50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingrid
Õppematerjali autor
võtta 30-aasta vanusest õigekeelsus sõnaraamatust. Propaganda mõiste on pärit Vatikanist. Selle võttis kasutusele paavst Gregorius XV, kes kasutas toona sõna propagàre, mis tähendab ladina keelest tõlgituna ,,levitamist" (Ehasalu 2008). Sellest tulenevana võib defineerida propagandat kui levitustööd, et võita inimesi enda poolele. Ideede ning vaadete laialdast meediasse paiskamist, et inimesed eelistaksid vastavat objekti. Minu uurimistöös on see objekt mõni erakond, mis oma loosungeid jagades poolehoidjaid meelitab. Propagandat võib tõlgendada ka teisiti. ,,Erakonnad turustavad reklaami vahendusel mõtteid ja ideesid - nägemust." Propagandaks võib lugeda ka reklaami nagu arvas Renee Remmel. Tema tõlgendaks seda sõna positiivse suunitlusega. Propagandana mõistab ta siis pigem ainult enda ideede levitamist kõige tavalisema reklaami näol (Remmel 2009). Arvamuste kokkuvõtteks tuleb propagandale omistada definitsioon, mis omaks
premeerib. On oluline saada õige inimene õigesse ametisse. Selleks rakendatakse juba kompetentsimudelil põhinevaid tööintervjuusid, et saada aru, kas inimene on ikka õige sellele kohale, kas mõlemal osapoolel on teineteisele midagi pakkuda. Tippametnikke tuleks värvata ja tööl hoida eelkõige tema professionaalsuse alusel, mitte poliitilise tausta alusel. Minu arvamuse kohaselt, on Eestil sellega suhteliselt palju probleeme, sest minule on mulje jäänud, et paljud riigisektoris töötavad ametnikud ei teagi, mis nende tööülesanne on, nad lihtsalt on seal, sest naad kuuluvad parasjagu võimul olevasse erakonda või neil on lihtsalt seespool tutvusi. Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Autor: Tarmo Seliste Tarmo Seliste artikkel räägib ministrite voolavusest ja seda selles kontekstis, et see ei ole
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Hääletajat ei tohi bülletääni täitmisel mõjutada. Reeglid ei luba isegi pereliikmetel valimiskabiinis aru pidada, niisugused vaidlused peavad olema selleks hetkeks juba vaieldud. Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Tavaliselt tegutseb riigis 4–5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerib siin ühele saadikukohale mitu erinevate vaadetega kandidaati. 1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ühele kohale 19 inimest,
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ......................
Riigikogus, 2005: Riigikogu liige teostab vaba mandaadiga mitte oma valijate huve, vaid kogu rahva huve ning on vaba tegema otsuseid lähtuvalt oma südametunnistusest. - Erakonnademokraatia: (mitmeparteilisuse nõue; mitmel erakonnal võrdsed võimalused saada sisuliselt võimule) Asutamisvabadus + sellega kaasnevad tegevusvabadus, programmivabadus, konkurentsivabadus (vabadus teistega konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt) Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate - Formaalne võrdsus kõigile täpselt ühepalju - Sisuline (materiaalne) võrdsus (raha, eetriaeg jne) - kaalukamad erakonnad saavad proportsionaalselt
kohustatuna ise riiki juhtima. Otsevalimine eeldab valimiskampaaniat, see soodustab valiku langemist populistide kasuks, kes ei pruugi oma lubadusi täita. Lubaduste jagamine tähendaks, et presidendi võimupiirid on laiemad ja tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. o Monarhia - valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Piiratud monarhiad: Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid