Soome kirjandus (0)

Realism  
• Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja 
arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus).  Sellega seoses kerkisis esile ka 
sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas.
• Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu 
viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. 
• Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid
• Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism
• Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid
Minna Canth(1844-1897)
• Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle 
vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last.
• “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “ Kirikuõpetaja  perekond”, “Sylvi”, 
“Anna- Liisa ”
• Sünged tekstid, kirjeldavad viletsat tööliselu, täisvereline dramaatik
Juhani Aho(1861-1921)
• Keskne tegelane Soome realismis, kuigi tema algusaja ja lõppjärgu teosed teosed erinevad suuresti
• Kirikuõpetaja poeb  Kuopio  lähedalt, äratas tähelepanu juba noorena, kui võitis üliõpilaste 
kirjandusvõistlus
• Loomingus pidevalt uue ja vana konflikt, rohkelt looduse kirjeldust, mis seotud  lüürika  ja 
melanhooliaga, tunnelmakuvaja
• “Raudtee”, “Kirikuõpetaja tütar”, “Kirikuõpetaja proua”, “Helsingisse”, “Üksinda”, “Juha”
• Mõlemad novellid tekitasid paha meelt seksi ja joomise pärast
• Esimene Soome elukutseline kirjanik, kes kirjutamisest ära elas
Teuvo Pakkala (1862-1925)
• Lapsia, Pikku ihmisiä
Rahvuslik uusromantism
• ensimäisen sortokauden aikana n 1895-1905
• kõigis kunstivaldkondades tärkas  Karjala -huvi: karelianism + “Kalevala”-huvist tingitud 
mütoloogilid-rahvuslik ainevald
• individualism
• mõjutust saadi Pratsusmaalt, Pariisis elanud kuntsnike kaudu
• tähtsamad uusromantikud olid endised realistid
• 1900 Soome  kunst  PAriisi maailmanäitusel
• 2 põlvkonda: Aho ja Järnefelt; Eino Leino
• Ka Gallen-Kallelea ja Sibeliuse loomingus
• Johannes Linnakoski(1869-1913)
• Laul tulipunasest lillest
•  Pagulased
Eino Leino(1878-1926)
• “Märtsikuu laulud” varaküpse 17-aastase üliõpilase looming
• Teadis “Kalevalat”, oli  õppinud  Runebergilt, Topeliuselt ja sulatas selle kõik ühte
• Tõstis soome luule keeleliselt ja stiililiselt uuele tasemele, sh värsitehnika täiustamine, tihti luuletuse 
aineks mõni kangelane
• koos vennaga toimetas kultuuriajakirja ja selle ilmumise lõppedes hakkas “Päivälehes” kirjandus-ja 
teatrikriitikuks
• “Toonela luik”, “Luuleraamat”, “Helkalaulud”, “Talveöö”, “Hall”/”Soome kirjanikke”, “Soome 
kirjanduse ajalugu”
• Tema lõppjärgu loominus oli palju juhuluulet
• Oli boheemlane; kirjutas ka palju muud ning samuti tõlkis, nt Dante Jumaliku tragöödia??
• Kirjutas palju ja erinevatel teemadel, tõeline luuletaja, aga jooksul ka luule muutus
Uusrealism u 1905-1920 suuri kansankuvaus
• tööliste oragniseerumine 1899 oma partei, 1905. suurstreik
• autonoomia taotlused, sisepoliitilised vastasseisud
• 1906. naised valima
• 16.12.17 Iseseisvus
•  Kodusõda (kahe kirjandusliku perioodi piir)
• Pärast suurstreiki hakkas õitsva lüürika kõrvale ilmuma ühe enam proosat.
