Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokku ja lahku kirjutamine 9. klassi eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle oma Missugune ?
  • KELLE OMA MISSUGUNE?
  • MIS LIIKI LAADI?

Lõik failist

Overview

LIHTNE
NIMISÕNA
mitm .om
TÄHENDUS
TÄIEND
OMADUSSÕNA
NE ja LINE
TEGUSÕNA
ARVSÕNA
SIDEKRIIPS
KOOND
NB!

Sheet 1: LIHTNE


LAHKU LAHKU KOKKU

Mis liiki ? Kelle oma ? Missugune ? TEKKIB UUS MÕISTE Isa kell Uus kell Käekell Logisev kell Taskukell Hea kell käokell Naabri koer Tore koer Tõukoer Minu koer Karvane koer Karjakoer Ema tort Maitsev tort Küpsisetort Lapse põlv Verine põlv Lapsepõlv Lõvi lõug Värisev lõug Lõvilõug Tädi vaas
Täpiline kleit
Tiibklaver Onu auto
Raske haigus

Sheet 2: NIMISÕNA


NIMISÕNA +NIMISÕNA
Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett maasikmari jalgratas äädikhape nahkmööbel ehtameerikalik sõrmkübar lühikursus, ühistöö tornmaja võõrkeel, ürgmets võrkpall salasilm kristallvaas sinilill raudkang umbtänav õlgkatus kõrgkool laudlina hõõglamp, purskkaev vesiveski heegelnõel sarvloom triivjää verivorst s-tüveline liitumine nööpnõel välispoliitika vesiroos ehitustegevus juurvili vihmutussüsteem soolvesi kirjutuslaud meistersportlane põletusmatus kingloom haldusnõukogu lumivalge elamistingimused veripunane naisarst tigutiivan kalastusvahend poolaasta lugemiskiirus omastavaline täiendsõna omastavaline täiendsõna on sihitislik (tegevus on suunatud sellele) on mitmusliku sisuga rõõmuavaldus ( avaldatakse rõõmu) linnukasvatus (palju linde) odrakoristus (koristatakse otra ) vangivalvur (palju vange) kraanajuht ( juhitakse kraanat) piletimüük ilmaennustaja (ennustab ilma) raamatuhoidla majaehitus ( ehitatakse maja) lauluvõistlus korvipunumine (punutakse korvi) pliiatsikarp rehepeks (pekstakse rehte) palgikoorem kalapüük hambaarst pesupesemine tikutoos karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine raamatupidamine kartulipanek konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk , klaasikild põranda värvimine leivaviil , saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik

Sheet 3: mitm.om


TÄIENDSÕNA ON MITMUSE OMASTAVAS
LAHKU KOKKU rohkem kui 2 silpi 2-silbilised mä-ge-de tipud las-te-aed, las-te-koor õpetajate tuba lastekaubad, lastepäevakodu loomade söötmine naisterõivad, naistepesu kellade helin naistearst, naistepäev sisehaiguste arst meestesokid, meestemood vigade parandus noorteüritus kirjatarvete kauplus käterätik, kätekreem, kätetöö sademete hulk teedevõrk, kiirtepärg, koertenäitus muusikariistade kauplus häälteenamus, meeltesegadus uudiste agentuur maadeuurija , nõudepesu sisehaiguste kliinik väljakujunenud mõisted kurttummade kool pühadekaart, hingedepäev
vanadekodu , võõrastemaja
rahvastepall , teenetemärk
teadeteagentuur, teadetetahvel

Sheet 4: TÄHENDUS


KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMISE SÕLTUMINE TÄHENDUSEST
TÄIENDSÕNA AINSUSE OMASTAVAS KÄÄNDES
LAHKU KOKKU ESIKKOMPONENT VÄLJENDAB ESIKKOMPONENT OSUTAB KUULUVUST LIIKI, LAADI , SORTI, OTSTARVET konkreetne omanik, otsene tähendus piltlik tähendus, uus mõiste isa maa isamaa poisi pea poisipea ema keel emakeel varsa kabi varsakabi konna silm konnasilm lõvi lõug lõvilõug linnu laul linnulaul lapse põlv lapsepõlv isa auto sõiduauto sõbra raamat pildiraamat õe karp kommikarp naabri koer karjakoer, toakoer, tõukoer ema kell taskukell, seinakell, tornikell minu hommik septembrihommik, juunikuu õe küpsis talvehommik, reedehommik
klimbisupp, seapraad
Muu sõnaliik ja nimisõna.
LAHKU KOKKU Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-, ase- Tekib uus ähendus või mõiste ja määrsõna nimisõnast lahku
pikk poiss (pikka kasvu poiss) pikkpoiss ( hakklihatoit) teed rajav (teed ehitav) teedrajav (edumeelne) üle pea ( peast üle) ülepea ( üldse) oma pead ( enda pead) omapead ( üksi) mõni kord (paar korda) mõnikord (vahetevahel)
vana ema vanaema

Sheet 5: TÄIEND


LAHKU KOKKU ESIKKOMPONENDIL ON SÕNAÜHENDIL ON TÄIEND TÄIEND suure puu leht suur puuleht ilusa linnu laul ilus linnulaul kirju kana pojad kirjud kanapojad suure linna väravad suured linnaväravad kortsunud särgi käis kortsunud särgikäis iga firma juht iga firmajuht selle puu oksad kaharad puuoksad suure karu nahk kulunud karunahk tuntud sepa töö suurepärane sepatöö märja liiva koorem suur liivakoorem

Sheet 6: OMADUSSÕNA


OMADUSSÕNA KOKKU- LAHKUKIRJUTAMINE
Käänd või määrsõna + omadussõna
KOKKU LAHKU Uus omadussõnaline mõiste Tavaliselt kirjutatakse omadussõna
teistest sõnadest lahku tulikuum, sulgkerge, kivikõva, piltilus väga kuum, tohutu kõva sametpehme, peegelsile , tuhkkuiv, määratu lai, põhjatu sügav hulljulge, sademeterohke, hirmkallis, otsatu pikk metsarikas, pururikas, ränkraske, rampväsinud, eriti rikas maailmakuulus , eelarvamustevaba hiiglama põnev lumivalge, hõbehall, tulipunane, sünkmust, üüratu turske tumepunane, sügavpruun, helesinine, kuldkollane, ääretu lai šokolaadpruun, hallikasroheline
smaragdrohelin, rubiinpunane
samblaroheline, roostevärvi,
taevakarva, tinakarva, samblavärvi
igavavõitu, noorevõitu, laisavõitu
lapseohtu, mustaverd, kurikaval
poolpidune, pooltoores, magushapu
eba-: ebareaalne , ebatervislik, ebaõiglane
ala-: alakaaluline, alaarenenud, alateadlik
ime-: imelihtne , imeilus , imekena
püsti- : püstirikas
puht- : puhtsüdamlik, puhtjuhuslik
eht- : ehteestlaslik, ehtnaiselik

Sheet 7: NE ja LINE


NE- JA LINE LIITELINE OMADUSSÕNA
ne- ja line-liitelised
omadussõnad
kirjutatakse eelneva sõnaga kokku.
eesti keel eestikeelne eestikeelsed puhast tõugu puhtatõuline puhtatõulised kuum veri kuumavereline kuumaverelisi must nahk mustanahaline mustanahalist rõõmus meel rõõmsameelne rõõmsameelset kalda ääres kaldaäärne kaldaäärsel tihe karv tihedakarvaline tihedakarvalist lapse meel lapsemeelne lapsemeelsed pikka kasvu pikakasvuline
üheksa korrust üheksakorruseline
üheksa korda üheksakordne
see aeg selleaegne
kilomeeter pikk kilomeetripikkune
neli kilomeetrit pikk nelja kilomeetri pikkune
metsa vahel metsavaheline
jõe ja metsa vahel jõe ja metsa vaheline
jõe ääres jõeäärne
selle jõe ääres selle jõe äärne
kõrge kvaliteet kõrgekvaliteediline
eriti kõrge kvaliteet eriti kõrge kvaliteediline
TÄPSUSTAME REEGLIT

ne- ja line-lõpuline omadussõna ne- ja line-lõpuline omadussõna
eelneva käändsõnaga kirjutatakse eelnevast käändsõnast
KOKKU LAHKU, kui

