SKVVB : .. 2011 ..............................................................................................................................3 1. ....................................................................4-5 2. ...................................................................................................5-6 2.1 2....
Muusikateaduse osakond GRETE KELLAMÄE Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil I Proseminaritöö Juhendaja: Vanemteadur Allan Vurma Tallinn 2015 Sisukord ABSTRAKT................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1
SOLFEDZO ÕPPESISU Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi: I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine
1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti 1927 võitis Roomas üliõpilasolümpiaadi odaviskes esikoha 1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse 1934-1937 oli Tartu Draamateatri Seltsi teatrikunsti stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja 1930-1938 kirjutas rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti" 1938 siirdus Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks 1940.aasta sügisel edutati ta Ühendatud Draama- ja Töölisteatri direktori asetäitjaks 1940.aasta augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus, sattus haiglasse, kus saksa võimud ta arreteerisid
· Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esinesid (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent vm.)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle meeldis kõige rohkem: · Mis oli loo pealkiri? · Mida said teada loo heliloojast? · Mis stiilis oli lugu esitatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm.)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm.)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis antud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused: · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm. kohta)? Mida sa veel oleksid teada tahtnud?
Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest ja vaimsest rõhumisest. Puskini vabameelsed vaated põhjustasid tema väljasaatmise Lõuna-Venemaale, need pagendusaastad kujunesid romantismi õitseajaks Puskini loomingus, valdavaks sai eleegiline lürism, enese biograafiline mõtestamine
· Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, lastekoor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli(d) see/ need teos/teosed meeldejääv(ad)? · Võrdle teost/teoseod ka teiste esitatud teostega. Kuidas sobis(sid) valitud teos/ teosed kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)
, rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a. augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus.,
topograafiline kaart” ja Sandstörmi „Lay a garland” ehk „Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata. Meeskoori kõla oli tõesti väga kena, seda oli nauditav kuulata. Ainuke teos, mis ei õnnestunud minu arust kõige paremini oli Richard Straussi teos „Fröhlich im Maien” ehk „Maipuu”. Oli kuulda intonatsiooni probleeme, terve teos tundus kuidagi närviliselt lauldes, kõiki noote ei lauldud korralikult välja, vahe peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu
hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine. KLIENDITEENINDUSE ALASED OSKUSED JA TEADMISED 1. Teeninduse mõiste ja olemus 2. Teenindamiseks vajalik mõttekultuur 3. Klienditeenindaja roll, teenindaja tööks olulised isikuomadused ning viisid nende arendamiseks 4. Teeninduse korraldamine 5. Erinevaid suhtlemistehnikad: verbaalne- ja mitteverbaalne suhtlemine, kehtestav käitumine jms 6. Hääletehnika: oma kõnemaneeri, diktsiooni ja intonatsiooni kontrollimine 7. Konfliktidega toimetulek ning probleemide lahendamine 8. Kaebuste ja pretensioonide käsitlemine 9. Klienditeenindaja kui ettevõtte esindaja roll, positiivse (esma)mulje loomine 10. Positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimine 11. Erivajadustega klientide teenindamine: puuetega inimesed, vanurid, lapsed 12. Erineva kultuuritaustaga klientide teenindamine 13. Paindlik ja iseseisev tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides 14
3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5. pööre,sündmused-pinge langeb,juhib lõpplahendusele. 6. konklusioon-teose lõpetus.Lahendus. Võib jääda ka avatuks.Lõpplahenduseks võib olla ka püant-ootamatu. Tegelane-teose sündmustiku kandja või selles osaleja.Tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks. Tegelaskõne- üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, intonatsiooni, keelevigade jm eripäral. Vaatus- draamateose suurim koostisosa. Tavaliselt on näidendid jagatud 2-3 vaatuseks. .
sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist.(ten Have 1990)Vestlust uurides ei uuri vestlusanalüütik mitte ainult keelt vaid ,keelt mis on seatud mingi sotsiaalses maailmas toimuva tegevuse teenistusse.(Drew 2006:114.) Ajalugu Esialgu keskenduti interaktsiooni verbaalsetele aspektidele,siis vähehaaval uurimute haare laienes:hakati huvi tundma vestlejate kõne kattumise,kuuldava hingamise ja intonatsiooni vastu.Peagi ilmusid uurimusse nüoilmete ja interaktsiooni mittevokaalsed ilminguteuurimused. diskursuse analüüs Diskursuse ingliskeelne vaste (discourse)sisus rõhutatakse suhtlemist ja vestlemist. Sünonüümina kasutataksemõistet argumentanalüsis(väiteanalüüs) On nagu vestlusanalüüski kvalitatiivsete andmete analüüsi vorm,mis on välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi
kaksiksilbi kogupikkus suurtes piirides samasugusena. See tähendab, et sõnaalgulise rõhulise ja sellele järgneva rõhutu silbi suhe on tavaliselt pöördvõrdeline: kui esimene silp on lühike, siis teine silp on (pool)pikk, ning kui esimene silp on (üli)pikk, siis teine silp on lühike. · Siiski on mõned uurijad (Hint 1997, 1998) pidanud otstarbekaks eesti kvantiteedi kirjeldamist silbi, mitte kaksiksilbi tasandil. Eesti keele intonatsioon · Eesti keele intonatsiooni ei ole siiani eriti põhjalikult uuritud. Varasemast ajast on olemas üksikud väikesemõõtmelised uurimused, mis puudutavad eesti keele intonatsiooni eri aspekte, aga need on läbi viidud väga erineva metoodikaga ja ilma (ühtse) teoreetilise raamistikuta. Sellistest töödest võiks nimetada: Peters (1926, 1927a, b), Põldre (1937), Vende (1973, 1982, 1987) ja Pajupuu (1990). Lühiülevaate nende sisust ja peamistest leidudest Eva Liina Asu 2001
Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult. Kui aga tütar proovib mõnel hetkel emale öelda, mis tema arvab, siis tema arvamust võetakse vähem kuulda, kuna tema sõnadel pole nii suur võim. Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti. Sõnaga võib teha pai, päästa elusid ning neid ka hukutada. Sõnale annab jõu mõte ja usk sellesse mõttesse. Üht ja sama väljendit võib öelda erineva intonatsiooni ja kehakeelega. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on ülekaalus negatiivsed sõnumid: enamus meist on sunnitud elama suurema osa ajast halbade uudiste ja kurjade sõnade keskel. Olen veendunud, et olukorda saab parandada vaid igaüks ise, juureldes sügavamalt selle üle, mida ja kuidas räägime ning kuidas meie sõnad vastuvõtjat mõjutavad. Lõpetuseks tahan öelda, et häid mõtteid ega sõnu pole kunagi liiga palju ja nende abil on
näidendiga "Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu Läte seda kontserti enam ise ei juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte pühendus nüüdsest kirjastustegevusele, avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin) Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest
peaosalised, nende hääleliigid, orkester, dirigent.) Muusikapala, mis Sulle kõige rohkem meeldis (muusikalavastuse puhul muusikaline number – aaria, koor, duett, avamäng jne). Mis oli loo pealkiri? Mida said teada loo heliloojast? Miks helilooja on niisuguse muusikapala kirjutanud? Missugune esituskoosseis seda lugu esitas? Mis stiilis oli lugu kirjutatud (klassikaline, folk, pop, džäss vm)? Milline oli esituse tase? (Intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus, helilaadid, meloodika, rütmika, dünaamika, tämbrid jne.) Milliseid emotsioone selle loo kuulamine Sinus tekitas? Kirjelda, põhjenda. Mille poolest oli see lugu teistest erinev ja meeldejäävam? Võrdle teost teiste kontserdil/muusikalavastusel kõlanud lugudega. Mis tegi kontserdi/muusikalavastuse Sinu jaoks eriliseks? Võrdle oma varasemate muusikaelamustega.
