Maakera rahvastiku eksponentsiaalne kasv ja protsessiga seotud ökoloogilised probleemid (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maakera rahvastiku eksponentsiaalne kasv ja
protsessiga seotud ökoloogilised probleemid
Referaat
Juhendaja : lekt . Merle Ööpik
Tartu 2012
Sissejuhatus
Rahvastiku kasvutempot ja rahvastiku kasvu üleüldiselt hakati inimeste poolt endile probleemina teadvustama 1960 –ndatel. Selleks ajaks oli ületatud kolme miljardi inimese piir. Sai selgeks, et tollase kasvutempo juures saavutatakse maakera taluvuspiir ruttu ja ka loodusvarud hakkasid näitama märke nende otsalõppemisest. Referaadis käsitletakse maakera rahvastiku kasvu, selle põhjuseid ja sellega kaasnevaid probleeme.
Maailma rahvastiku kasvust ja ülerahvastatusest
Rahvastiku kasv on muutus rahvaarvus mingi aja jooksul. Rahvaarvu 12 000 aastat tagasi hinnatakse umbes neljale miljonile inimesele, alates sealt on hakanud see kasvama ja järjest kiiremas tempos. Esimese tõuke andis põlluharimine, mis tõi kaasa inimeste paikseks jäämise ja mis omakorda soodustad elutingimuste paranemist. Järjest arenema hakanud meditsiin ja arstiteadus lõid võimaluse ravida haigusi ja nakkuseid, mis olid peamisteks rahvaarvu kasvu pidurdajateks kuni 20-nda sajandini. Levisid suured haiguspuhangud, millest tuntuim oli „Musta surma“ katkupuhang. Need kordusid sajandite jooksul mitu korda ja kestsid aastaid. Tänapäevaks on haiguspuhangud arenenud riikides kontrolli all, aga endiselt probleemiks arengumaades. Esimese miljardini jõuti 19-nda sajandi alguseks. Võib öelda, et sealt alates hakkas rahvaarv massiivse kiirusega kasvama. Umbes sada aastat peale esimest miljardit jõudis inimkond teise miljardini. See toimus Esimese maailmasõja järgsel majanduskasvu perioodil, kui inimestel jällegi paranesid elutingimused , mis soodustasid kasvu. 60-ndatel, kui hakati probleemi tõsidust mõistma, hakati võtma kasutusele esimesi teadlike samme rahvastiku kasvu piiramiseks. Järgmised miljardid hakkasid täituma järjest lühemate vahedega – neliteist aastat, kolmteist aastat, kaksteist aastat (joonis 1). Kasv ei pidurdunud ja seda ei suudetud ka piirata – jõuti ülerahvastumiseni.
Joonis 1. Maailma rahvastik ja selle kasv alates aastast 1700.
Suur rahvaarv ja pidev rahvaarvu kasv toob kaasa suuri probleeme, üheks neis on ülerahvastatus, mis omakorda põhjustab probleeme. Oma mõistelt võib ülerahvastumist defineerida järgmiselt: olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal – majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi (Säästva Eesti Instituut 2012). Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 32 elanikku km2,
keskmine asustustihedus maailmas on 50 inimest iga km2 kohta - sellest on välja arvatud veekogud ja Antarktika . Kui lisaks välja arvata elamiskõlbmatud piirkonnad, nagu kõrbed ja mäestikud, siis see arv kasvab veelgi. Asustustihedused üle maailma kõiguvad vahemikus 0 – 20 000. Asustustiheduse järgi saab määrata piirkondade ülerahvastatust, enamasti on need arengumaad . Näitena võib tuua India ja Pakistani . Ülerahvastatus toob kaasa erinevaid probleeme – näljahäda, haiguste levik, mullastiku vaesumine , loodusvarade hävimine, keskkonnareostus, need on ainult mõned probleemid, mis ülerahvastatusega kaasnevad.
Puudused ja loodusvarade hävitamine
Rahvastiku kasvu tõttu tarbitakse rohkem vett, toitu ja energiat. Kuna joogiveeks kõlbab ainult magevesi , siis on ka selle varud piiratud. Magevesi moodustab maakera veevarudest 3%, millest osa kuulub ka igijää alla. Magevee varude uuenemine toimub aeglaselt ja on pikaajaline protsess. Põhjavee veevahetuse tsükli kestvust hinnatakse umbes 1400 aastale. Kuni 90% kogu mageveest kulub niisutusele, 7% tööstusele ja 3% olmele. Võimalus kasutada pinnavett joogiveena on samuti piiratud. Pinnavesi on tundlik saastlikusele ja reostusele, ning vajab eelnevat töötlust, enne kui seda saab joogiveena kasutada. Arengumaades enamasti ennetav veetöötlus puudub ja vett on väga vähe ja piiratud kogustes . Umbes 2 miljardit inimest kannatab joogivee puuduse käes, mis enam ei puuduta ainult arengumaid vaid ka ülerahvastatud piirkondi.
