Vladimir Nabokov "Kutse tapalavale" Cecilia C. tegelase iseloom ja roll. (0)

Cecilia C.
Cecilia C., Marfake ja Emmie on üks ja sama naise tüüp, mida peategelane on kohanud oma elu jooksul. Nende käitumine ja iseloom on samalaadsed. Neid ühendab armastuse iha. Marfake abiellumisest saadik petab oma meest. Cecilia C. jutustab oma armukestest ja Emmie himurus alles hakkab kasvama. Kuigi nende vanus on erinev, nad kõik on lapselikud.
Romaani tegelaste muljed, tunded ja elu mõisted on sarnased. Tegelastel ei ole isiklikust, loomulikust, vabadust ja kujutlusvõimet. Kõik nende tegevused ja mõtted on loodud ümbritseva maailma skripti järgi.
Cecilia C. on episoodiline tegelane, ta ilmub peamiselt raamatu 12 peatükkis, kuid temast räägitakse ka peatükkides 2, 18 ja 19. Cecilia C. on Cincinnatuse ema. Ta külastab oma poja vanglas 1 kord.
Cincinnatus kohtus Cecilia C.-ga tema kolmandal aastakümnel, Cecilia oli sädistav, kleenukese kehaga ja tollajal veel nooruslik. Cecilia sigitus Cincinnati veel tüdrukuna, ühel ööl Tiikide juures. Kes on Cincinnatuse isa – teada ei ole, kuid Cecilia C. ütles nii „ka tema, nagu teie, Cincinnatus“ ehk ta isa oli ka mitte läbipaistev, just nagu Cincinnatus.
Cecilia C. vangla külastamine.
Välimus. Ta oli väike kasvu, nooruslik, nahk oli kahvatu, õhuke ja taevakarva soontega kaetud. Tema näojooned olid eeskujuks Cincinnati joontele, välimuse poolelt nad olid sarnased. Emal oli terav nina ja punnitavad silmad, mis läikisid. Naine tuli vanglasse mustas vihmamantlis, mustades puuvillastes kindades ja kübaras. Seljas ta kandis ka vööpaela, nõelatud sukkasid ja villast kleiti . Naisel kaasas oli tema töö ämmaemandakohver. Ta töötas hooldekodus .
Kõnestiil, liigutused, iseloom: Esialgsest pilgust tema jutt tundub asjatu (põhiliselt ta ongi selline), kuid autor peitis tema monoloogis mõned tähtsad mõtted, kuid sellest hiljem.
Naine rääkis tõtlikult ja kiirelt, „Teietas“ oma poega . Rääkis ilmast ja tööst, hüppas teemast teemale, jutustas oma armukestest. Kõik tema tegevused olid kiired.
Ta oli ebaloomulik , teeseldud, „läbipaistev“ nukk, kes nagu teised tegelased, mängis halvasti oma rolli. Ise Cincinnatus märkas naise monoloogis Tšehhovi näidendite tegelaste intonatsiooni ning ütles talle : “Ei, te olete ikkagi ainult paroodia ”, “nagu see ämblik, nagu need trellid, nagu need kellalöögid”. Ehk ise Cincinnatus arvas, et Cecilia C. on ainult järjekordne „nukk“ selles linnas.
Cecilia C. roll romaanis .

Sugulaskond:

• Cecilia C. kannab pühaku Cecilia nime, kes on kirjanduses kujutatud nagu harmoonia soosija. Cecilia C. sõnad Cincinnatuse isast: “ainult hääl, nägu ma ei näinud”(123) tähendasid, et Cincinnatusele oli sünni järgi kingitud hääl ja tema enda ainulaadne poeetiline mõtlemine. Ta oli poeetilise sõna ja harmoonia soosija poeg.
  

Sõnad „ka tema, nagu teie, Cincinnatus“(123) tähendasid Cincinnatuse sisemaailma sarnasust tõeliste maailma kirjanikutega.

Autori vihjed teisest maailmast:

• Romaanis autor kujutab 2 maailma, maailm siin ja seal. Siin maailmas asub vangla ja kõik tegelased. Maailm seal on paradiisi moodi, seal asub peategelase liik(vaim) ja ka ise romaani autor. Cincinnatus „siin“ maailmas sai salaja kirju autorist. Need kirjad olid vihjed sellest, et on olemas teine maailm ning et seal kõik läheb hästi.
  

Üks vihjetest oli fraas : „Mali è trano t’amesti” – „Surm on armas, see on saladus .“
Ka Cecilia C. jutuga autor annab Cincinnatusele salaja teadet.
Cecilia C. jutustab imelikust mänguasjast, vana kavalast peeglist. Peegliga kaasa tulid totrad asjad nimega “eiei“, asjad olid muhklikud, aukudega ja laikudega. Kole imelik peegel tegi tavalised asjad koledaks, ja koledad totrad asjad tegi ilusaks. Ehk kole pluss kole andis ilusa.
Antud näide peegeldub autori suhtumist romaanis kujutatud kole maailma kohta. Tema jaoks kõik romaani tegelased, peale Cincinnatust on tühjad ja koledad asjad. Ta kasutab neid vajaliku seltskonnana, mille abil tekkib täielik pilt, ning ka mille abil peategelane kasvab ja areneb. Romaani stseen, kui advokaat ja vangla direktor ilmuvad Cincinnatuse juures oma tõelises kujus näitab, et tegelased on „eiei“ asjade moodi – nende riided on aukudega ja nende keha on muhklik ja laike täis.

• Lahkudes vanglast Cecilia C. teeb väikest, kuid väga olulist žesti.
  

Tsitaat raamatust Cecilia C. tegevusest: „... tegi väikese uskumatu liigutuse, ja nimelt - ajas ettesirutatud nimetissõrmedega käed laiali, nagu millegi mõõtu näidates – ütleme, näiteks, mõne lapsukese pikkust...“ (126-127).
Sõna „mõõde“(«размер») muusikas ja kirjanduses tähendab harmooniat ja rütmilist ehitust. See on salaja märk, et Cincinnatuse vaimne pool ehk poeetiline hääl ei kuulu ajale, vaid on igavesti elav.