• teemadena  vaesus , räpasus ja kõik muu kole
• Uusrealistlik: looduslähedane, demokraatlikus, inimväärikus, ühiskondlik õigus, individualism, 
huumor
Joel Lehtonen (1881-1934)
• alustas uusromantilise loominguga (nt. “Mataleena”
• Uus looming algas 1910. aastal kui Euroopa reisid ning kirjanduse lugemine ja tõlkimine hakkasid 
teravdama tema maitset
• “Laatadelt”, “Kord suvel” (Kerrän kesällä), “surnud õunapuud” (Kuolleet omenapuut), 
“Putkinotko”-ühepäeva romaan
Ilmari Kianto ( 1874 -1970)
• kirjeldab ühiskondlikku tõde
• “Punane joon”(Punainen viiva), “Räbalaranna Jooseppi” (Ryysyrannan Jooseppi)
Maria Jotuni (1880-1943) (pessimistlik realism)
• Oli samal ajal nii humorist, kui kritiseeris teravalt ka ühiskonda; moraali küsimus ja valesti 
püstitatud ideaalid
• Kuvab naise ja mehe  vahekorda , seda kuidas armastus raha korvab armastuse, kuidas elu on alaline 
tingimine ja kompromiss, kuidas unistused elavad ka allasurututena edasi
• “Suhted” (Suhteita), “Armastus” (Rakautta) “Kui on tundeid” (Kun on tunteet), “Argielu” 
(Arkielämä)
• Maiju Lassilla - mees
Frans Emil Sillanpää (1988—1964)
• Õppis Helsingi ülikoolis bioloogiat ja see pani aluse ka tema kirjaniku karjäärile, ei sannilud tühja 
jahvatamist vaid kunst pidi sisaldama usaldatavat ja asjalikku; loodus kirjeldused
• “Elu ja päike” (Elämä ja aurinko),  “Vaga viletsus”, “Noorena uinunud” (Nuorena nukkunut), 
“Inimesed suveöös”(Ihmiset suviyössä)
• Sai 1939. esimese ja seni ka viimase soomlasena Nobeli kirjanduspreemia
Soomerootsi  modernism
• Tegemist polnud põlvkonnaga, kuid ometi kujunes selest selgesti äratuntav kirjandusvool
• erinesid nii soomerootsi lüürikutest kui ka Soome üldisest luule suunast
• Soomerootsi modernistide ühised jooned: vaba rütm, lõppriimist loobumine, uus kujundikasutus, 
sõnavara muutumine, aineala laienemine, vormi muutumine
Edith Södergran (1892-1923)
• Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis
• Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut
• Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”,      
• Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid 
hüüdeid
Elmer Diktonius (1896-1961)-proosarunot, aforismid
• oli õppinud marksistlikku kunstiteooriat ja teadis samuti saksa ekspressioniste
• Ta arendas oma stiili kiireks ja täpseks nagu hästitreenitud poksija löögid  
• “Karmid laulud”, “teravad leegid”, “ Kivisüsi ”, “Janne Kubik”
Modernismi (1900-luvun alkupuoli)
Tulekandjad 1920ndad
• ”Ikkunat auki Eurooppaan!”
• Nimi Nuoren voiman Liiton albumista
• Tulenkantajiin tiiviisti kuuluvia kirjoittajia olivat muun muassa Uuno Kailas, Olavi  Paavolainen, 
Elina Vaara, Katri Vala ja Lauri Viljanen. Kirjailijoiden lisäksi ryhmään kuului muun 
muassamuusikkoja ja kuvataiteilijoita. Ryhmä julkaisi myös omaa lehteä, jonka päätoimittajana 
toimi Erkki Vala.
Olavi Paavolainen (1903-1964)
• 16aastasest peale luuletaja, kirjutas suve jooksul 400 luuletust
• 1927 käis koos Waltariga Pariisis, 1928 sellest inspireetitud “Nykyaikaa etsimassa”
• Helsinki by Night
• hiljem kolis Nõukogude Liitu
Uuno Kailas (1901-33)
• tavaline luuletaja elu: haigus, endassesulgumine, ränk võitlus eetiliste probleemidega, vaesus ja 
üürike elu
• Tuul ja viljapea, Silmast silma, Paljajalu, Uni ja surm
• Tema luule oli lagusest lõpuni karm aruandmine iseendale, eneseanalüüs, õige tee otsimine
Katri Vala (1901-44)
• Algusjärgu loomingus valitseb joobumus ning luuletustele jäi tihti prmitiivne ja naiivne toon
• Kaukainen puutarha, Sininen ovi, Maan laiturilla, Paluu, Pesäpuu palaa
• Sarnane saatus Edith Södergraniga, suri tuberkoloosi
• P Mustapää???
Tulekandjate proosa, paljud kirjutasid edasi ka 30ndatel/Modernism
Yrjö Jylhä (1903-1956)
• Puhastustuli
Mika Waltari (1908-1979)
• Suured ajaloolised romaanid
• Esikoisteos Jumala paossa (1925)
• Suuri Illusiooni (1928), Apelsiinin siemen ( 1931 ), Siellä, missä miehiä tehdään (1931), Totuus 
Virosta, Latviasta ja Liettuvasta( 1941), Neljä päivänlaskua (1948), Sinuhe Egyptilainen (1945), 
Valtakunnan salaisuus
• Teemad uus ja vana, kogenud naine+noor mees ja nende suhe ja probleemid, nt mees sai süüfilise, 
Sillanpää
Aaro Hellakoski - luuletaja
Pentti Haanpää (1905-1955)
• oli keskhariduseta talupoeg
• pooldas nõrgemaid, kirjutas palju maapiirkonna inimestest, ka nn külahulludest
• iroonik
• “Jutud”, “Üheksa mehe saapad”, Kentä ja kasarmi, Nõiaring, Korpisota
Toivo Pekkanen ( 1902 -57)
• oli pärit tööliskeskkonnast
• nii temal kui Haanpääl oli kesksel kohal ühiskonna analüüs ja kriitika, ühiskondliku õigluse 
probleemi lahkamine
• Tehase  varjus
Volter Kilpi (1874-1939)
• “Alatalu saalis”
• omad laused ja sõnad
Hella  Wuolijoki (1886-1954)
• eestlane, kes hakkas soomlaseks
• “Niskamäe naised”, “Niskamäe leib” ja teised Niskamäe jutud
Sõjaaastad- põlvkond sõja varjus      
Soomele raske aeg kaotati osa riigi valdustest ning samuti oldi kohustatud maksma Nõukogude Liidule 
hüvitist. 
