Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel):
· märk- tähenduslikku sisu omav sõnaline võimittesõnaline ühik, · kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse, · dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised)
Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 (Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele intelligentsuskvoodi IQ
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3
Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega. üksikvõim spetsiifilised võimed, mida ei ole võimalik jaotada osadeks (nt. taju või reaktsiooni kiirus) ed erivõimed võimekus mingil konkreetsel alal (nt. ruumiline võimekus) üldvõimed erinevate võimete kogum ÕIGE 9. Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Õige 10. J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Vastus: Õige Vale Õige
teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes.
1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline, enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane (interpersonaalne). Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud. Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor). 5.Daniel Golemani emotsionaalne intelligentsus (+ ja-)
3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6. Personaalne intelligentsus 1)interpersonaalne ehk isikutevaheline need, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda 2) intrapersonaalne ehk isikusisene oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. Mida paremini tunnetame teisi seda kõrgem interpersonaalne intelligentsus, mida paremini tunnetame ennast seda kõrgem intrapersonaalne intelligentsus. Intelligentsuse alaliigid hõlmavad põhimõtteliselt täiesti erinevaid ja ajus eri piirkondadega seotud võimeid. Eri ajastutel on olnud tüüpide olulisus erinev. Gardner rõhutas, et
kvaasimeedia(arvutimängud) 4. Mida tähendab suhteline võrdus meedias? See tähendab seda, et seaduse ees oleme võrdsed, meedia ees aga mitte. Jaguneb kategooriatesse: · Kaitsetu (väikese haridusega, haiged, lapsed, vaimse puudega) · Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad) · Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed) · Avaliku elu tegelane 5. Nimeta neli suhtlemistasandit · Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus?
on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel):
Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Question 2 Punktid: 1/1 C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus:
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne
lapsevanemate, kolleegidega või spetsialistidega nõu pidanud. Üks on kindel- suur osa abist seisneb õpetajapoolses hoolimises. Andekad. Andekate märkamine ja nende arengu toetamine on üks olulisemaid õpetaja professionaalsuse mõõdupuid. Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria- inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (matemaatilis-loogiline, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, naturalistlik, interpersonaalne, intrapersonaalne, eksistentsialistlik). Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas arendada andekat tunnis. Andekad on teistest erinevad ja neil esineb vajadusi ja probleeme, mida teistel ei ole. Paljud andekad on koolis probleemseks lapseks, põhjuseks nende isiklik eripära ja tundlik meelelaad, raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnistamisega. Lisaks on osa andekaid perfektsionistid- põhjus, miks andekad lapsed ei taha pingutada
Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest :
1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus
1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus 3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? 1) jah/Ei 3. Loeng Õpilaste isikuomadused. Kognitiivne stiil ja loovus. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika.
· Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga. Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel. Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100- ga.
[1;117] 5) Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne (isikutevaheline) intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus seondub indiviidi endaga oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa:
Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne 1 Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest
kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamisintelligentsus Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. Suhtlemisintelligentsus Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha.
*siia lisaks: loovus, praktiline intelligentsus SPETSIIFILISED VÕIMED II - harimatu õpetlased termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kindlas valdkonnas (nt aritmeetikas, muusikas) *neid on rohkelt autistide seas SPETSIIFILISED VÕIMED III - Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: *keeleline *loogilis-matemaatiline *ruumiline *muusikaline *kehaline *interpersonaalne *intrapersonaalne *naturalistlik *eksistentsiaalne VAIME ALAARENG - kerge (50/55-70) - mõõdukas (35/40-50/55) - raske (20/25-35/40) - väga raske (alla 20/25) INTELLIGENTSUS JA SOOLISED ERINEVUSED - meestel paremad tulemused visuaal-ruumilses mõtlemises - naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses *Machin ja Pekkarinen (2008): tüdrukud on osavamad lugemises, poisid matemaatikas INTELLIGENTSUS JA ERINEVAD GRUPID - etnilised grupid ja intelligentsus *negriidid < europiidid < mongoliidid
selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks (sportlased, tantsijad, näitlejad). Muusikalis-rütmiline intelligentsus - võimekus luua rütme ja meloodiaid, väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Interpersonaalne intelligentsus – võime mõista teisi inimesi, hästi arenenud empaatiavõime (õpetajad, arstid, poliitikud). Intrapersonaalne intelligentsus - väljendub võimes mõista iseennast, sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. 2 Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus – võime eristada elusobjekte (taimi, loomi, tundlikkus teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes.
