Ülerahvastus (0)

Ülerahvastus   on   olukord,   milles   inimpopulatsiooni   suurus   või   ealine   struktuur   ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastusest saavad suuremal või vähemal määral alguse paljud ülemaailmsed probleemid, nagu ebapiisav toidutoodang, vaesus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonna   saaste,   jäätmeprobleemid,   bioloogilise   mitmekesisuse   kahanemine, joogivee-,   energia-,   eluruumide   ja   arstiabi   puudus,   töötus,   slummide   kasv   ja kontrollimatu   migratsioon.   Kasvab   ka   kuritegevus,   nakkushaiguste   levik   ja tööpuudus. Maailma   rahvaarv   on   kiirelt   kasvanud   just   viimasel   sajandil,   arvestades,   et   20. sajandil oli rahvastiku arvuks veel 1,7 miljardit, siis praeguseks on see plahvatuslikult kasvanud   7,7   miljardini.   Sellist   kasvu   on   soodustanud   meditsiini,   tehnoloogia   ja toidutoodangu pidev areng ja kasv. Rahvastikuarvu tõus, koos sellele lisanduvate loodus- ja energiavarade kulutamise kasvuga   on   viinud   oludeni,   kus   keskkonnaalased   probleemid   on   kasvanud globaalseks.  Põlluharimine,   metsandus,   loomakasvatus   ja   elukohtade   laiendamine   on   viinud olukorrani, kus maailma metsade pindala on kahanenud üle poole võrra. Samuti on ülekalastatud 3/4 maailma kalapüügi piirkondadest. 1950. aastatest on veekasutus kasvanud 3 korda ning pool miljardit inimest elavad riikides, kus on raske katta päevast veevajadust.  Vee tarbimine kaks korda kiiremini kui rahvastik – vee tarbimine maailmas kahekordistub iga kahekümne aasta järel ja juba   2025.   aastaks  prognoositakse,  et  nõudlus   vee   järele  ületab  pakkumist   56% võrra. Nõudlust vee järele suurendavateks teguriteks on rahvastiku suurenemine ja elatustaseme   kasv,   põud   ning   keskkonnaalased   probleemid.   Kuigi   maailmas   on praegu   veel   kasutamiseks   piisavalt   sobivat   magedat   vett,   on   see   ebaühtlaselt jaotunud.Lisaks   on   umbes   25%   maailma   mageveevarudest   tervisele   ohtlikult saastunud.   Igal   aastal   sureb   maailmas   ligi   kaks   miljonit   last   reostunud   veest põhjustatud haigustesse. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on 80% maailmas levinud haigustest seotud vee madala kvaliteediga.


Prognoosid ennustavad et 40 aasta pärast on maailmas 2 miljardit inimest rohkem. Kõik   nad   tahavad   süüa,   vett   ja   ulualust,   kuid   kliimamuutused   teevad   nende põhivajaduste rahuldamise aina raskemaks. Kui   praegu   kohe   midagi   ette   ei   võeta,   hakkavad   miljardid   inimesed   maailmas virelema   janu,   nälja,   viletsate   elutingimuste   ja   konfliktide   käes,   mille   põhjustavad põuad,   toidunappus,   räpased   linnad,   sisseränne   ja   ammendumas   loodusvarad, olgugi et tootlikkuse suurendamisega püütakse nõudlust rahuldada. Nõudluse   kasvuprognoos   on   hirmutav.   Toiduvajaduse   suurenemine   ja toidueelistuste   muutumine   tähendab,   et   põllumajandustoodang   kahekordistub   40 aastaga,   veetarbimise   tõttu   on   2030.   aastaks   vaja   30%   rohkem   vett   ja   sajandi keskpaigaks on veel 3 miljardile inimesele vaja ulualust linnapiirkondades. Prognooside   kohaselt   peab   kliimamuutuste   tagajärjel,   mille   tõttu   süvenevad loodusõnnetused   ja   põuad,   tõuseb   mereveetase   ja   kasvab   ressursipuudusest tulenev   konfliktioht,   järgmise   40   aasta   jooksul   elukohta   vahetama   kuni   miljard inimest. Ulatuslik ränne vastavatest piirkondadest paneb veelgi suurema surve alla need paigad maailmas, kus kliimamuutused on mõõdukad, ning toob riikidele, kellel „veab”   rohkem,   kaasa   suuri   julgeolekuprobleeme,   mis   seotud   otseselt immigrantidega. On teada, et on olemas palju säästva tehnoloogia lahendusi, mis aitavad toime tulla rahvastiku   suurenemisest   tingitud   probleemidega   ja   leevendada   kliimamuutuste tagajärgi. Näiteks energiajuhtimise tehnilised lahendused, nagu arukad masinad ja mõõtesüsteemid,   kadude   vähendamine   majade   parema   soojustamise   ja   soojuse tõhusama   kasutamise   abil   on   näited   algatustest,   mis   võiksid   vähemalt   osaliselt rahuldada kasvavat vajadust säästva energia järele.