Kirjand: "Rumalus asub ette, et teda nähtaks, tarkus asub taha, et ise näha." (1)

Rumalus asub ette, et teda nähtaks, tarkus asub taha, et ise näha. /C. Silva /
Iga inimene on erinev mõttelaadi, käitumise ja väljendusoskuse poolest. Sellest tulenevalt tekivad lahkhelid erinevate isikuomadustega inimeste vahel ja ühesugused koonduvad- tavapärasest hallist massist tuleb esile eliit . Väiksemas mastaabis võib kujutada seda koolis klassisiseselt, suuremas- terve ühiskonna näitel. Alati ei ole need suured sõnapruukijad kõige targemad, aga hea sõnaoskusega suudavad ka nemad palju korda saata. Ajaloost Teine maailmasõda on otseselt kahe ambitsioonika ja sõnaosava liidri esiletulemise ja oma mõjuvõimu laiendamise soovi tagajärg.
Juba esimestel kooliaastatel võib klassis näha erinevaid kihte- on vaiksemad ja tagasihoidlikumad, teiselt poolt hakkavad silma hüperaktiivsed lapsed. Viimane väljend on tulenenud psühholoogide arvamusest, et üks hüperaktiivsusele viivatest põhjustest on energia ülejääk ja selle suunamisest tunnivälistele asjadele. Samas on need lapsed näidanud algklassides paremaid õpitulemusi, kuid aja möödudes võrreldes neid lapsi eraklikumatega, kujuneb viimastel üldiselt avaram- huvitavamast vaatenurgast vaade elule ja neilt võib tihtipeale oodata palju innovatiivsemaid ja arukamaid ideid. Järelikult leiab ka reaalses elus targemaid inimesi nende hulgast, kes kuulavad ja arendavad emotsionaalset intelligentsust, selle asemel, et kogu aupaiste endale saada.
Tark mees mõtleb ja siis tegutseb, rumal mees manipuleerib massidega , on omakasupüüdlik ning liiga võimuihar. Kuigi Hitleri kohta ei saa öelda rumal, tegemist oli siiski haritud ja väga sõnaosava juhiga, kes oskas panna rahva endaga kaasa mõtlema- jagama ühte mõtteviisi. Osaliselt oli Hitleril õigus: Saksamaale mõisteti ülekohut sõjajärgse rahulepinguga, aga holokaust ei ole ega paku probleemile lahendust . Ühe arvamuse kohaselt oli holokaust maailmale vajalik, et vähendada inimpopulatsiooni . Loogiliselt järeldades peab millalgi toimuma antirahvastumine, et maailm saaks kulgeda edasi- ilma ülerahvastumise probleemideta.
„Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni.“ (A. Valton ). Kõik ei sünni tarkadena- targaks saab töö ja vaevaga. Samas teab arukas inimene, et tal on alati arenguruumi ja ta pürgi oma teadmistega esiritta. Ta ei tunne vajadust kogu aeg esineda, kuna ta on juba enda jaoks end tõestanud. Näiteks Mart Laar, kes on olnud palju eeskujulikum poliitik , kui Savisaar oma tegevusaja jooksul kokku.
Üldiselt tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Piiri nende vahele tõmmata ei ole võimalik. Tavaliselt astub tark ka alati tagasi, kuna kaugemalt vaadates ei õpi mitte ainult oma vaid ka teiste vigadest.
Teine kokkuvõte:
Tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Erinevaid vaatepunkte tekib palju. Keskkooli lõpukirjand omab võrdlemisi suurt tähtsust koolilõpetanu järgnevas elus,
aga selle panevad paar paika vanatüdrukut eksamikomisjonist, andes hindeid üle subjektiivse vaatepunkti. Rumalus /peitub meie haridussüsteemi/ eespingis.