Tülgastav Mures Sallimatu Turbulentne Vihkav Ärritunud Hirmunud Ebamugav Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud Emotsionaalne intelligentsuse skaalad Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10 · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted
(Sternberg 2003: xi) Üleüldse on intelligentsus väga laialt mõistetav väärtus. Sellel on mitmeid erinevaid väärtusi ja tunnuseid. Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985
Hiljem on nad osavamad kaardilugejad, oskavad hästi lahendada ruumilist kujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista erinevaid skeeme. Interpersonaalne andekus on võime mõista ümbritsevaid inimesi ja nende tegevust, nad on emotsionaalsed ja koostööaltid. Sobivad varakult teiste lastega, mõistavad hästi kaaslasi, aitavad ja õpetavad neid. Samas tahavad just nemad olla teistele juhiks. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast, olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid. Juba lapsena kipuvad sellised lapsed olema enesekesksed, see ongi üks esimesi tunnusjooni. Hiljem oskavad nad seada endale kindlaid eesmärke ning neid ka saavutada. Naturalistlik andekus on suunatud väljapoole ja tähendab võimet eristada elusobjekte. Juba varases eas tunnevad lapsed sügavat huvi loomade, lindude,
liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5) Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus selgitab inimese võimet arutleda ja tajuda suhteid,
12. Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? kehalis-kinesteetiline muusikaline Sisu ja sooritus. interpersonaalne kuidas teis tajud intrapersonaalne kuidas ennast naturalistlik 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid 25. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimeid? võimekust tänapäeval?
Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. * intrapersonaalne(isikusisene)- enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. 14.temperamenditüübid koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge melanhoolik-kurvameelne, aeglane, murelik sangviinik-seltsiv,tormakas flegmaatik-tuim,loid,kannatlik 14. alateadvus teadvustamata osa. Halvad kogemused surutakse sinna, siiis on kergem elada. 15. Esmasuse efekt olulisem on see info, mis me esimesena kuuleme või näeme. Põhjus skeemides
hääletoon, zestid, miimika jne. Sõnalise suhtlemise puhul on oluline soovide selge väljendus, kriitikale efektiivne reageerimine, negatiivsete mõjude eiramine, teiste ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös. 9 Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted
Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1] Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised. See on valdkond, kus iga laps areneb ise
Teadmisi ei def mitte individuaalselt, vaid kollektiivses protsessis, läbiräägitud arusaamine. 4. Erinevad arusaamad kutsuvad esile erinevat tegevust. Ei ole lõplikku lähenemist. Võimaldab aru saada SP keerukusest dünaamilisus, avatus (teoorias). Suhtlemine sotsiaalpedagoogilises kontekstis. 3 Suhtlemise liigitus: I seoses sotsiaalsete suhete ulatusega (ülalt alla) 1. Intrapersonaalne suhtlemine (enda sees suhtelmine, sisekõne) 2. Interpersonaalne suhtlemine (isikutevaheline) 3. Avalik esinemine 4. Organisatsiooniline suhtlemine 5. Kultuuriline suhtlemine. II seoses vahenditega ja nende puudumisega 1. Vahetu suhtlemine 2. Vahendatud suhtlemine Interpersonaalne suhtlemine. Suhtlemine, kus isik on otseselt seotud teate edasiandmisega ja saamisega. See on düaadiline (2 inimese vahel) ja suhtlemine väiksetes gruppides. Võib olla nii formaalne kui
ei oska oma keha valitseda. · Naturalistlik võime ära tunda ja opereerida elus- ja eluta looduse objektidega, süstematiseerimisvõime, tunneb end hästi looduses; puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete korratus, mõtete kaos. · Interpersonaalne võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused; puudumisel ei suuda kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, kardab esineda. · Intrapersonaalne eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, süveneb sisekõnelustesse; puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. · Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu Gardner nimetab oma MI teooriat Fellini filmi järgi 8 ½ teooriaks) spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (miks
oskavad laulda, pilli mängida või hinnata muusikaliste ideede tõlgendusi. Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. See on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, poliitikutele või ärimeestele jt. Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus. Oskavad teisi hästi motiveerida ja saavad hakkama nende emotsionaalsete ning isiklike probleemidega. Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine.
Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6. Intrapersonaalne intelligentsus on võime mõista oma emotsioone, temperamenti, motivatsiooni ja kavatsusi. Ennast õpivad lapsed tundma teiste inimeste kaudu. 7. Interpersonaalne intelligentsus on võime mõista inimestevahelisi suhteid, teiste tuju jne. 2-5-aastane laps hakkab kasutama sümboleid, mis viitavad temale (mina, minu), teistele indiviididele (sina, teda, emme) ja oma (minu sünnipäev, minu toit, minu asi) ning teiste (oled kurb, oled kuri) tunnetele
ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor) Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic) Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon. Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane) Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal) Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata. Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut) Intrapersonaalne intelligentsus (Intrapersonal) Operatsioonid: võime eristada enda siseseisundeid, enda käitumise juhtimine, eneseteadvus. Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus)
Sakslased Gerhard Maletzke, Heinz Pürer liigitavad jäljendamine. kommunikatsiooni nii : vahetu või vahendatud; Mitteverbaalses suhtluses on oluline eristada ühe- või mitmepoolne, näitlemist (ingl acting) ja privaatne või avalik. esinemist (ingl performing). Kõige sagedamini liigitatakse kommunikatsioon neljaks: 8. Kommunikatsiooni teke intrapersonaalne kommunikatsioon suhtlus iseendaga, Klaus Merten eristas monograafias "Kommunikatsioon" sisemonoloog. Suhtluspartneriks on sisemine hääl, teine (1977) mina jms; nelja liiki suhtlust: individuaalne kommunikatsioon vahetu ja personaalne 1) subanimaalne kommunikatsioon, suhtlus; 2) animaalne kommunikatsioon,
Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid
Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus Normaaljaotus ja standardhälve Üldvõimekus ja g-faktor Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: · keeleline · loogilis-matemaatiline · ruumiline · muusikaline · kehaline · interpersonaalne · intrapersonaalne · naturalistlik · eksistentsiaalne R. Sternberg (s. 1949) · IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. · Siia lisaks: · Loovus · Praktiline intelligentsus Soolised ja grupilised erinevused võimetes IQ ja erinevad grupid · Sugu · Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes · Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu · Etnilised grupid ja intelligentsus
ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor) Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic) Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon. Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane) Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal) Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata. Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut) Intrapersonaalne intelligentsus (Intrapersonal) Operatsioonid: võime eristada enda siseseisundeid, enda käitumise juhtimine, eneseteadvus. Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus)
6) Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks: a) Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega. b) Enesetunnetamisintelligentsus. Enesetunnetamis- ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. 7) Naturalistlik intelligentsus Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu (2).
Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega)
o grupp peab ülejäänud maailma vahetutest mõjudest suhteliselt isoleeritud olema. o optimaalne homogeensus o Grupi suurus: mitte alla 5-6 o osa grupiliikmete varasem tutvus ja koostegevuse kogemus pigem aeglustavad kui kiirendavad grupi arengut. o grupi koosseis peab koostegevuse jooksul suhteliselt stabiilne olema o eeldus, et grupil on juht, kellel on formaalne võim ning subjektiivne autoriteet grupiliikmete silmis. Tegevuste iseloom: Verbaalne intrapersonaalne (nt joonistatakse pilt enda maailmast ja tutvustatakse selle abil end grupile) Verbaalne interpersonaalne (nt vesteldakse paarides ja seejärel tutvustatakse paarilist grupile) Mitteverbaalne intrapersonaalne (nt juhendatud lõõgastus ärevuse ja pinge maandamiseks) Mitteverbaalne interpersonaalne (nt grupiliikmed liiguvad mööda ruumi luues pilkkontakti kaaslastega). Tegevuste valik grupis sõltub:
