Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riste Keskpaiga II Loeng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisest vajadusest saab A Leopoldi arvates alguse eetika?
  • Millega tegu on?
  • Mis maa tema mõistes on?
  • Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika?
  • Mis on süvaökoloogia?
  • Kes on selle looja?
  • Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine?
  • Mille poolest on see oluline?
  • Mis on inimkeskne ökoloogia?
  • Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse?
  • Mis on süvaökoloogia platvorm?
  • Miks on süvaökoloogiat kritiseeritud ning mille poolest?
  • Maa eetika ” (A. Leopold) põhjal
  • Millisest vajadusest saab A. Leopoldi arvates alguse eetika?
    Eetika aluseks on koostöö eksisteerimine, mis on ühtlasi ühiskonna lähtepunktiks. Ehk: elusolenditel (k.a. inimesel) on kasulik teha koostööd ehk käituda sotsiaalselt, kuid see tähendab ühtlasi indiviidi isiklike õiguste piiramist, et kogukond saaks toimida.
  • Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika?
    Traditsiooniline eetika reguleerib suhteid inimese-inimese ning inimese-ühiskonna vahel. Näiteks 10 käsku, mis reguleerisid, mida võib ning mida ei tohi teisele inimesele teha. Samas mingis mõttes on asi vaieldav, kuna 10 käsus oli üks käskudest : „Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval.“ Seega tekib küsimus, kui üldistada, siis millega tegu on? Või siis ei tohi kummardada ka teiste inimeste poolt loodud ebajumalaid? Ent üldplaanis küllap siiski vastab näitele. Inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid reguleerivad erinevad valitsemisvormid: annavad erinevad õigused ja kohustused, mida reguleeritakse läbi ühiskonna (kuidas suhtuda ühiskonnas valitsevatesse koostöövormidesse jne.).
  • Mis on Leopoldi meelest valesti inimeste senises suhtumises maasse? Mis maa tema mõistes on?
    Leopoldi arvates on vale inimeste üldine suhtumine maasse. See, et maad võetakse kui mulda (ehk kui ressurssi, mis üksnes kasu toob) ning see, et maad vaadatakse kui üksnes maapinda, mitte laiema süsteemina (et ei arvestata seda, et kõik organismid on otseselt või kaudselt seotud maaga ning ühtlasi üksteisega).
    Leopoldi arvates on parim vaadelda maad kui püramiidi, mille moodustavad troofilised tasemed : kõik saab alguse mullast, seejärel tulevad taimed, siis taimtoidulised loomad, seejärel kiskjad ning lõpuks tippkiskjad, kusjuures kõik on läbi energiavoo üksteisega seotud. Ehk: taimed seovad päikeseenergiat, seda tarbivad rohusööjad, edasi kiskjad ning lõpuks jõuab see lagundajate kaudu uuesti mulda tagasi. Nii on muld see, mis kogu süsteemi ühendab: sellest saab kõik alguse ning sellega ka kõik lõpeb („mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama“).
  • Millist 2 erinevat tüüpi suhtumist maasse kirjeldab ta põllumajanduslike erialade esindajate seas?
    Leopold kirjeldab gruppi A, kes suhtub maasse kui maapinda ning soovib sellest üksnes kasu lõigata. Grupp B näeb aga maad elustikuna ning mõistab/näeb selle funktsiooni ka laiemalt. Näiteks seda, et süsteemi toimimiseks on tarvis võimalikult suurt bioloogilist mitmekesisust, sest mida liigirikkam on kogukond, seda stabiilsem ta on.
  • Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika? Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid?
    Eetilisis otsuseid tuleb langetada lähtuvalt kogukonna (ehk bioloogilise koosluse, mille hulka kuulub ka inimene ning kõik teised elusorganismid ning muld jt eluta objektid) heaolust. Õige otsus hoiab tasakaalus troofilisi tasemeid läbivat energiavoogu ehk ei kuluta rohkem, kui saada on ning ei riku liikide vahelist tasakaalu neid hävitades (hoiab bioloogilist mitmekesisust), kuna igal liigil on kogukonnas täita oma kindel roll. Ning eetiline otsus on väär kui see on vastupidine eelmainitule.
  • Süvaökoloogia” põhjal
  • Mis on süvaökoloogia? Kes on selle looja?
    Süvaökoloogia loojaks on Aarne Naess. Ta ise on seda määratlenud järgmiselt: süvaökoloogia seab kõik olendid võrdsele positsioonile, lähtudes ökotsentrismist. Süvaökoloogia vastandub tavapärasele, inimkesksele ökoloogiale. Seda on kirjeldatud ka kui filosoofiat või elustiili, kui ideoloogilist platvormi. Süvaökoloogia avaldub alati sügava kogemuse ning pühendumuse kaudu (nii nagu Naess ise selle väljatöötamiseni jõudis: elas mägedes, eraldatult, luges teiste suurte filosoofide (Mahamata Gandhi jt.) töid ning vaatles loodust, saades nii inspiratsiooni).
  • Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine? Mille poolest on see oluline?
