Inimpopulatsioon (0)

INIMPOPULATSIOON
Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi,
kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse
nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need
teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe.
Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning
olemasolevate ressursside jagamist.
Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja
rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.
Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning
samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust.
Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma
pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada
kvalitatiivne majanduskasv ; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne
rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult
kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja
saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma
arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
Et kogu praegune inimkond saaks elada keskmise eurooplase elustandardi järele (sama suure ökoloogilise jalajäljega), vajaksime me kolm planeeti (Maailma Looduse Fondi hinnang aastal 2006). Keskmise USA kodaniku pealt mõõtu võttes veelgi enam.
See tähendab seda, et meie heaolutaseme järele võttes on planeedi carrying capacity , kandevõime, ammu ületatud ning nn kolmanda maailma ja arengumaade väljatulek vaesusest, näljast ja kõrgest suremusest on välistatud kui ei toimu väga kiireid erakordseid teadusläbimurdeid või me ei tee järeleandmisi oma tarbimisharjumuste osas ja keeldume oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest, mis on keeruline ning pikk protsess, ka sel põhjusel, et see muudaks tunduvalt senist lõpmatule kasvule rajatud majandussüsteemi.
Tunnustatud bioloog Steve Jones väidab, et inimene on “looduses” 10 000 korda levinum liik kui ta tohiks olla ja on sellega saanud ohuks biloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemidele ja iseendale.
Tuleb kas suremust suurendada või sündimust vähendada.
Üleskutse suremuse suurendamisele on ilmselgelt ebaeetiline , seepärast jääb üle mõjutada sündimust, põhilised abinõud selleks on alljärgnevad:
- pereplaneerimine
Selle alla käib pere nõustamine ja ka igakülgne arstlik teenindus, nt eostumisvastaste vahendite jaotamine jms. Üldiselt peetakse pereplaneerimist üheks tõhusamaks vahendiks sündimuse reguleerimisel.
Pereplaneerimine on üks tõhusamaid sündimuse reguleerimise vahendeid
-välistavad vahendid
St nii naiste kui meeste steriliseerimine, spiraalid, eostumisvastased tabletid ja kondoomid. On vaieldav, kas ka abort on seadusega lubatud välistav vahend, nii abordi pooldajatel kui ka vastastel on oma kindlad veendumused, millest nad ei ole nõus loobuma .
-naiste olukorra parandamine
St naistele hariduse võimaldamine, nende õiguste igakülgne kaitse.
-laste suremuse vähendamine
kõlab võib-olla veidi vastuoluliselt kuid, reeglina muretsetakse lapsi seda rohkem, mida suurem on nende suremus , et oleks suurem tõenäosus vähemalt osa laste jõudmine täisikka.
AIDS kui vahend rahvastiku kasvu peatamiseks?
AIDS ehk immuunsuspuudulikkuse haigus on tappev , see määratleti 1981. aastal ja oletatakse, et AIDS-i tekitav viirus HIV levis ahvidelt inimesele 50-100 aastat tagasi. Laialdaselt levima hakkas see eelkõige "tänu" seksuaalse vabaduse ja verre süstitavate meelemürkide suurele levikule maailmas viimastel aastakümnetel. Viirus kandub edasi kehavedelike vahendusel, kõige enam sugulisel läbikäimisel. Kõige enam, ca 90% nakatunuist, keda praegu arvatakse olevat umbes 110 miljonit inimest, elab arengumaades, eriti Kesk- ja Ida-Aafrikas.
Tugev hirm on muutunud inimeste seksuaalset käitumist ja arvatakse, et AIDS võib peatada rahvastiku kasvu Aafrika põhialadel, kuid enamus teadlasi on seisukohal, et AIDS võib küll Aafrika rahvaarvu kasvu aeglustada, kuid mitte peatada, lokaalne mõju võib olla suurem, näiteks Ugandas, kus nakatunud on iga viies täiskasvanu, võivad mõned alad küll ka tühjaks jääda.