1. MEELEELUNDITE NÄRVID (I, II, VIII): üldiselt ESA (somaat. ns) 1.1 N. olfactorii (I) haistmisnärv, vegetatiivne ns Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) neuriit (põimub) haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses...
............................................................................7 PROGNOOS....................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Horneri sündroom on silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire. See esineb päris harva, kuid iga arst võiks osata selle ära tunda. Horneri sündroom võib avalduda onkoloogia, neuroloogia, neurokirurgia, veresoontekirurgia ja ka teiste erialade patsientidel. Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos, mioos ja näo anhidroos . Lastel võib esineda ka iiriste hetorokroomsust (1). Sageli Horneri sündroomi sümptomid aitavad diagnoosida mitmeid haigusi (nt kasvajad,
14. Seljaaju siseehitus Seljaaju koosneb valge ja hallainest 15. Seljaajunärvi moodustumine Seljaajunärve on 31 paari, iga lüli alt völub üks paar. Sensoorsed närvikiud saabuvad tagumise juure kaudu ja motoorsed eesmise juurde jaudu. Lülidevahemulgust väljumisel need ühinevad üheks seganärviks. 16. Seljaajunärvide arv, jagunemine 31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu-, 1 õndraluunärvidpaar. 17. Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d a) Kaelapõimik innerveerib vahelihast, laupa ja kukalt b) Õlavarrepõimik innerveerib kaela, ülemiste ülajäsemete ja rinnalihaseid, õlavööndit ning nahka nendest piirkondades c) Nimmepõimik innerveerib kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, mundanditõsturit d) Ristluupõimik innerveerib reie tagumise rühma, vaagnapõhja, sääre- ja jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades
Silmaliigutajanärvi koosseisus kulgevad parasümpaatikuse kiud varustavad silma ripslihast ja silmaava sulgurlihast, näonärvi koosseisus pisaranääret ning keele- ja lõuaalust süljenääret. Keeleneelunärvi kaudu varustatakse parasümpaatikuse kiududega kõrvasüljenääret ning uitnärvi vahendusel siseelundeid ja jämesoolt kuni ristikäärsooleni. Jämesoole lõpposa alates ristikäärsoolest kuni pärasooleni ja erituselundid saavad parasümpaatilise innervatsiooni seljaaju ristluuosast vaagnanärvi kaudu.Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline närvisüsteem ei innerveeri, välja arvatud suguelundite (eriti peenise, kliitori ja väikeste häbememokkade) arterid ning võib-olla ka aju- ja koronaarveresoonte silelihased. Sümpaatilised ja parasümpaatilised mõjustused efektoritele Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures ulatuses antagonistlikud
motoorsed kiud. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põimikuteks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikud ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Selle põimiku närvid innerveerivad kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv, mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast, sensoorsed perikardi ja pleurat. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsioonipiirkonnad. Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. See
Vt. küsimus 148 joonis. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks - selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks. Seljaaju närve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad: Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad:
7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14
Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põhimikkudeks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 119. Nimeta seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni piirkonnad: · Kaelapõimik innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased); · Õlapõimik innervatsioon kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased); · Nimmepõimik innerveeritakse kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid ning munanditõsturit. · Ristluupõimik innerveeritakse vaagnapõhja lihaseid, munandikoti,
Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism
miiimilist näo halvatust. Mõningad hiljutised uurimused heidavad valgust põhjusele, miks tsentraalse halvatuse korral ei halvata ülemisi näo lihaseid. Esiteks on bilateraalne ajukoorelt lähtuv innervatsioon ülemistele näo lihastele hajus ja seetõttu vähene, teiseks, alumisi näo lihaseid 9 innerveerivad näo nukleuse motoorsed neuronid saavad bilateraalselt kolm korda tugevama innervatsiooni ajukoorelt just kontralateraalselt poolelt ning kolmandaks, ipsilateraalse madalama näo motoorse tuuma innervatsioon ajukoorelt on tunduvalt tugevam kui ipsilateraalse ülemise näo motoorse tuuma innervatsioon. Eelnevate tulemuste põhjal on oletatud, et peale hemisfääri kahjustuste ilmnemist saab näo lihaste kahjustuse ulatuse põhjal oletada, mil määral on vähenenud ajukoore innervatsioon näo motoorsele neuronile.
plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid 2) EFERENTSED - viimanärvid 3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise
täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele stimuleeriv, südame tegevus kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad, erutuse juhtivus paraneb. Parasümpaatilise NS-i mõju uitnärvi kaudu on vastupidine – südametegevus aeglustub, kokkutõmmete ulatus väheneb. Veresooned saavad ainult sümpaatilist innervatsiooni. Veresooned
profiili? Etomidaat 10) Millised II. tüüpi diabeedi ravimid pigem tõstavad kui langetavad antud valikutest patsiendi kehakaalu? Tiasolidiindioonid (pioglitasoon) 11) Milline kõrvaltoime ei ole enamasti iseloomulik β-2 adrenomimeetikumidele? Bradükardia 12) Atropiin põhjustab... Südame löögisageduse kiirenemist 13) Sümpaatilise närvisüsteemi innervatsiooni südames vahendavad peamiselt? β1- adrenoretseptorid 14) Suurema tõenäosusega võivad bronhospasmi põhjustada... β1+β2 – adrenoblokaatorid 15) Kõige efektiivsemad mao happesekretsiooni pärssivad ravimid on... Prootonpumba inhibiitorid 16) Milline ravim on kasutusel seenemürgistuse esmaabis? Farmakoloogia testide küsimused Moodlest Atropiin 17) Klemastiini manustamine urtikaaria korral põhjustab kõrvaltoimena…
Automaatika kaks poolt, kas oleme pingeseisundis või rahulik. Kui seda siuhi! ei käi, siis ei ole ta õige inimene. Päikesepõimik. On seotud parasümpaatiline ja sümpaatiline. Sümpaatiline innervatsioon pingeseisundis ahendab aju veresooni. Kui pingeseisundis tunnete, et pea läheb uimaseks. Tugev närvipinge vähendab inimese ajutööd. Esinemisel olge selleks valmis. Pingeseisundis aju ei tööta ideaalreziimis. Sümpaticus! 69. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused, närvid, innervatsiooni iseloom. Joonis 17. Jaguneb tsentraalne ja perifeerne. Tsentraalne antakse signaal, asub seljaaju rinna-ja nimmesegmentides. Perifeerne signaal jõuab elunditeni vastavate seljaaju närvide koosseisus. Närvid - vastavate segmentide seljaajunärvi koosseisus; sümpaatilised närvid, mis kulgevad elundite suunas. Domineerib pingeseisundis ja reguleeriv roll on organismi aktiivses seisundis, näiteks
Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud Innerveerib kaela-, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka 165. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid - 12 paari
Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud Innerveerib kaela-, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka 165. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid - 12 paari
Autonoomne( Vegetatiivne) NS kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne NS- juhib peamiselt siseelundite tegvust, talitlus ei allu tahtele. Vegetatiivne NS jaguneb topograafiliselt kahte ossa: tsentraalne( kesknärvisüsteem) ja perifeerne( piirdenärvisüteem) osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 67.Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 68
lihaskiudude mahu vähenemine, kusjuures väheneb nii kontraktiilsete elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus. Lihaskiududesse koguneb polümeersetest oksüdeerunud lipiidimolekulidest moodustunud lipofustsiini. Lipofustsiini musta värvuse tõttu on vana lihaskude tume. Eriti oluliselt atrofeeruvad kiired lihaskiud. Vananemisel väheneb lihasesisese energiavaru ATP, kreatiinfosfaadi ja glükogeeni hulk. Lihasjõud sõltub lihase suurusest ja innervatsiooni efektiivsusest. Treenimata inimesel on lihasjõud kõige suurem 20-30 aasta vanuses ja püsib peaaegu muutumatuna 50. eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab naistel menopausi ajal lihaste jõud kiiremini langema. Alajäsemete ja kehatüve lihaste jõu langus on vananemisel mõnevõrra kiirem kui ülajäseme lihastel. Lihasjõu vähenemine on tingitud eelkõige
Seksuaaltung täidab nüüdsest sigitusülesannet, muutudes nii-öelda altruistlikuks. Mainitud muutuse õnnestumise korral kohandatakse see protsess algsete eelsoodumustega ja impulsside kõigi iseärasustega. (Freud, 2003, lk 102) Freud lõpetab puberteedi ja seksuaalsuse vaatlemise tõdemusega, et puberteedi siirdeperioodi vältel toimuvad kehalised ja psüühilised arenguprotsessid kõrvuti, ent üksteisest lahus, kuni suguelundite innervatsiooni tagava intensiivse psüühilise armustiimuli läbimurdega pannakse alus erootilisele funktsioonile. (Freud, 2003, lk 102) Naise ja mehe seksuaalsusest Freud kirjeldab naise ja mehe seksuaalsust järgmiselt. Pole kahtlustki, et inimestele omane biseksuaalne kalduvus avaldub tundumalt selgemini naiste kui meeste juures. Viimasel on ainult üks põhiline seksuaalne tsoon ainult üks suguelund , esimesel
kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. 11. Juhteteedeks nimetatakse samasuunalisi närvikiudude kimpe 12. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 13. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad (kus?) kõhtmisel poolel ja nad a. moodustavad b. ei moodusta närvipõimikuid. 14. Nimetage seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond Kaelapõimik moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest, paikneb kaelal peapöörajalihase all. Temast lähtuvad lühikesed harud (tundenärvid) kiirjalt kaela, pea ja rinnanahale. Põimiku pikim närv vahelihasenärv on seganärv ja innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ja pleurat. * Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub esimese
erisuguse raskusastmega, koos morfoloogiliste muutustega mõjutavad süsteemi talitlust. Kristiina 17 Perifeerne kuulmiskahjustus Põhitüübid jagunevad: 1) helijuhte e.konduktiivne kahjutus, 2) heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus, 3) segatüüpi kahjutus. Kristiina 18 1) Helijuhte e.konduktiivne häire Kujundvateks teguriteks on: Vedeliku teke trummiõõnde, kuulmeluukeste ahela katkemine, keskkõrva lihaste innervatsiooni häire, kuulmetõrve sulgus, muutused labürindi akendes. Kristiina 19 1) Helijuhte e.konduktiivne häire lühiajalise kahjustuse puhul häirub heli intensiivsus heli (kõne) tugevust tuleb tõsta, kõne arusaadavus häirub vähe. pikemaajaline juhtehäire kulg lapseeas mõjutab kõne ja vaimset arengut ning on takistuseks edukale õppimisele koolis. Kristiina 20 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus
Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse. Vigastuse ulatus võib varieeruda täielikust rebendist (hinne 3) kuni kerge venituseni (hinne 1-2). M. biceps femoris on kõige sagedamini vigastatav hamstringlihas, arvatavasti tema kahekordse innervatsiooni pärast. Arvatakse, et see on vigastuse eelduseks just halval koordinatsioonil, eriti väsimusseisundites. Vigastuste riskifaktorid *Ebapiisav soojendus *Lihasjäikus *Qudricepsi ja hamstringlihaste suur jõu erinevus *Väsimus, lihasväsimus *Eelnev vigastus *Mustanahaliste rass ja kõrge iga Sümptomid Kõige tavalisem sümptom on valu reie tagasosas või tuharas. Teisteks sümtomiteks on turse ja
165) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine (Jooniste vihik, joonis 19) Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 166) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. 167) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad 38 Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud
Kuid katarakt võib ka eelpool nimetatud haigustega koos esineda, nii et käsitlus võib olla siiski keerulisem. Lääts Lääts fokusseerib selge kujutise reetinale. Lääts asetseb iirisest posterioorselt ja klaaskehast anterioorselt. Tsiliaarlihast kontraktsioon lubab läätsel fokusseerida. Lääts asub kapslis, mis koosneb transparentsest elastsest basaalmembraanist. Kapslis on läätse korteks ja tuum, ja ka üks kiht kuupepiteeli. Läätsel pole ei innervatsiooni ega verevarustust. Toitaineid saab lääts vesivedelikust ja klaaskehast. Normaalselt jätkab lääts kasvamist kogu elu. Epiteelirakud jätkavad uute kortikaalsete läätserakkude produtseerimist, mille tõttu suureneb läätse suurus, kaal ja tihedus aastate vältel. Normaalne lääts koosneb massilt umbes 35% ulatuses valkudest. Lahustumatute proteiinide protsent suurneb läätse vananedes ja ka siis kui katarakt areneb. Katarakt
hilinemisest. · Vereringe kehalisel tööl. Lihastööks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel. Seetõttu suureneb hapniku tarbimine kehalisel tööl tunduvalt. Kuna hapnik transporditakse kudedesse verega, siis aktiivsete organite, eriti skeletilihaste ja südame verevarustus peab töö ajal suurenema. Kudede verevarustuse muutused tekivad juba tööeelsel (stardieelsel) perioodil. Tööks ettevalmistumisel tekkiv sümpaatilise innervatsiooni tsentrite erutus ja neerupealiste sekretsiooni suurenemine kutsub esile südametegevuse intensiivistumise, vere ümberpaigutumise ja vererõhu tõusu. Kõik need muutused suurendavad juba enne tööd verevoolu skeletilihastesse, südamesse ja kopsudesse. Töötavate lihaste veresoonte laienemisega kaasneb veresoonte ahenemine kõhuõõne organites ja teistes antud lihastöö ajal mitteaktiivsetes keha piirkondades. Skeletilihaste töö, eriti dünaamiline töö, soodustades
Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid Vaheaju altpoolt piirneb keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju koostisse kuuluvad kaks suuremat osa: nägemiskühmud e. thalamus ja hüpothalamus (nägemiskühmu alune piirkond). Hüpothalamus on ühenduses ajuripatsiga. Thalamust läbivad kõik tundlikust juhtivad juhteteed v.a. haistmistundlikkus. Tundlikkuse juhtimine peaaju koorde on kolme neuroline. Thalamuses on kolmanda neuroni keha ja need
Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi
145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 78 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi
145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). 77 Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi
kasvanud. Närveerimine, põletikulised haigused, antibiootikumid. Roojaproovi võtmine. Eritamisharjumuste muutused Uriini inkontinentsus. Inkontinentsus seostub tavaarusaamades uriini mittetahtliku eritamisega. Kusepidamatus (enurees). „...mittetahtlik urineeritamine nii päeval kui öösel lastel, kes viieaastased või vanemad ja kel puuduvad sünniüärase või hiljem tekkinud puuded või urineerimissüsteem innervatsiooni häired“. Inkontinentsuse esinemissagedus. Günekoloogia-, teraapia-, kirurgia-, laste-, ortopeediaosakonnas. Eritamisharjumuste muutused Neurogeenne põis. Häired põie innervatsioonis (varustatuses närvidega), mis võib põhjustada erineval astmel inkontinentsust. 1. Inimene tajub urineerimisvajadust, kuid kuna puudub tserebraalne inhibitsioon (peaajust lähtuv pärsing), tõmbub põis kiiresti kokku, tekkides täispõie tühjendamise ja inkontinentsuse. 2
eviva.ee/lihaste- lihaskõht pikeneb? Silval sama kontraktsioon-ehk-kokkutombumine/ 1. lihaskiudude hulk 2. lihaskiudude kontraktsioonijõud 3. lihase pikkus (liigesenurk) 4. lihaste 118. millised faktorid määravad lihaste kontraktsiooni innervatsiooni iseärasused 5. biomehaanilised tingimused lihase kontraktsioonijõu ülekandumisel LF slaid 33 jõudu? luukangidele
Dexametason 5-10mg i/v (4 12 mg ) Propofol 10-20 mg (1-2 ml) i/v Naloxone 0,04mg kui on põhjustatud opioidist ja muu ei aita MIKS JA KUIDAS REGIONAALANALGEESIA ? Parim kaitse notsitseptiivsest impulsatsioonist EA metaboolne efekt: vähendab katabolismi ja lämmastiku eritust Tuleb alustada enne operatsiooni Vähendab kroonilise valu riski EA: lokaalanesteetikum +opiaat on alati eelistatud, soovitavalt püsiinfusioonina Epiduraalkateeter asetatakse arvestades operatsiooni piirkonna innervatsiooni Kui analgeesia piirkond ei vasta valu piirkonnale (EA)- üleminek Morphinile Odav D. M. Pöpping, P. K. Zahn, H. K. Van Aken, B. Dasch, R. Boche and E. M. Pogatzki-Zahn Effectiveness and safety of postoperative pain management: a survey of 18 925 consecutive patients between 1998 and 2006 (2nd revision): a database analysis of prospectively raised data Br. J. Anaesth. (2008) 101 (6): 832-840
langeda v.a väga kõrge toodanguga lehmad, kes intensiivselt keharasvu kulutavad. Sigimisvõime taastub, kui lehma kehakaal on hakanud tõusma st. KKI ei lange enam. Kui piimavalgu % ei ole alla 3, siis on lehm võimeline indlema+ tiinestuma. Kui on nähtavad üle kahe roide, siis on lehmal probleeme tiinestumisega 9. Lehma seedekulgla kliiniline uurimine Seedimatus- Vatsa võrmiku motoorika häired/ vatsaseina haigused- innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta trantsportida. Vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired-mikrobiaalsed ja biokeemilised TUNNUSED Vatsa töö häirumine (vatsa hüpotoonia või atoonia), mäletsemise puudumine Isu langus, piimatoodangu langus Lehma ,,väliskuju muutused" Roojamise ja rooja muutused 10. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid
Õlapõimik Nimmepõimik Ristluupõimik Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid Inimesel on 12 paari kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on ulatuslikult diferentseerunud ja spetsialiseerunud. Kraniaalnärvide funktsionaalsed tsoonid on tuumades, mis jätkavad spinaalnärvide tuumasid, kuid oma asukohalt ja diferentseerituselt on nad erinevad. Kraniaalnärvid innerveerivad pea ja kaela piirkonda. Erinevus spinaalnärvidest: kõik kraniaalnärvid saavad innervatsiooni mõlemast ajupoolkerast, v.a kaks närvi: näonärv ja keelenärv. Kraniaalnärvid: I -n. olfactorius, haistmisnärv VII -n. facialis, näonärv II -n. opticus, nägemisnärv VIII -n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n
Ampullide (poolringjuhade algusosade) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise. Ümar- ja ovaalkotikeses olevad tasakaaluretseptorid tähnid registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA
õndraosas. 14. Juhteteed Sidepidamine peaaju ja seljaaju vahel 15. Ülenevad juhteteed on sensoorsed ja kulgevad retseptoritest läbi seljaaju peaajju Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju 16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 17. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid 18. Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond a) Kaelapõimik pea, kael ja vahelihas C1-C4 b) Õlapõimik õlavööde ja ülajäse C5-C8 c) Nimmepõimik kõhu lihased, reie eesmined lihased d) Ristluupõimik lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid 19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud 20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv 21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22
mehaaniliste mõjurite (nt. traumad) eest. Perifeerne närvisüsteem: 6.6. Seljaajunärvid Seljaajunärvide üldarv on 31 paari. Neist eristatakse lülisamba osade järgi: - 8 kaelanärvi; - 12 rinnanärvi; - 5 nimmenärvi; - 5 ristluunärvi; - 1 õndranärv. Funktsionaalselt on nad kõik seganärvid ja koosnevad sensibiilidest (aferentsed) ja motoorsetest (eferentsetest) närvikiududest. Seljaajunärvide kaudu teostab seljaaju järgmist innervatsiooni: - kere, jäsemete ja osalt kaela sensiibel (tundlikkuse) innervatsioon; - kõikide kere lihaste ja osa kaelalihaste motoorne (liigutustega seonduv) innervatsioon; - kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon (mis on nende kiududega varustatud); - väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon. (vt. vegetatiivne närvisüsteem) 6.7. Peaajunärvid Peaaju ehk kraniaalnärve on 12 paari. Igal närvide paaril on järjenumber ja nimetus: - I paar haistmisnärv;
seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus toimub spontaanselt, tahtele allumatult. Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget. NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nim. mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele. Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmesugused ravimid (stimuleerivad või blokeerivad).
Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini. 7 Sageli saavad siseorganid nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni. Mõnes kohas on vaid üks innervatsioon. 8 Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud. Enamasti on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju vastandlik ehk antagonistlik. Saavutatakse siseorganite täpne dünaamiline kontroll kahe alasüsteemi abil. Parasümpaatiline NS. Hoiab organismi energia tarvet madalal, juhib “koduhoidvaid” aktiivsusi.
22 Refleksikaar Aktsioonipotensiaal Aktiin ja müosiin Sünaps T-torukesed 3.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Tõmba valele vastustele joon alla. 1) Lihaskontraktsiooni liigid on.. · Isomeetriline · Isokineetiline · Kontsentriline · Postekstsentriline 2) Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid on.. · Lihaskiudude hulk antud lihases · Lihaskiudude kontraktsioonijõud · Lihase värvus · Lihaste innervatsiooni iseärasused 23 3.11 Lihaste kontraktsioon Nimeta mõned lihased, mis on parasjagu töös. 24 4 Närvisüsteem 4.1 Üldmõisted Täida lüngad. Närvisüsteemi moodustavad ________________ ehk tsentraalne NS, kuhu kuuluvad ____________ ja ____________, ning ________________ ehk perifeerne NS, kuhu kuuluvad ____________. NS reguleerib kõikide ____________ tööd ja koordineerib erinevate
kiirusega ringliikumise. 2) ümar- ja ovaalkotikesed (joonisel 2 ja 1) – Asuvad tasakaaluelundi esikus. Tasakaaluretseptorid – tähnid – registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. (ränikristallide abil) -Tasakaaluelundist lähtuv tasakaalu-kuulmisnärv saadab info (järgmistesse kesknärvisüsteemi osadesse) kas: 1) otse väikeajju 2) ajusilda, kust see liigub: väikeajju, ajukoorde, silmalihastesse, innervatsiooni keskusesse, seljaaju motoneuronitele 23. Lihaste koostöö – kinemaatilised ahelad. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talitluslikult omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi – biokinemaatilisi ahelaid (lihaskette). Töö põhimõte: Ühe lihasketi liikme kontraktsioon ahelas põhjustab teiste ahela lihaste kontraktsiooni. 1) Avatud kinemaatilised ahelad: Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab
tõmbavad ja tõukuvad); kasvufaktorid. Kaks paremini uuritud näidet aksonite navigeerimisest sihtrakkudeni: Seljaaju komissuraalneuronite aksonite tee ühelt ajupoolelt teisele (keskjoone ületamine) ja pöördumine peaaju suunas. Slit-Robo, Netriinid-DCC, Semaforiinid; Silma võrkkesta neuronite topoloogiline ühendumine aju nägemiskeskuse (optic tectum)neuronitega. Ephrin- Eph süsteem. Seljaaju komissuraalneuronid: saavad innervatsiooni sensoorsetelt neuronitelt. Aksonid kulgevad kõhtmises suunas, ületavad keskjoone ja siis tõusva juhteteena taalamusse. Seljaaju komissuraalaksonid navigeerivad põrandaplaadi suunas mööda netriini gradienti. Netriinide gradient põrandaplaadist juhib kasvukoonuse keskjooneni ja üle selle. DCC kui kasvukoonust edendav netriiniretseptor. Teisel pool keskjoont hakkab kasvukoonuses avalduma Robo. Tema ligand Slit – ka põrandaplaadist. Tõukuv, takistab tagasipöördumist.
