Elulugu Puskin alustas õpinguid 1811. aastal Peterburi eeslinna Tsarskoje Selo lütseumis koos hilisemate Venemaa kuulsate kirjandustegelastega Ivan Pustsini, Wilhelm Küchelbeckeri ja Anton Delvigiga. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" ".). Pärast Tsarskoje Selo lütseumi lõpetamist 1817. aastal, astus Aleksandr Puskin tööle Välisasjade Kolleegiumisse ja omas õukonnas kammerjunkru auastet. Puskin ise polnud oma auastmega rahul ja see on tekitanud täieliku segaduse Vene kirjandusloos, kus on arvatud, et tegemist oli madala auastmega. Tegelikult vastas aastast 1800 kammerjunkru auaste riiginõuniku või kaptenkomandöri auastmele. Töötamise ajal Välisasjade Kolleegiumis
Hiljem sellest kavatsusest siiski loobuti). Õppetase lütseumis oli suhteliselt kõrge, kuid ebaühtlane: edumeelsete professorite kõrval leidus ka alatasemelisi õppejõude. 12 - 14-aastasi poisse õpetati ülikooliprogrammide järgi, kuid süsteemitult. Puskini jaoks oli oluline direktor, kes ergutas koolis igati kirjandushuvi ning suutis vältida kõrgemalt poolt ettenähtud sõjaväeõppusi (piirduti ratsutamise ja vehklemisega). 1814. ilmus ajakirjas "Euroopa Jutustaja" pseudonüümi all Aleksandr N.k.s.p. luuletus "Luuletajast sõbrale" see oli 15-aastase Puskini luuledebüüt. Lütseumi lõpetamise ajaks oli temalt trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja Puskini nimi kirjandusilmas juba tuntud. Puskini lütseumiaastatesse 1 langesid ka tähtsad ajaloolised sündmused (1812. a. Napoleoni vallutusretked), mis kahtlemata mõjutasid vastuvõtliku nooruki maailmavaadet. Veidi hiljem tutvus Puskin Tsaadajeviga, kes oli oma
Aleksandr Puskin Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hak
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest, Turgenevi jutud ning leedu lege
Aleksandr Sergejevits Puskin 6. juuni 1799 10. veebruar 1837 Lapsepõlv · Sündis Moskvas põlisaadliku pojana; neegrist esivanem. · Majanduslik laostumine kasvatati üles pärisorjade poolt (väga hea pr.k.) · Vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega ainuke emafiguur oli amm ja hoidja Arina Rodionovna · Teistest nii füüsiliselt kui vaimselt palju arenenum, kuid ei hoobelnud sellega Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817; 12.18. a.) · 1811 pandi Tsarskoje Selo lütseumi (kinnine õppeasutus) · Tase kõrge, kuid ebaühtlane, just õpetajate osas · Õpetati ülikoolitaseme järgi, kuid süsteemitult · Oluliseks oli direktor eelistas kirjandust sõjaväeõppustele · Luuledebüüt 15aasasena ,,Luuletajast sõbrale" (1814) · Lütseumiaastaisse mahtusid tähtsad ajaloosündmused, nt 1812 Napoleoni vallutusretked, mis mõjutasid tema maailmavaadet · Kohtus Tsaadajeviga; oma aja harituimaid mehi, kes märkas Puskini annet Pärast lü
· Onegin lahkub (läheb reisile) mõneks ajaks. · Tatjana ja Olga kumbki abielluvad. · Onegin saabub tagasi ning saab aru kui külm Tatjana temaga on. · Onegin Kirjutab Tatjanale kirja seoses Tatjanale ära ütlemisega ning palub andeks. · Tatjana on aga abiellus ning vastab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda. · Onegin peab sellega leppima ning jääb ilma oma armastatud naisest. Aleksandr Sergejevits Puskin Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse veidi ükskõikselt. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud
Aleksandr Puškin Kairi Suigusaar • Täisnimi Aleksandr Sergejevitš Puškin Elulugu • Sündis 6.06.1799 Moskvas põlisaadliku pojana. • 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi. • 1817 lõpetas lütseumi ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Elulugu • Aastatel 1820–1824 pagenduses Lõuna-Venemaal – kirjaniku loomingus romantismi õitseaeg. • Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824–1826) tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut,
Katrin Katrin Orav Orav 2008 2008 Aleksandr S. Puskin · 1799 - 1837 · 1. Maailmakuulus vene kirjanik · Kirjandusse tuli 19. saj. II kümnendil · Loomingus esindatud nii romantism kui realism Luuletused Poeemid Värssdraamad, -romaanid ("Jevgeni Onegin") Muinasjutud Jutustused · Kirjandusliku ajakirja "Sovremennik" asutaja · Oli seotud dekabristidega, kes 1820. a-tel olid edumeelse mõtte kandjad Venemaal Perekond Nimi Iseloomustus
Kõik kommentaarid