sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. 2 Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus – võime eristada elusobjekte (taimi, loomi, tundlikkus teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes.
Tülgastav Mures Sallimatu Turbulentne Vihkav Ärritunud Hirmunud Ebamugav Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud Emotsionaalne intelligentsuse skaalad Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10 · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted
(Sternberg 2003: xi) Üleüldse on intelligentsus väga laialt mõistetav väärtus. Sellel on mitmeid erinevaid väärtusi ja tunnuseid. Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985
Hiljem on nad osavamad kaardilugejad, oskavad hästi lahendada ruumilist kujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista erinevaid skeeme. Interpersonaalne andekus on võime mõista ümbritsevaid inimesi ja nende tegevust, nad on emotsionaalsed ja koostööaltid. Sobivad varakult teiste lastega, mõistavad hästi kaaslasi, aitavad ja õpetavad neid. Samas tahavad just nemad olla teistele juhiks. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast, olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid. Juba lapsena kipuvad sellised lapsed olema enesekesksed, see ongi üks esimesi tunnusjooni. Hiljem oskavad nad seada endale kindlaid eesmärke ning neid ka saavutada. Naturalistlik andekus on suunatud väljapoole ja tähendab võimet eristada elusobjekte. Juba varases eas tunnevad lapsed sügavat huvi loomade, lindude,
liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5) Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus selgitab inimese võimet arutleda ja tajuda suhteid,
12. Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? kehalis-kinesteetiline muusikaline Sisu ja sooritus. interpersonaalne kuidas teis tajud intrapersonaalne kuidas ennast naturalistlik 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid 25. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimeid? võimekust tänapäeval?
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord..............................................................................................
Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1] Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised. See on valdkond, kus iga laps areneb ise
Teadmisi ei def mitte individuaalselt, vaid kollektiivses protsessis, läbiräägitud arusaamine. 4. Erinevad arusaamad kutsuvad esile erinevat tegevust. Ei ole lõplikku lähenemist. Võimaldab aru saada SP keerukusest dünaamilisus, avatus (teoorias). Suhtlemine sotsiaalpedagoogilises kontekstis. 3 Suhtlemise liigitus: I seoses sotsiaalsete suhete ulatusega (ülalt alla) 1. Intrapersonaalne suhtlemine (enda sees suhtelmine, sisekõne) 2. Interpersonaalne suhtlemine (isikutevaheline) 3. Avalik esinemine 4. Organisatsiooniline suhtlemine 5. Kultuuriline suhtlemine. II seoses vahenditega ja nende puudumisega 1. Vahetu suhtlemine 2. Vahendatud suhtlemine Interpersonaalne suhtlemine. Suhtlemine, kus isik on otseselt seotud teate edasiandmisega ja saamisega. See on düaadiline (2 inimese vahel) ja suhtlemine väiksetes gruppides. Võib olla nii formaalne kui
ei oska oma keha valitseda. · Naturalistlik võime ära tunda ja opereerida elus- ja eluta looduse objektidega, süstematiseerimisvõime, tunneb end hästi looduses; puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete korratus, mõtete kaos. · Interpersonaalne võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused; puudumisel ei suuda kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, kardab esineda. · Intrapersonaalne eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, süveneb sisekõnelustesse; puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. · Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu Gardner nimetab oma MI teooriat Fellini filmi järgi 8 ½ teooriaks) spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (miks
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6. Intrapersonaalne intelligentsus on võime mõista oma emotsioone, temperamenti, motivatsiooni ja kavatsusi. Ennast õpivad lapsed tundma teiste inimeste kaudu. 7. Interpersonaalne intelligentsus on võime mõista inimestevahelisi suhteid, teiste tuju jne. 2-5-aastane laps hakkab kasutama sümboleid, mis viitavad temale (mina, minu), teistele indiviididele (sina, teda, emme) ja oma (minu sünnipäev, minu toit, minu asi) ning teiste (oled kurb, oled kuri) tunnetele
ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor) Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic) Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon. Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane) Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal) Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata. Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut) Intrapersonaalne intelligentsus (Intrapersonal) Operatsioonid: võime eristada enda siseseisundeid, enda käitumise juhtimine, eneseteadvus. Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus)
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid
Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus Normaaljaotus ja standardhälve Üldvõimekus ja g-faktor Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: · keeleline · loogilis-matemaatiline · ruumiline · muusikaline · kehaline · interpersonaalne · intrapersonaalne · naturalistlik · eksistentsiaalne R. Sternberg (s. 1949) · IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. · Siia lisaks: · Loovus · Praktiline intelligentsus Soolised ja grupilised erinevused võimetes IQ ja erinevad grupid · Sugu · Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes · Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu · Etnilised grupid ja intelligentsus
ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor) Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic) Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon. Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane) Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal) Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata. Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut) Intrapersonaalne intelligentsus (Intrapersonal) Operatsioonid: võime eristada enda siseseisundeid, enda käitumise juhtimine, eneseteadvus. Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus)
üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. 6) Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks: a) Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega. b) Enesetunnetamisintelligentsus. Enesetunnetamis- ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. 7) Naturalistlik intelligentsus Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu (2).
Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega)
o grupp peab ülejäänud maailma vahetutest mõjudest suhteliselt isoleeritud olema. o optimaalne homogeensus o Grupi suurus: mitte alla 5-6 o osa grupiliikmete varasem tutvus ja koostegevuse kogemus pigem aeglustavad kui kiirendavad grupi arengut. o grupi koosseis peab koostegevuse jooksul suhteliselt stabiilne olema o eeldus, et grupil on juht, kellel on formaalne võim ning subjektiivne autoriteet grupiliikmete silmis. Tegevuste iseloom: Verbaalne intrapersonaalne (nt joonistatakse pilt enda maailmast ja tutvustatakse selle abil end grupile) Verbaalne interpersonaalne (nt vesteldakse paarides ja seejärel tutvustatakse paarilist grupile) Mitteverbaalne intrapersonaalne (nt juhendatud lõõgastus ärevuse ja pinge maandamiseks) Mitteverbaalne interpersonaalne (nt grupiliikmed liiguvad mööda ruumi luues pilkkontakti kaaslastega). Tegevuste valik grupis sõltub:
Tagasisidega võimendatakse teatavaid käitumisi ja summutatakse teisi. Tagasisidemega kinnitatakse teiste inimeste käitumist. Kui me teiselt sellist tagasisidet ei saa, siis me hakkame selle üle kurtma - nt "ta ei kuula mind kunagi" jne. Aeg. Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust. Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna samasse punkti kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub. Selline kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil: 1. Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess, otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine. 2. Interpersonaalne kommunikatsioon viitab sellisele kommunikatsioonile, kus inimesed vahetavad oma mõtteid ja tundeid.. Selle vormideks võivad olla nt vestlused, intervjuud, diskussioonid. 3
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7....
lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a. Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. b. Intrapersonaalne (isikusisene) enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 205-211, 220-221 Mis põhjustel võib inimene vaimse võimekuse testis saada halvema tulemuse kui tal tegelikult oleks? Kuidas on olulised F.Galton ja J.Cattell ning A.Binet? Vaimse võimekuse testid jagunevad:
testimise vahendiks on Raveni progresseeruvad maatriksid. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Tänane mõõtmine 19 Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 88. Stereotüüpide olemus. ...kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta
Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus.14. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime15. Intelligentsuse liigidGardner:ruumiline-visuaalne, kehalis-kinesteetiline, musikaalne, lingvistiline, loogilis- matemaatiline,interpersonaalne, intrapersonaalne ja looduuurijalik intelikentsus16. Motivatsiooni olemus ja liigid peab olema rahultatud algvajadused et saavutada lõppvajadusi;füsioloogilised vajadused,turvalisusvajadus,kuuluvusvajadus,tunnustusvajadus,eneseteostusvajadus. 17. Ootuste motivatsiooniteooriadOotuste teooria järeldused - *arusaam, et inimese käitumist mõjutavad mitmed temast endast ja keskkonnast tulenevad tegurid, *inimene teeb mitmeid otsuseid ja valikuid, kuidas käituda
Gardner osutab, et kuigi paljudele tundub mõistlikum nimetada muusikalisi võimeid andekuseks, tuleks sellist loogikat järgides loobuda kõigist inimvõimetest rääkimisel sõnast intelligentsus. 6) Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi. See võime on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, ärimeestele või poliitikutele. 7) Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerida mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad hästi iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. 8) Naturalistlik intelligentsus osutab inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva
keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib olla interpersonaalne (tekkida inimeses) või intrapersonaalne (tekkida väljaspool inimest). Keskkond võib millal iganes klienti mõjutada. See võib olla seesmine või välimine. Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas. See teooria on kasutatav erinevates kultuurides ja ka teistel tervishoiu erialadel. Dorothy Johnson.
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
