Tuletis, kokku- ja lahkukirjutamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015

andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus.

Eesti keele sõnamoodustus

12

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

Kasutatakse, kui a) kirjapilt ja hääldus on erinevad (nt bordeaux´lane, poe´lik) b) ei taheta rikkuda konsonantühendi õigekirja. (nt faehlmann´lik, mutt´lik, artur-kapp ´lik) 3) Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna sidekriipsu (nt riodejaneriolik, rocca-al-marelane) 4) Ainult kõige üldtarvitatavamates nimedes on võõrnimi mugandunud (nt budism, darvinism)  KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE SÕNA MÄRKUS NÄIDE Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis, küsimusele mis liiki? missugune? nahkmööbel, juhtnöör ...esimene sõna on lühenenud Purskkaev, võõrkeel, inimhääl

Akadeemilise kirjutamise alused

27

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Tuletamine ehk derivatsioon: Sõnatüvi + liide uus sõna ehk tuletus/derivaat -lik õnn + -lik õnnelik -nik/-mik kiri + -nik kirjanik -ja laul(ma) + -ja laulja jne. Tuletisele saab lisada veel muutelõppe ja ­tunnuseid. Näide: õnne|likku|de| le|gi. Saab omavahel kombineerida tuletamist ja liitmist, kõige tavalisem moodus on saada liitsõnast tuletusliike lisamisega tuletis. Näide: jalg + pall + ur jalgpallur. Lisaks tuletamisele ja kombineerimisele on ka liitmine ehk kompositsioon, mille puhul liidetakse kaks või rohkem eritüve. Näide: koolimaja. Kasutatakse ka nulltuletust ehk konversiooni, selle puhul ei liideta tuletusliidet, vaid kasutatakse teise sõnaliigi vormide moodustamisel sama tüve. Näide: kammi/ma, kruvi/ma. Tuletiste ja liitsõnade koostisosade tähendused on seotud tema moodustus- osade tähendusega

Eesti keel

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel

Kommentaarid (0)