Iga viie sekundi jooksul sureb maailmas üks laps nälja kätte ning umbes 800 miljonit inimest on alatoidetud. Alatoitumise all mõistetakse vajalike toitainete puudumist organismis normaalseks elutegevuseks. Piirkondadena võib välja tuua aasiamaad , Aafrika riigid, Ladina-Ameerika ja Kariibimere piirkonnad. Alatoitumine toob endaga kaasa vastuvõtlikust haigustele, väärarenguid, pimedust , surma, inimeste koondumist viljakamatesse piirkondadesse. Põhjuseid ei pea otsima kaugelt – rahvastiku kiire juurdekasv. Probleemid piirkonniti kliimaga , Aafrikas näiteks põuaperioodid. Halvasti korraldatud toitainete jaotussüsteem, kalavarude vähenemine, keeldumine toiduabist, keeldumine toitu jagamast. Samal ajal kui arengumaades on toidupuudus, toimub arenenud riikides toidu raiskamine. Suurbritannias tehtud uuring näitab, et aastas raisatakse kolmandik kogu ostetud toidust, millest omakorda poole moodustab toit, mida pole isegi veel söödud, mis on endiselt pakendatud ja avamata (Wrap 2008).
Loodusvarad jaotatakse üldiselt kahte leeri – taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Taastuvad loodusvarad on varad, mida on võimalik kuidagi taastada või ajapikku end ise taastavad ( Muld , mets, veevarud, päikeseenergia, tuuleenergia, veeenergia ). Taastuvaid loodusvarasi ei kasutada piisavalt ja on alahinnatud, kuid resursside vähenemine muudab seda. Taastumatud loodusvarad ei uuene iseenesest ning eksisteerivad ainult teatud lõplukus koguses (metallid, kaevandatavad kütused, kaevandatavad kivimid, tuumaenergia ) (Säästva Eesti Instituut 2012). Neid ja paljusid teisi on kasutatud massiivselt ja mõeldamatult, ning on otsakorral. Mõneti positiivne, kui siiski paratamatu, et inimkond eksisteerida saaks on uute ja keskkonnasõbralike energiate kasutuselevõtt.
Jäätmed
Suurenenud rahvaarv on endaga kaasa toonud ka suurema tarbimise, mis omakorda tähendab rohkem jäätmeid. Palju kasutatakse erinevaid pakendeid – kilekotid , plastpudelid jm. Nende looduslik lagundamine võib võtta sajandeid ja kogu selle aja vältel kahjustavad nad keskkonda ja loodust. Jäätmeprobleemi tipuks on jäätmete suur hulk – prügilad on täis ladestatud ja need järjest laienevad . Lisaks satub prügi ka maailmamerre, mis on enamasti ümber töötlemata. Enamasti reostavad maailmamerd arengumaad, kus puudub korralik prügi töötlus –ja majandussüsteem. Teadlaste hinnangul on pinnas, mida katavad prügilad, lootusetuld saastunud. Lisaks tekivad bioloogiliselt lagunedes erinevad gaasid ja ohtlikud ained.
Kokkuvõte
Rahvastiku kasvu tõttu on kahju juba tehtud. Jääb üle ainult kahju leevendada, mainitud probleeme lahendada ja rahvastiku kasvu piirata. Käsitlesin tähtsamaid ja aktuaalsemaid probleeme, mis kaasnevad rahvastiku kasvuga, neid probleeme on veelgi, mis vajavad tähelepanu ja lahendusi.
Kasutatud materjalid
Lipp, K. 2011. Rahvastiku kasv läbi ajaloo. Kättesaadav: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-10682/Rahvastiku-kasv-l%C3%A4bi-ajaloo
(Kontrollitud 18.10.2012)
Futures planning . 2010. Future population growth . Kättesaadav: http://futuresplanning.wordpress.com/2010/07/05/future-population-growth/
(Kontrollitud 18.10.2012)
Wikipedia. 2012. Overpopulation. Kättesaadav:
http://en.wikipedia.org/wiki/Overpopulation
(Kontrollitud 18.10.2012)
Säästva arengu sõnaseletusi. 2012. Ülerahvastatus. Tallinn, Säästva Eesti Instituut. Kättesaadav:
http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=450
(Kontrollitud 18.10.2012)
Säästva arengu sõnaseletusi. 2012. Loodusvarade nappus. Tallinn, Säästva Eesti Instituut. Kättesaadav:
http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=293
(Kontrollitud 18.10.2012)
Wikipedia. 2012. Population density . Kättesaadav:
http://en.wikipedia.org/wiki/Population_density
(Kontrollitud 18.10.2012)
Wrap. 2008. The food we waste . Suur-Britannia. Kättesaadav:
http://wrap.s3.amazonaws.com/the-food-we-waste.pdf
(Kontrollitud 18.10.2012)