    Süvaökoloogiline liikumine tekkis samal ajajärgul, mil hakati keskkonnale suuremat tähelepanu pöörama ehk 1960.-1970. aastail. Süvaökoloogia on oluline, kuna eristub kõi8kidest teistest „liikumistest“: ta püüab muuta inimese mõtteviisi kõige laiemas tähenduses. Ehk. Süvaökoloogilisele tegevusele eelneb sügav vaimne ümberorienteerumine. Selles mõttes on süvaökoloogia hoopis eneserealiseerimise tee: et jõuda looduseni, tuleb esmalt jõuda iseendani ja saada aru, et mina, see olengi loodus.
  • Mis on inimkeskne ökoloogia? Mis eristab süvaökoloogiat inimkesksest ökoloogiast?
    Inimkeskne ökoloogia seab kesksele kohale indiviidi ehk toetab antropotsentristlikku lähenemist maailmale (loodus on inimese teenistuses ning inimene on ainuke olend , kelle puhul saab üldse rääkida looduse väärtustamisest, kuna teised elusorganismid pole selleks võimelised).
    Süvaökoloogiat eristub inimkesksest oma põhimõtete poolest: tuleb elada kooskõlas loodusega; loodusel on sisemine väärtus ning kõik liigid on võrdväärsed; materiaalsed vajadused peavad olema võimalikult lihtsad, kuna need on vaid üks osa eneseteostusest (ehk tähtsamad on vaimsed väärtused); peab mõistma, et Maa väärtused/ressursid on piiratud; tehnoloogia peab olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne; oluline on kokkuhoid ja taaskasutus ; kogukonnad peavad olema väikesed ehk tuleb vähendada inimpopulatsiooni suurust või/ja selle mõju Maale.
  • Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse?
    Süvaökoloogia mõistes peab tehnoloogia olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne. Ühtlasi tuleb kaitsta mittetööstusmaid industriaalsete ühiskondade ning sellega ka tehnoloogia arengu sissetungi eest. Lähe kokku lihtsuseprintsiibiga ehk: materiaalsed vajadused peavad olema võimalikult lihtsad, seega ei tohi oma elu looduse arvelt, tehnoloogiat arendades liiga lihtsaks teha (nt põlluharimises liigne tehnika kasutamine, samuti kalapüügis traalmeetodi kasutamine; järjest võimsamad liikurmasinad (lennukid, autod, rongid jne)).
  • Mis on süvaökoloogia platvorm? (8 printsiipi )
    Süvaökoloogia 8 printsiipi: 1.) Elu on mitmekesisuses väärtus omaette , mis ei sõltu tema kasulikkusest inimesele. 2.) Elurikkus ja mitmekesisus näitavad tema heaolu ja on väärtused iseeneses; nad toetavad inimeste ja muude organismide eluväärtuse eneseteostamist Maal. 3.) Inimesel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja liigirikkust, v.a. elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4.) Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks/ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. 5.) Inimese elustiil on selle mõju võtmeelement- muutused inimese elutingimustes eeldavad muutusi majandus- ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates.; 6.) Elu, sh kultuuriline mitmekesisus on tagatud vaid siis, kui üldine inimmõju keskkonnale väheneb. Inimühiskonna põhilised majanduslikud, ideoloogilised , poliitilised ja tehnoloogilised struktuurid peavad seetõttu muutuma . 7.) Ideoloogiline muutus tähendab eelkõige elukvaliteedi mõiste ümberhindamist. Elukvaliteedi paranemine ei võrdu tingimata elustandardi tõusuga. 8.) Neil, kes aktsepteerivad eelmainitud põhimõtteid, on kohustus otseselt või kaudselt osaleda eelmainitud muutuste elluviimises, tehes seda rahumeelsel ja demokraatlikul viisil.
  • Kuidas on süvaökoloogia seotud inimese “mina” ja eneseteostusega?
    Naessi arvates peab uus keskkonnaeetika lähtuma kahest vormist: eneseteostamine ja biotsentriline võrdsus. Kõik looduse elemendid püüdlevad eneseteostuseni ehk võimalikult suure ühtsuse tunnetamise poole. See on äratundmine, et „mina“ pole seotud isikuga , vaid hõlmab kõiki protsesse selles maailmas, milles meie mõistus ja keha elab. Seega: teostades ennast, muudad elu kui sellise eksisteerimise võimalikus, kuna oled aru saanud, et oled samuti osake suurest looduse kellavärgist ning sul on selle kõige keskel täita oma roll.
  • Miks on süvaökoloogiat kritiseeritud ning mille poolest?
    Kriitikud väidavad, et süvaökoloogia ideed on liialt komplitseeritud ning liialt üldised, et neid niisama lihtsalt antud ajahetkel toimivasse maailmapilti sisse sobitada. Ning et süvaökoloogia on „poliitika ilma tegevussuunata“. Ühtlasi läheb süvaökoloogia vastuollu inimeste kultuuriruumiga, mille all mõistetakse inimeste poolt loodud tehislikku märgisüsteemi. Seega on inimese mõtlemine tema enda tekitatud tehislike märkide tõttu kunstlik ning püüd loodust looduse märkide kaudu mõista raskendatud.
  • Riste Keskpaiga II Loeng #1 Riste Keskpaiga II Loeng #2 Riste Keskpaiga II Loeng #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri S. Õppematerjali autor
    annan vastused II poole küsimustele, Kõige peale on Maa Eetika- A. leopold ja Süvaökoloogia- A.Neass

    Sarnased õppematerjalid

    Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng
    5
    doc

    Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng

    Kordamisküsimused II (Enamikul on vaja lõpp-arvestuseks uuesti üle vaadata ka vahearvestuse kordamisküsimused) Arvestuste ajad: 08.12.08. kl. 8.15 19.01.09. kl.10.15 Väärtuse küsimus 1. Miks on väärtuse küsimus keskkonnaeetikas oluline? Sest väärtuse mõiste abil eristatakse head halvast ning soovitut mittesoovitust ning väärtuse mõiste on ka keskkonnaeetikas kesksel kohal, kuna selle põhiküsimuseks on looduse väärtustamine. Ehk: mida väärtustada, mis üldse väärtust omab jne. 2. Mida mõista eetika laienemise all? Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instru

    Filosoofia
    2 arvestuse material
    5
    pdf

    2 arvestuse material

    LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid, suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse! See püüab ind

    Keskkonna filosoofia
    Keskkonnaeetika kordamisküsimused vastatud
    10
    docx

    Keskkonnaeetika kordamisküsimused vastatud

    Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle kohta öelda normatiivsetel eetika

    Keskkonnaeetika
    Inimese ja looduse vahelised suhted-Artikkel
    4
    odt

    Inimese ja looduse vahelised suhted (Artikkel)

    Meeri Kuustemäe Klassiõpetaja Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saavutamiseks. Kasutame oma tarbeks lo

    Keskkonnaharidus
    Keskkonna ja looduse suhe
    2
    odt

    Keskkonna ja looduse suhe

    Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ­ ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi. Tehnika muudab maailma ja

    Keskkonafüüsika
    Looduskaitsebioloogia eksami küsimused vastused
    18
    docx

    Looduskaitsebioloogia eksami küsimused/vastused

    LKB KORDAMISKÜSIMUSED 1 SLAID 1. Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 7,089,000,000 - (nullid, kuna muutub) 2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12) 3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju biol

    Looduskaitsebioloogia
    Looduskaitsebioloogia
    13
    doc

    Looduskaitsebioloogia

    Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja sellet

    Looduskaitsebioloogia
    Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused
    12
    doc

    Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused

    Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip ­ kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip ­ loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip ­ liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsii

    Looduskaitseteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun