ka ise loovutada [Piechowiak 2001, lk 14]. Rahvusvaheliselt on ühe tuntud liigituse kohaselt jaotakse inimõigused kolme ,,põlvkonda": 1) kodaniku- ja poliitilised õigused; 2) majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused. 3) ,,uued õigused" rahule, arengule ja keskkonnaalased õigused. Kaasaegne inimõiguskontseptsioon seondub riigi ja positiivse õiguse eriomase käsitlusega, milles üksikisikul on keskne kohta; tema väärikus domineerib grupi ja riigi huvide üle... inimõigusalaste õigusaktide kehtestamise üheks eesmärgiks oli indiviidi kaitsmine riigivõimu omavoli vastu [Piechowiak 2001, lk 14]. Poliitiline liikumine inimõiguste tunnistamisele ja arendamisele sai alguse Teist maailmasõjajärgsete aastates, mis viis loomuõiguse ideed paljudesse õigusaktidesse. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud
Tänapäeval kutsutakse seda pigem silmakirjalikkuseks. Kuid inimestevahelised suhted ongi rajatud ainult niisugusele vastastikusele petmisele. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese mõtlemine määrab tema suuruse. Kogu meie väärikus seisneb mõtlemises. Oma väärikust võid leida ainult enda mõtlemise korrastatusest. 6. Pascal kutsub inimest ,,mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? Inimene on nõrgim looduses. Tema hävitamiseks ei ole vaja palju. Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes.
ümber käia. Eluga ei mängita, veel vähem surmasaatmisega. Tapmine ei saaks kunagi olla ei ravivahend ega halastusvõimalus. Siin kohal tekib aga konflikt mõistete ,,inimväärikus" ja ,,väärtushinnang" vahel. Ühest küljest on inimväärikuse põhimõte see, et inimene saab elada täisväärtuslikku elu ilma sanktsioonideta. Tal peab olema õigus elule ja elu tahtlik lõpetamine on kuritegu. Teisalt, olles ravimatult haige, langeb järkjärgult haige jaoks tema väärikus tulenevalt seisundi halvenemisest. Sellisel juhul peetakse tavaliselt moraalsemaks ja inimväärikamaks lahenduseks vaba ja kontrollimatut surma, kuna lihtsalt piinlemine tekitab psühholoogilise barjääri ja eneseväärikuse languse. Inimene peab suutma iseenda elu kontrollida ja kui tema uskumused ja moraalsed põhimõtted lubaksid juba lootusetus olukorras elu enneaegset lõpetamist, siis ei tohiks seda ka keelata. See oleks antud indiviidi inimväärikuse ja
PS kandvad printsiibid on RKÜK järgi õigusselgus,õiguskindlus, võimude lahusus ja tasakaalustatus. ? Õigus valitud saada ja KOV autonoomia on demokraatia aluspõhimõtted. Riigikohus on paljudes otsustest kasutanud selliseid klausleid nagu ,,õiguse üldpõhimõte". §6 INIMVÄÄRIKUS I SÄTESTUS PS §10 on nimetatud põhiõiguste arenguklausliks. Inimväärikus on meie PS kirjutamata aluspõhimõte. II AJALOOLINE TAUST 1) Aristotelese jaoks oli väärikus voorus, mis tuleb ära teenida. Väärikus kui voorus. (4. Saj eKr) 2) Stoa ajastu (Stoa Ateenas asuv sammastega hall). Koolkond oli filosoofide koolkond,kes kogunes sinna halli keskusesseja filosofeerisid maailmaasjade üle. (ajastu oli verine ja sõdaderohke). Stoline rahu. Stoa ajastul algas väärikuse käsitluse muutus. Rooma keiser Cicero on rääkinud sellisest mõistest nagu ,,dignitas" (väärikus) see on midagi, mis on inimesel, miks? Sellele pole Cicerol vastust
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
Põhiolemus · Selle mõistmiseks tuleb minna kaugemale positiivsest õigusest ning püüda tuvastada inimõiguste fundamentaalsed tunnused ja nende kujunemiseks vajalikud tingimused. · Analüüsi aluseks sobib korduvalt tsiteeritud väide, et ,,inimkonna kõigi liikmete väärikuse, nende võrdsuse ja võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus". (UDHR, ICCPR, ICESCR) · Väärikus on inimesele loomupäraselt omane. Kõik inimesed on väärikad. Sellest eeldatakse, et tänasel päeval tulenevad inimõigused just väärikusest. Ka paljud rahvusvahelised inimõiguste alased lepingud põhinevad väärikusel. Inimõiguste fundamentaalsed tunnused o Universaalsus st et nad kuuluvad kõikidele inimestele, olenemata nende käitumisest, kus iganes nad ka poleks, mis iganes soost, rassist nad poleks. Universaalsus tuleneb sellest, et nad on inimesed.
* Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse Uskumine on ühiskonnas väga isiklik teema. See ei ole kohustuslik, see on inimese enda otsustada, mis usku ja kas ta üldse tunnistab. See on ka seadustes kirjas, § 40." Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine krikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlbust. " Üle terve maailma on väga palju uske ja iga usk on einev. Kui eestis on suuremad usud Luterlased, Õigeusklased, katoliiklased ja natuke vähem on ka juute, kellel on üks jumal, siis välismaal on palju uske, kus on mitu jumalat. Järelikult, ei saa seda käsku panna seadustesse. Suur osa on ka eetikas. Sa pead austama inimest, kes on usklik või on üldse välismaalane, kes pooldab mitut jumalat. Sa ei saa teda solvata või halvustada, sest ta on usklik või teise usuga. * Sa ei tohi Jumala nime
Kui inimene ei suuda hinnata oma väärtusi ei suuda ta ka adekvaatselt hinnata teisi inimesi. Tal puudu ettekujutus sellest, mis on õige ja mis väär, mis hea ja mis halb. Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda tahetakse omada, saada või teha. Seega on väärtused suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks. Väärtusi saab jaotada mitmel moel, üheks võimaluseks on moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, headus, töökus, väärikus, lugupidamine jt), esteetilised väärtused (ilu, kunst) jne. Samas, eetka kui moraalifilosoofia, esitab meile küsimuse :"Kuidas peab elama?", kas me oskame sellele vastata. Ma kaldun arvama, et sellele küsimusele ei oska me vastata. Me teame küll, kuidas me tahame elada. Eetika seab meile ette normid, mis on ühiskonna poolt paika pandud. See sisaldab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduseid. Seadused on meile kohustuslikud, kuid normid on ajas muutuvad
Kõik kommentaarid