Tove Jansson (1914-2001)
• kunstnik ja kirjanik
• maalis joonistas tegi koomikseid, oli kunstnikuna ka Pariisis ja Itaalias
• Esimesed Muuioru raamatud olid seotud sõja teemadega: sõda ja aatompomm
Lauri Viita (1916-65)
• geniaalne kirjanik, alustas luuletajana
• “Betoonimölder”, “Moreen”
50nd -modernism ja realism
Proosas  valitseb  asjalik  ja keskendunud stiil, jutustajad jäävad meelsasti kõrvalvaatajaks ja hoiduvad 
kommentaaridest. Olümpiamängud- coca cola ja neegrid Sooomes, elu hakka sminema jälle paremaks
Aila  Meriluoto (1924-..)  modernist
Väinö Linna (1920—1992) realist
• töölistomaan+rahvaelukujutlus, realism, kriitiline hoiak, terviklik kompositsioon
• Oli pärit Tamperest
• Eesmärk, Tuntematon sotilas, Pohjan tähden trilogia 59, 60 62, Manillakäysi
• Sõjaromaan ja triloogi olid nii suur pingutus, et pärast seda ta enam romaane ei kirjutanud
Antti Hyry (s. 1931)
• hyryism, tõdev proosa
• tegelikkuse kujutaja, selle sündmuste tõdeja nii rahulikul ja enesestmõistetaval moel, et on tekkinud 
petlik probleemituse ja lihtsuse mulje
• Maanteelt ta läks, 
Lauri Viita (1916—1965) modernist
Eeva -Liisa Manner (1921—1995)
• filosofeeris surma ja üksinduse teemadel
• “See teekond”, “Uusaasta öö”, “Maikuine lumi”, “Põletatud  oranž , “Kamala kissa”
Paavo  Haavikko - luuletaja
Paavo Rintala - “Pojat”
Veikko Huovinen - “Hirri”
• Lähtus soome traditsioonilisest rahvaelukujutusest
60ndad
• 1960-luku oli osallistuvan kirjallisuuden vuosikymmen. Maailma haluttiin tehdä paremmaksi 
mahdollisimman nopeasti. Ylioppilasälymystö, taiteilijat ja kirjailijat halusivat päättää kehityksen 
suunnan. Yhteiskunnallisen oikeudenmukaisuuden nimissä noustiin barrikadeille banderolleja 
liehuttamaan. esimesed pagulased
Timo K. Mukka (1944—1973)
• Traagiline saatus, teemadena  erootika , usk, Lapimaa elu
• Maa on patuste laul, 
Pentti Saarikoski (1937—1983) luuletaha
• aktiivne kommunist, aga Etuskuntasse ei saanud
• luulekogu "Mitä tapahtuu todel a?
Hannu Salama (s. 1936)
• Siinä näkijä, missä tekijä
70ndad
isot sarjat, aga kirjandus justkui väsis ära, kirjutati linnaelust ilustamata, 
Eeva Joenpelto (1921—2004)- Lohja sarjad, sai ka 1994 Finlandia auhinna
Heikki Turunen (s. 1945)
• Simpaattaja, Joensuun Elli
Kerttu-Kaarina Suosalmi- Tapmere romaanis
Eeva Kilpi - Karjala teemad, naiselik erootika ja looduse kirjeldused “Tamara”
Kalle Päätalo 1919-2001
• 39 suurt romaani, elu ajal müünud 3 milj raamatut, kirjutas oma elust nt metsa ja ehitustöödest, aga 
kriitikud teda ei armastanu
80ndad postmodernismi
• persoonalliset kirjailijat
• postmodernismin tapaan eri tyylilajien sekoittaminen
• ironian ja huumorin käyttö
• ahdistavan maailman kuvaukset
• liikkuminen todellisen ja harhamaailman rajamailla
• naiskirjailijat naisen ihmissuhteiden ja kehitystarinoiden kuvaajina
• maaseudun kuvaukset
• dekkarikirjallisuus.
•  Kari  Hotakainen (s. 1957)
• Rosa Liksom (s. 1958)-laplasest maailmakirjandusse
• Anja Kauranen, myöh. Snellman (s. 1954)
• Antti  Tuuri  (s. 1944)
• Jari Tervo (s. 1959)
• Leena Krohn - Pelikanimees, ei sobitunud ühtegi suunda