· kinnise suuga hääldatud jaatusüneem: mhmh, mh; · pikemalt hääldatud jaatusüneemis kasutatakse topelttähte: mmhm; · lahtise suuga hääldatud jaatusüneem: õhõh, ähäh; · kinnise suuga hääldatud eitusüneem: mqm; · lahtise suuga hääldatud eitusüneem: õqõ või äqä; Intonatsioon Langev intonatsioon punkt. Poollangev intonatsioon - koma. Tõusev intonatsioon - küsimärk. NB! Küsimärk ei tähista küsimust! Tasase intonatsiooni korral ei kasutata mingit märki. Lausungid algavad väikese tähega. Pausid (.) - mikropaus: 0,2 sekundit või lühem (...) - pikem paus (1.2) - pausi pikkus sekundites P: teie ikka `esinete seal=võ. (...) T: jaa (...) P: meie=`ka? Poolelijäänud sõnad si- kol- kolmapäeval Pealerääkimised V: .hh ahaa et sõidad minu juurest ´läbi võtad [sel-] H: [võt-] võtan sul selle `massina `ära.
ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale.
kannatas veel kaks aastat. Sellel ajal kirjutas ta oma viimased teosed, mis olid täis sureva poeedi kurbust ja tarkust. Nikolai Nekrassov suri 8. jaanuaril 1878. aastal Peterburis. Nekrassovi matustel Novodevitsi Surnuaias, Peterburis, osalesid paljud. Fjodor Dostrojevski märkis tema kohta ära, et ta oli suurim vene luuletaja pärast Alexander Puskinit ja Mihhail Lemontovi. Tema järgi kandis nime 1963-1995 aastani Madala tänav Tallinnas. Nekrassov käsitles jõulises, rahvalaulu rütmi ja intonatsiooni järgivas luules talurahva häda ja kannatusi. Nikolai Nekrassov oli Vene kirjanik ja kriitik ning Vassarion Belinski kaastööline. Luuletajakuulsuse tõi talle 1856 Moskvas ilmunud luulekogu. Ta demokratiseesis vene luulet, nagu seda olid teinud M. Lermontov ja N. Gogol. Nikolai Nekrassovi luule temaatikas on kujutatud kõiki oma aja nähtusi ja ühiskonna kihte, kuid luule peamiseks objektiks on siiski töö- ja talurahvas.
vähem lalisema. · Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. 9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui jutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Kuigi sellisest "jutust" ei ole võimalik aru saada, kõlab see suurte inimeste jutu moodi. Lapsel on kombeks' matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. Intonatsiooni, rniimikat, hiljem ka häälikuid sageli matkides omandab laps kogu häälikute repertuaari, mida on rääkima hakkamiseks vaja. · Umbes üheaastaselt ütleb laps esimesed sõnad.Ta hakkab rääkima ühesõnalaustega-üks sõna täidab kogu lause ülesannet.Nt "See"= "Mis see on?".Nüüd,kui laps on õppinud sõnu ütlema,hakkab lalisemine vähenema. · Kahesõnalausetega rääkimine (umbes 1,5aastaselt) on informatiivne telegrammstiil.Lause koosneb vaid kõige
Ž Häälduses on liivi keeles nii, et kui on kriips (ˉ) tähe peal, tähendab see pikka täishäälikut, näiteks Ēstimō (Eestimaa). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega sõna lõpus ühega, näiteks kim (kümme). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut, näiteks pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut, näiteks vȯn (õnn). Rõhk on alati sõna esimesel silbil ning on olemas kolm intonatsiooni: ühtlane, katkendlik ning langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust. (1) Keelenäiteid Tēriņtš - Tere Jõvā ūomõg / Jõvvõ ūomõgt - Tere hommikust! Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ! - Tere päevast! Tienū!- Tänan! Pōlaks! - Palun! Vȯndzist Ūdtāigastõ! - Head uut aastat! Tämpõ um pūolpǟva - Täna on laupäev ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim - üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse,
selline), kuid autor peitis tema monoloogis mõned tähtsad mõtted, kuid sellest hiljem. Naine rääkis tõtlikult ja kiirelt, ,,Teietas" oma poega. Rääkis ilmast ja tööst, hüppas teemast teemale, jutustas oma armukestest. Kõik tema tegevused olid kiired. Ta oli ebaloomulik, teeseldud, ,,läbipaistev" nukk, kes nagu teised tegelased, mängis halvasti oma rolli. Ise Cincinnatus märkas naise monoloogis Tsehhovi näidendite tegelaste intonatsiooni ning ütles talle : "Ei, te olete ikkagi ainult paroodia", "nagu see ämblik, nagu need trellid, nagu need kellalöögid". Ehk ise Cincinnatus arvas, et Cecilia C. on ainult järjekordne ,,nukk" selles linnas. Cecilia C. roll romaanis. 1) Sugulaskond: Cecilia C. kannab pühaku Cecilia nime, kes on kirjanduses kujutatud nagu harmoonia soosija. Cecilia C. sõnad Cincinnatuse isast: "ainult hääl, nägu ma ei näinud"(123)
1. Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem, asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: ,,Mul on palju raskem olnud... Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud". 2. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". 3. Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma mõtte sõnastust ja kujutletakse,
loendama ning numbreid tundma. Peale selle kinnistub värvuste eristamise ja nimetamise oskus ning kujuneb vaatlemis-, võrdlemis- ja arvutamisoskus 2.3. Mäng 2.3.1. 3- aastased Matkib nähtut ja kogetut (episoodid pereelust) Tegevused suunatud mängijale endale Põhiline lapse ja täiskasvanu koosmäng Kooskõlastab erinevaid liigutusi muusikaga (ilmneb rütmitunne) Tabab luuletuse intonatsiooni ja rütmi On omandanud erinevaid liigutus-ja kõnemudeleid Lükib rõngaid suuruse järjekorras paigale Ehitab kuubikutest lihtsa hoone Tegutseb sihikindlalt Käteliigutused alluvad silmade kontrollile Õpib esemetega tegutsedes tundma nende suurust, vormi ja värvust, neid üksteise sisse panema, mosaiiki laduma või paarispilte kokku seadma Õpib esemeid tundma, tajudes neid mitme meelega
Seo oma seletus pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle kõige rohkem meeldis · Mis oli loo pealkiri? · Mis stiilis on lugu kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli see lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis valitud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud?
(Devanaagari, 1968). Vokaalid: (Bengali aplhabet ... , 2017) Konsonandid: (Bengali alphabet ... , 2017) Foneetika/fonoloogia Foneetika on häälikuõpetus, mis uurib inimkeelt kui heli ja häälikuid. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse üht sõna teisest. Bengali keele dialektid erinevad teineteisest oluliselt intonatsiooni ja häälduse osas (Chatterji, 2009). Bengali keele tähestik ja häälikusüsteem on üsna keerulised ning neid on pea võimatu ladina tähestikus kujutada. Tähestik on loogilises järjestuses organiseeritud esmalt on vokaalid ehk täishäälikud, seejärel konsonandid ehk kaashäälikud, poolvokaalid ning lõpus diftongid ehk kahe vokaali ühendid. Eesti tähestikus aga on esindatud vokaalid ja konsonandid segamini ning diftonge ja poolvokaale seal ei esine
lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''
Esimeses teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis Des cis F A F A E. Hea vabandus on see, et ega päris täpset intonatsiooni ei leia ka salvestistelt (eriti kahtlaseks jäävad oktavid altviiul II viiul I viiul). Ses mõttes oli Dvoák karm, kuigi seda teost esitatakse suure keelpillikoosseisuga, mis võimaldab mõndagi maskeerida. PLO ei maskeerinud midagi ja teoses oli kenasid meeleolusid, kuid enamasti jäädi autorile alla. Kontserdi teine pool, mille täitis Piazzolla teos Leonid Desjatnikovi seades, mille on tellinud Kremerata Baltica ja mis on hästi levinud üle kogu maailma, oli PLO ja
aitavad mõneti kaasa teose varieeruvatele interpretatsioonivõimalustele, tekitades lugejas tahes-tahtmata soovi mõnda kohta rõhutada või vastupidiselt tagaplaanile jätta. Kolk on oma luuletuse ülesehituse muutnud põnevamaks tänu kahe pika (11- ja 12-realiste) ja ühe lühikese (3-realise) salmi varieeruvusele. Lisaks ei kasuta ta kirjavahemärke ega esisuurtähti, mis jätavad samuti lugejale suurema võimaluse ise mõelda, milliseid kohti rõhutada ja näiteks millist intonatsiooni teose ettelugemisel kasutada. Sarnast ,,tehnikat’’ kasutavad ka mitmed teised kaasaegsed autorid, nagu näiteks Veiko Tubin oma luulekogus ,,Esimene’’ ja luulerühmitus Orbita oma teoses ,,Eesti keeles sa lobise, tibuke’’. Kui kaanonis väärtustatakse struktuuri osas mõõdukat originaalsust, siis on Kolgi seisukoht kaheldav, sest kui enamik tänapäeva autoritest samamoodi oma teosed üles ehitab, siis praegu ei ole see enam kuigivõrd
Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''
näidendiga "Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu Läte seda kontserti enam ise ei juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte pühendus nüüdsest kirjastustegevusele, avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.
..) hu (.) jahumehed (.) püüdsid hundi (...) ee (...) lõvi kinni (.) ja seosid nad puu külge, (.) ja hiir tuli aitama lõvi, (.) näris nööri (...) ee (.) katki (.) lõvi sai vabaks. (Selgitus: (...) = pikem paus; (.) = lühem paus) Tekstide kohandamine Õpetaja kõne Õppetekst Tekstide vormiline kohandamine Lihtlaused Keeruliste grammatiliste konstruktsioonide vältimine Läbimõeldud sõnavalik Emotsionaalne esitus – intonatsiooni optimaalne kasutus Tekstide sisuline kohandamine Raske/võõra info ärajätmine/vähendamine Mõttelünkade minimaalne kasutus Taustinfo lisamine Teksti mõtte selge esitus Teksti selge liigendamine (osamõtted) Näide Aladini imelamp (Vanad head muinasjutud: 2.rmt) Aladin oli vaese Hiina rätsepa poeg. Tema isa oli surnud ja emal tuli ketramisega raha teenida, sest Aladin oli logard ja päevavaras.Ühel päeval tuli linna
Mitteverbaalne suhtlus Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistiliselt huvitavaid nähtusi, mida võib jagada kahte rühma: 1) häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid 2) (muu) ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon ehk kehakeel (eelkõige ilmed, zestid, pilgud ja asendid) Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kooskõla on tähtis eriti esimest keelt omandavale lapsele. Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku ja muud seisundit. Hääle kõrgus ja tugevus võivad anda rääkija kohta mitmesugust informatsiooni. Ilmed, zestid ja pilgud võivad edasi anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Mitmesuguseid teateid on võimalik edasi anda zestidega, kuid nad on tihti kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed
York'ist, täpsemalt South Bronxist, kui madalama klassi tumedanahaliste noorte (mustade ja puertoricalaste) kultuur. Kui 1960ndatel ehitati Bronxi-läbivat kiirteed, jäid väga paljud inimesed kodutuks ning uued etnilised grupid hakkasid endale looma uut kultuurikeskkonda. Räpp-kultuur on sotsiaalpoliitilise olukorra tulemus, mille all need oma nahavärvi tõttu kannatasid. (Cafe TEA 2008) Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu (inglise keeles flow). Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka 5 naturaalseid pille
aasta film 8 Mile, 2005. aasta Sean 'Diddy' Combs'i esinemine saates Martha Stewart Living ning 2005. aasta Tennesseel- põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar. Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest. Räpp kasutab üldiselt kõiki tänapäeva luules tuntud riimivorme, kuid iseloomulik on algriimi, siseriimi ja irdriimi kasutamine. Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu. Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox'). Räpp on on
Sõnast lähtuvalt pidi muusika suunama inimmõtte jumaliku tarkuse ja tõe juurde. Gregooriuse laul nõuab seega mitte ainult vokaaltehnilist treeningut, vaid ka pühendunud laulustiili ja vaimset distsipliini, omalaadset objektiivsust ning muusikalist askeesi. 5 Ortodoksia liturgia Nii nagu katoliku liturgia, rõhutab ka ortodoksi liturgia sõna tähtsust muusikas. Rohkem kui katoliku liturgia, väljendab õigeusu kiriku liturgia igapäevase kõne mitmekesist ja rikast intonatsiooni. Õigeusu kirikumuusika on just laulumuusika. Laulmist meenutab ka see lugemisviis, mida jumalateenistustes kasutatakse. Seda nimetatakse retsitatiivseks lugemiseks.6 Rituaalsed, sisenduslikud kordused, mille 4 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Koraal luteri kirikus 5 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Gregoriuse laul ja ortodoksi liturgia 6 Õppematerjal pühapäevakoolidele
tegevusvaldkonnad jms · ekskursiooni läbiviimise oskus atestatsiooniga määratud piirkonnas ja objektidel · objektide avamise ja sulgemise ajad · turistide hoidmine oma tööväljas · turistide informeerimine teenuste kohta marsruudil · klientide huvide ja teadmistega arvestamine vastavalt päritolumaale, sotsiaalsele staatusele, vanusele jms · esinemise oskus, hääletehnika valdamine, kõnemaneeri, diktsiooni ja intonatsiooni kontrollimine · audiovisuaalsete vahendite kasutamine · tööalase dokumentatsiooni tundmine ja kasutamine · oma töö korraldamine, sh kellaaegadest kinnipidamine, töö õige ajastamine, ettenähtud programmist kinnipidamine jms · koostöö bussijuhi, firma-poolse saatja, teiste giididega jt · oma töökoha korraldamine · asjaajamine · sidepidamisvahendite kasutamine · grupi juhendamine · kutseoskuste õpetamine holistlikult (terviklikkusest lähtuvalt)
muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne ei ole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil ei ole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskseks nähtuseks. (Kui esimene silp on lühike, siis tavaliselt sõna intonatsioon vähe langev. Kui aga esimene silp on pikk, on intonatsioon enam-vähem püsiv. On esimene silp ülipikk, on intonatsioon tõusev-langev.) Sõna intonatsiooni kõrval esineb lause intonatsioon. Lause intonatsioonil 3 ülesannet: 1) saab osutada lause jätkuvusele 2) saab viidata lausetüübile (küsimus, hüüatus) 3) näitab rääkija suhtumist, emotsioone, kahtlusi jms. Täpseim esitus saadakse elektro-akustiliste instrumentide abil, mis fikseerivad helikõrguste liikumise kõverjoone kujul. Võib ka
kestussuhe. Välted on takti samakestuslikkuse ehk taktiisokroonia poole püüdlevad üksused, s.t on olemas püüe säilitada taktid vältest sõltumatult võimalikult samakestuslikud. 49. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Kõnes esinev helikõrguste muutumine ajas:lausemeloodia e intonatsioon. Häälekurdude võnkumise sagedus, s.t fonatsioon määrab intonatsiooni Prosoodiliste tunnuste vastavus lingvistikas tajus füüsikalised t. kvantiteet, välde kestus, pikkus aeg (ms) toon, intonatsioon (heli)kõrgus põhisagedus (Fo) rõhk valjus intensiivsus (dB) Akustiline vaste intonatsioonile põhisagedus ehk põhitoon (Fo); kõne tajumisel - helikõrgus Seega intonatsiooni mõõdetavad füüsikalised parameetrid on: Fo, intensiivsus, aeg (segmentide kestus)
kirjutab tahvlilt või õpikust Lugemine ära; täidab iseseisvalt Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi: õpilaspäevikut ja kujundab oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu vihikut, paigutab näidise juhitakse, sobiva intonatsiooni kasutamine. järgi tööd vihikulehele, Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite kirja joonelisele lehele, lugema õppimine. varustab töö kuupäevaga; Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik koostab õpetaja abiga saatelause alusel ja partnereid arvestades. kutse, õnnitluse ja teate; Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja rubriik, kirjutab loovtöö ning
Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb lause moodustajatest, milleks on sõnavormid, fraasid, üks või mitu osalauset ja/või sekundaartarindit. · Kuidas iseloomustatakse lause funktsiooni suhtluses ja tekstis? Põhiüksus, millest moodustatakse teksti. Lause ülesehitust? Lause tähendust? Mingi terviklik situatsioon. Lause intonatsiooni kõnes? Väheuuritud teema. Tsenter ja perifeeria, prototüüpsus. Tüüpiline lause: finiitse verbivormiga, täislause, lihtlause. Tüüpiline lause on finiitne verbivorm, kust pole midagi puudu. Tavaliselt jäetakse see, mis on tuntud, sõnastamata enamasti ei vastata täislausega. Mitmesuguseid sõnadest koosnevaid struktuure: sinine tass; suur soov võita; kiire kui välk Tere, tahan süstalt osta. - Palun, palun. - Kõige suuremat, ja kõige jämedama nõelaga!
mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale.
(vandesõnad - märk emotsionaalsest seisundist; palub - eesmärk saada midagi; tervitamine - äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamine) Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistilisi nähtusi mida võib jagada kahte rühma: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning ekstraverbaalne (keelevääline) kommunikatsioon e kehakeel. Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente - häälikud, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit. Ilmsed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja selle sisusse. Zestid on tihti kultuurisidusad ja konvektsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseselt seoses nende välise vormiga (nt tervitamine erinevates maades, eitus/jaatus pea noogutamise ja raputamisega erinev). Normaalselt on
Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esinedes ka klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese Eesti sümfooniaorkestri. 1907 loobus tervise tõttu muusikaelust, avaldas koorilaulukogumikke, uuris värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada. On nimetatud Tartu Ülikooli audoktoriks (1935) ning Tallinna konservatooriumi auprofessoriks (1939). Loomingu põhiosa moodustab umbes 200 koorilaulu.
, rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a. augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus
teie emakeeles, tehes samas arusaadavaks ka teksti taga peituva kultuurilise konteksti. (Näide: Hiinlasest professor ütleb oma eurooplasest vestluskaaslasele, et tema abikaasa (kes viibib vestluse juures) ei ole ülikoolis käinud, sest ta on rumal. Hiinlane ei tee midagi valesti, nende kultuuriruum nõuab tagasihoidlikkust ja alandlikkust, ent hea kasvatusega eurooplane teab, et avalikus kohas kritiseerimine on ebaviisakas. Mida peab tõlk tegema ja mida tõlgitavale tekstile lisama?) Ka intonatsiooni, hääletooni, silmsidet, pause ja muud mitteverbaalset suhtlemist tõlgendatakse erinevates kultuuriruumides erinevalt. On täheldatud, et kultuuridevahelistest erinevustest teadlikud vestluspartnerid teevad oma käitumises korrektuure, et partneriga paremini kohanduda näiteks räägivad Jaapani ärimehed Kanadas läbirääkimistel konkreetsemalt ja kindlas kõneviisis, samas situatsioonis
keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus
nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem(ingl k image schema) - tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika - tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause - kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika(keeleteadus)- loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus - mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus
Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus. Kui kass on haige või suremas, siis võib ta üritada ennast kurrumisega rahustada, lõdvestada. Kass võib üritada end nurrumisega maha rahustada ka siis, kui miski teda häirib, näiteks süllevõtmine. (Joonis 2.2) Näugumise kasutusalad kattuvad teiste häälitsuste kasutusaladega (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega). Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus. 8 3 Miks võetakse koduloomi? Küsitlusest selgus, et eelkõige hindavad lemmikloomade pidajad oma sõnatute kaaslaste seltsi ja truud sõprust. See on kahtlemata emotsionaalselt äärmiselt oluline, ent kaugeltki mitte ainus lemmikloomade poolt inimestele toodav kasu. Lemmikuga tegelemine on tervislik - inimesed,
lähemalt uurides selgus, et kellal puuduvad patareid, või kinnitusvahendid, siis ilmselgelt ei saanud klient terviklikku lahendust oma soovile, teenindaja aga jättis terviklahenduse pakkumiseks tegemata lisamüügi. Käitumine ja tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides · Kuula klienti ja tema märkusi, alati täna klienti kui ta on märkuse esitanud · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Väljenda ennast täpselt, et klient saaks sinust aru Probleemolukordade ennetamine ja käsitlemine · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise
annaabi.ee 