negatiivne tagastusside – see säilitab neerude perfusiooni ja GFRi füsioloogilistes normides. 2 sisemist faktorit, mis kontrollivad glomerulaarsete kapillaaridega verega varustatust: müogeenne refleks ja tubuloglomerulaarne tagasiside. * müogeenne refleks – algatatakse, kui voolumaht neerus muutub. Kui veresoone seina pinge suureneb > aferentne arteriool aheneb. Kui veresoone pinge väheneb > aferentne arteriool laieneb. Müogeense refleksi innervatsiooni pool – pre-glomerulaarsetes arterites ja arterioolides toimub veresoonte silelihasrakkude depolarisatsioon - pingesõltuvad kanalid avanevad ja kaltsium siseneneb mööda kaltsiumikanaleid, see stimuleerib silelihasrakke kontraheeruma. Müogenne refleks on sõltumatu neeru innervatsioonist, kuid seda võivad mõjutada keemilised mediaatorid (NO). * tubuloglomerulaarne tagasiside – tubuloglomerular feedback – algatatakse, kui voolumaht neerus muutub
17. Vereringe kehalisel tööl. Lihastööks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel. Seetõttu suureneb hapniku tarbimine kehalisel tööl tunduvalt. Kuna hapnik transporditakse kudedesse verega, siis aktiivsete organite, eriti skeletilihaste ja südame verevarustus peab töö ajal suurenema. Kudede verevarustuse muutused tekivad juba tööeelsel (stardieelsel) perioodil. Tööks ettevalmistumisel tekkiv sümpaatilise innervatsiooni tsentrite erutus ja neerupealiste sekretsiooni suurenemine kutsub esile südametegevuse intensiivistumise, vere ümberpaigutumise ja vererõhu tõusu. Kõik need muutused suurendavad juba enne tööd verevoolu skeletilihastesse, südamesse ja kopsudesse. Töötavate lihaste veresoonte laienemisega kaasneb veresoonte ahenemine kõhuõõne organites ja teistes antud lihastöö ajal mitteaktiivsetes keha piirkondades. Skeletilihaste töö, eriti dünaamiline töö,
sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti
Lamav vasikas – algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 17. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa „stressis“ ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus – vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised. Tunnused: vatsa töö häirumine, isu langus, piimatoodangu langus, roojamise ja roosa muutused, lehma väliskuju muutused. 18. Subkliinilise vatsaatsidoosi tekkepõhjused ja areng Atsidoos – vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest: Vatsalimaskest koos mikrofloora ja keskkonnaga ei ole kohanenud
treemor tahhükardia Diabeeti põdevale patsiendile põhjustab adrenergiliste ravimite manustamine eelduste kohaselt... veresuhkru taseme langust ei muuda veresuhkru taset *veresuhkru taseme tõusu Dobutamiini tugev kardiostimuleeriv toime on põhjustatud... a2 retsptorite stimulatsioonist südames a1 retsptorite stimulatsioonist südames *b1 retsptorite stimulatsioonist südames a ja b retseptorite stimulatsioonist südames Millised retseptorid vahendavad sümpaatilise närvisüsteemi innervatsiooni südames? M-kolinoretseptorid a1 adrenoretseptorid b2 adrenoretseptorid *b1 adrenoretseptorid Vasokonstriktoreid kasutatakse koos lokaalanesteetikumidega selleks, et... pikendada lokaalanesteetikumi toimekestvust vältida tahhükardiat ja soodustada lokaalanesteetikumi imendumist vältida tahhükardiat vältida tahhükardiat ja soodustada lokaalanesteetikumi imendumist aeglustada lokaalanesteetikumi imendumist soodustada lokaalanesteetikumi imendumist
sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks
4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti
Etioloogia lekoormussündroom (korduvad jõulised haaramised, vibratsioon, korduvad randme fleksioon- ekstensioon liigutused) randmekanalit läbivate kõõluste tenosünoviit randme painutajate tendiniit reumatoidartriit randmeliigese luksatsioonid randme traumad (randmeluude murrud) degeneratiivne liigeshaigus vedeliku retensioon hüpotüreoosist, rasedusest või ravimitest tuumor diabeet paljudel juhtudel idiopaatiline etioloogia. Sümptomid valu, paresteesiad, tuimus n.medianuse innervatsiooni alal 95 %-l esinevad sümptomid öösel (taanduvad käe raputamisel) m. abductor pollicis brevis nõrkus ja atroofia pigistusjõud↓, tundlikkus↓ vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga. Diagnostika Tinelli test – randme piirkonda koputatakse refleksihaamriga, test on positiivne kui kaasneb valu, paresteesiate levik peopessa ja sõrmedesse löögi hetkel. Phaleni test – uuritav painutab mõlema käe randmeid 30-60 sek
annaabi.ee 