Tagasisidega võimendatakse teatavaid käitumisi ja summutatakse teisi. Tagasisidemega kinnitatakse teiste inimeste käitumist. Kui me teiselt sellist tagasisidet ei saa, siis me hakkame selle üle kurtma - nt "ta ei kuula mind kunagi" jne. Aeg. Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust. Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna samasse punkti kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub. Selline kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil: 1. Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess, otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine. 2. Interpersonaalne kommunikatsioon viitab sellisele kommunikatsioonile, kus inimesed vahetavad oma mõtteid ja tundeid.. Selle vormideks võivad olla nt vestlused, intervjuud, diskussioonid. 3
Interpersonaalne andekus on võime mõista ümbritsevaid inimesi ja nende tegevust, nad on emotsionaalsed ja koostööaltid. Sobivad varakult teiste lastega, mõistavad hästi kaaslasi, aitavad ja õpetavad neid. Samas tahavad just nemad olla teistele juhiks. Suuremaks kasvades võib neis märgata empaatiavõimet, väga tähtsal kohal on inimestevahelised suhted. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. 6 Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast, olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid. Juba lapsena kipuvad sellised lapsed olema enesekesksed, see ongi üks esimesi tunnusjooni. Hiljem oskavad nad seada endale kindlaid eesmärke ning neid ka saavutada. Neil on tugev motivatsioon, hea eneseanalüüsi- ja planeerimisoskus. Tunnevad hästi peenemaidki tundenüansse ning tahavad eristuda massist.
lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a. Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. b. Intrapersonaalne (isikusisene) enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 205-211, 220-221 Mis põhjustel võib inimene vaimse võimekuse testis saada halvema tulemuse kui tal tegelikult oleks? Kuidas on olulised F.Galton ja J.Cattell ning A.Binet? Vaimse võimekuse testid jagunevad:
testimise vahendiks on Raveni progresseeruvad maatriksid. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Tänane mõõtmine 19 Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 88. Stereotüüpide olemus. ...kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta
Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus.14. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime15. Intelligentsuse liigidGardner:ruumiline-visuaalne, kehalis-kinesteetiline, musikaalne, lingvistiline, loogilis- matemaatiline,interpersonaalne, intrapersonaalne ja looduuurijalik intelikentsus16. Motivatsiooni olemus ja liigid peab olema rahultatud algvajadused et saavutada lõppvajadusi;füsioloogilised vajadused,turvalisusvajadus,kuuluvusvajadus,tunnustusvajadus,eneseteostusvajadus. 17. Ootuste motivatsiooniteooriadOotuste teooria järeldused - *arusaam, et inimese käitumist mõjutavad mitmed temast endast ja keskkonnast tulenevad tegurid, *inimene teeb mitmeid otsuseid ja valikuid, kuidas käituda
Gardner osutab, et kuigi paljudele tundub mõistlikum nimetada muusikalisi võimeid andekuseks, tuleks sellist loogikat järgides loobuda kõigist inimvõimetest rääkimisel sõnast intelligentsus. 6) Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi. See võime on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, ärimeestele või poliitikutele. 7) Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerida mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad hästi iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. 8) Naturalistlik intelligentsus osutab inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva
keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib olla interpersonaalne (tekkida inimeses) või intrapersonaalne (tekkida väljaspool inimest). Keskkond võib millal iganes klienti mõjutada. See võib olla seesmine või välimine. Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas. See teooria on kasutatav erinevates kultuurides ja ka teistel tervishoiu erialadel. Dorothy Johnson.
Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt (b) kogemuslik aspekt (c) kontekstiline aspekt Intelligentsuse tüübid Gardneri järgi Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline kehalis-kineetiline e füüsiline - täpsus muusikaline interpersonaalne võime mõista teisi inimesi intrapersonaalne/metakognitiivne POISTE JA TÜDRUKUTE VAHELISED ERINEVUSED Aju Inimese aju koosneb 100 miljardist närvirakust. Täiskasvanu aju kaalub umbes 1,5 kg Aju jaguneb 3 kihti: pealmine osa on ajukoor, keskel asub limbiline süsteem ja all ajutüvi, mis on ühendatud seljaajuga. Aju kasvab seest väljapoole. Ajutüvi Limbiline süsteem Ajukoor Aju areng Imikute aju puhul areneb esmalt parem poolkera ja seejärel järk-järgult vasak.
annaabi.ee 