KUI KÄÄNDSÕNAL ON TÄIEND
kümnekroonine, teravaokkaline, halvamaitseline
kiviaegne, tuhandeaastane, äikese- eelne ,
rõõmsailmeline, tumedavärviline, eestikeelne
mäekõrgune selle mäe kõrgune
sajandipikkune mitme sajandi pikkune
sõjaaegne eelmise sõja aegne
koolidevaheline nende koolide vaheline
meetri laiune kolme meetri laiune
õunamaitseline hapu õuna maitseline
minuvanune minu õe vanune
metsavaheline jõe ja metsa vaheline
Kerese -nimeline Paul Kerese nimeline
Koidula-nimeline Lydia Koidula nimeline
Panso -nimeline V. Panso nimeline
Tartu-suurune selle linna suurune
Peipsi -äärne tormise järve äärne
Vabadussõja-aegne Eesti Vabadussõja aegne
U-kujuline suure U kujuline
13-aastane
kolmeteistaastane kolmekümne viie aastane
202-leheküljeline kahesaja kahe leheküljeline
kahekümneaastane kahekümne viie aastane

Sheet 8: TEGUSÕNA


TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE



TEGUSÕNAD KIRJUTAME
TEGUSÕNADEST
HARILIKULT
KÄÄNDSÕNAD
LAHKU
KOKKU
OSAD ON VAHETATAVAD

välja sõitma
sõitis välja väljasõit vastu panema
pani vastu vastupanu osa võtma
võtan osa osavõtt aru saama
saan aru arusaam pealt vaatama
vaatama pealt pealtvaataja teoks saama
sai teoks teokssaamine ette võtma
võttis ette ettevõtlik
LIITTEGUSÕNAD
KOKKU
abielluma
abielu, abiellumine
kooskõlastama
kooskõla, kooskõlastamine
alahindama
allahindlus ,
võidurõõmutsema
võidurõõm
OSAD EI OLE VAHETATAVAD

Sheet 9: ARVSÕNA


- KÜMME
- TEIST
- SADA
maja on kahekümne ühe korruseline on 21-korruseline = on 21korruseline
maja ehitatakse kahekümne ühe korruseliseks 21-korruseliseks = 21korruseliseks
sai kolmekuulise karistuse 3-kuulise = 3kuulise
on üheteist(kümne)nädalastel kursustel 11-nädalastel = 11nädalastel
sai saja-aastaseks 100-aastaseks = 100aastaseks
sai saja ühe aastaseks 101-aastaseks = 101aastaseks
võttis kolmeliitrise purgi 3-liitrise purgi
võttis kahe- ja pooleliitrise purgi 2- ja 0,5-liitrise purgi
võttis kolme ja poole liitrise purgi 3,5-liitrise purgi

Sheet 10: SIDEKRIIPS


SIDEKRIIPS
nimetav+alaltütlev muud käänded paarissõnad kääne
kordussõnad
sobib lisada JA päev-päevalt päevast päeva maast-ilmast aasta-aastalt aastast aastasse õed-vennad järk-järgult aasta aasta järel aprill-mai samm-sammult maast madalast tahes-tahtmata tükk-tükilt nädalast nädalasse musta- valgekirju kari aeg-ajalt
sinna-tänna
ühe-kahe sõnaga ÜKS OSIS ON TÄHT:
LIITSÕNA KORDUV OSA w-täht, MM-võistlused
sünniaasta või -koht Käänamine:b-st c-sse; lk-d
linna- või maaelu
NB! Jää-äärne; plekk -katus, kuu-uurija

Sheet 11: KOOND


KOKKU VÕI LAHKU
NIMISÕNA
ARVSÕNA
KELLE OMA? MISSUGUNE?
MIS LIIKI / LAADI?


isa auto ilus auto
sõiduauto


õe kleit uus kleit
peokleit
- KÜMME
JÄLGI LIITSÕNA TÄIENDOSA ( e esimest poolt)

kakskümmend, nelikümmend viis
VESIROOS - nimetav k
kuuekümne kolmas
kilpkomm, korvmööbel, juurvili, purilennuk, kuldkett
- TEIST (KÜMMEND)
MÄGISMAA - lühenenud tüvi
kaksteist, kaheksateistkümnes
välispoliitika, vihmutussüsteem, inimvaenulik
üks kuueteistkümnendik
TIKUTOOS - mitmuslik sisu
- SADA
porgandipeenar, männimets, kartulipanek
seitsesada, kakssada kuuskümmand üks
LASTEARST - mitm. om.k. - 2 silpi
* TUHANDED JA ÜHELISED -- LAHKU
keeltekool, maadeuurija, keeltekool, käterätik
NT: kaks tuhat kolmsada viiskümmend üks
*MÄGEDE TIPUD - m.om.k. rohkem kui 2 silpi



nelikümmend kolm tuhat kuussada kakskümmend neli
vigade parandus, õpetajate tuba, kellade helin


OMADUSSÕNA
TEGUSÕNA
VÄRVITOONID: samblaroheline, tumepruun , …
Otsustamisel on oluline sõnade vahetatavus !
OMADUSED: kivikõva, piltilus, hulljulge, pururikas
Kui on vahetatavad - kirjutame LAHKU
ränkraske, võhivõõras, läbimärg, alateadlik, üliviisakas
jättis maha - maha jätma
imeilus, ebatervislik, puhtsüdamlik, ehteestlaslik
võttis ette - ette võtma
NE- ja LINE-liitelised sõnad
vastu panema - panema vastu
üks täiend
rohkem täiendeid
pealt vaatama - vaatama pealt
kaheaastane
kahekümne viie aastane
Liittegusõna ei ole vahetatav - KOKKU
mäekõrgune
selle mäe kõrgune
abielluma, kooskõlastama, alahindama
sajandipikkune
mitme sajandi pikkune
meetrilaiune
kolme meetri laiune
Tegusõnadest saab moodustada käändsõnu.
Koidula-aegne
L. Koidula aegne
- need kirjutatakse KOKKU
Panso-nimeline
Voldemar Panso nimeline
- MINE
- JA
Läänemere-äärsed sooja mere äärsed
ettevõtmine
ettevõtja, ettevõte
U-kujuline
suure U kujuline
vastupanemine
vastupanija, vastupanek
290-leheküljeline
Tartu ja Viljandi vaheline
pealtvaatamine
pealtvaataja pealtvaade
Kokku- ja lahkukirjutamine võib sõltuda kaastekstist
Täiend kuulub põhisõna juurde

Täiend kuulub täiendosa juurde

suur puuleht
suure puu leht
suur liivahunnik
märja liiva hunnik
usinad kooliõpilased
meie kooli õpilased
rahustav metsavaikus
lumise metsa vaikus
igihaljad männioksad
kõrge männi oksad
SIDEKRIIPS
nimetav+alaltütlev
muud känded

paarissõnad

üks osis on täht

päev päeva järel
sobiks lisada JA
w-täht
päev-päevalt
päevast päeva
maast-ilmast
MM-võistlused
järk-järgult
nädalast nädalasse
õed-vennad
lühendi käänamisel
aeg-ajalt
maast madalast
musta-valgekirju
lk-delt
aasta-aastalt
aasta aasta järel
sinna-tänna
b-st c-sse
Puudub liitsõna korduv osa:
sünniaasta ja -koht; linna- või maaelu; ees- ja perekonnanimi

Sheet 12: NB!


- line
KUUD jaanuarikuu
- ne
LEMMIK lemmikraamat
Koidula-nimeline Lydia Koidula nimeline MEELIS meelispaik
VÄRVID samblaroheline
- mine - ja
Vasakule Paremale
Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #1 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #2 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #3 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #4 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #5 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #6 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #7 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #8 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #9 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #10 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #11 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #12 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #13 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #14 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #15 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #16 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #17 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #18 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #19 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #20 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #21 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #22 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #23 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #24 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #25 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #26 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #27 Kokku ja lahku kirjutamine 9-klassi eksamiks #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?).

Eesti keel
thumbnail
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Kokku ja lahku kirjutamine

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole,

Eesti keel
thumbnail
12
doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee

Kirjandus
thumbnail
7
doc

12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine

üldnimed kohanimelised täiendid ■ Eesnimeline täiendsõna, mis on Kadripäev, jaanipäev, mardihani, kujunenud liigiterminiks jüriöö, aadamaülikond ■ Asesõna ERI kirjutatakse Sellel erialal, sai eriülesande, ■ Asesõna ERI kirjutatakse Töötasid eri aladel, pärinevad eri nimisõnaga kokku tähenduses nimisõnast lahku, kui ta tähendab aegadest spetsiaalne, eriline erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi ■ Tekkinud liitsõna väljendab kindlat Uusaasta, elavnurk, heategevus, ■ Määrsõnaline täiendsõna Kummuli paat, lokkis juuksed,

10. - 12. klassi kirjandus
thumbnail
6
doc

Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee

Eesti keel
thumbnail
5
docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine

Eesti keel
thumbnail
12
docx

Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine).

Eesti keele väljendusõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun