privaatsusõiguse kaitstav. Etniline kuuluvus 3 4 Rassiline, etniline ja rahvuslik kuuluvust moodustab osa isiku identiteedist ning on sellest tulenvalt privaatsusõigusega kaitstav. Kaasuses Ciubotaru vs. Moldova leidis EIÕK, et Molodva poolt seadusliku baasi, mis võimaldas isikul oma etnilist kuuluvust muuta, loomata jätmine on riigi positiivse kohustuse rikkumine ning rikub isiku õigust privaatsusele. Füüsilised omadused on isikut identifitseerivateks tunnusteks ning moodustavad seetõttu ka kindlasti osa identiteedist. Füüsiliste omaduste esitlemise viisiks on mh isiku pildi kasutamine ilma isiku vastava nõusoleku või muu tahteavalduseta. EIÕK on kaasuses Hannover vs. Saksamaa leidnud, et isiku kohta piltide avaldamine on tema füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse rikkumine ning sellest tulenevalt vastuolus artikliga 8.
õiguskaitsevahendid. EIK andis Missenjovi otsuses juhised, kuidas olukorda lahendada.*38 Kuna OÜ Saarekallas ja Missenjovi otsuste tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud nii Eesti seadused kui ka kohtupraktika, tuleb tsiviil- ja halduskohtumenetluse pikkuse hindamisel ja heastamis- võimaluste kasutamisel lähtuda EIK 8. novembri 2011. a otsuses sedastatust.*39 Kuigi EIK asus Raudsepa otsuses seisukohale, et konventsiooni artiklit 13 on rikutud, sest konkreetsel kaebajal ei olnud tema hal- duskohtumenetluse toimumise ajal kättesaadavaid tõhusaid õiguskaitsevahendeid, siis viitas EIK samas Eestis 1. septembril 2011 jõustunud menetlusseadustike muudatustele*40, mille kohaselt on menetlusosa- listel nüüd võimalus taotleda kohtumenetluse kiirendamist.*41 Nagu kriminaalmenetluse käsitlemisel juba sedastatud, korreleerub tõhusate õiguskaitsevahendite kehtestamisega riigi poolt potentsiaalsete kaeba-
artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust” ja “võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.” Nimetama peab ka EIÕKi artiklit 10, mis lubab igaühe õiguse sõnavabadusele, kuid lisab, et erandiks on muuhulgas konfidentsiaalse info avalikustamine. (Euroopa... 1950) Ka riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et Eesti õigust tuleb tõlgendada võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades. Eesti põhiseaduse § 26 sätestab EIÕKi eeskujul: “Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
Põhijoontes on see jäänud samaks. Probleemideks on näiteks küsimus, kas mõni riik peab põhiseadust muutma või muutma rakendusakte. Sellest on nüüdseks üle saadud ja asi on toimiv. Näiteks võib siin tuua Galojani juhtum, kus ta põgenes Uksse, aga teda ei saadud sealt kätte. Varasemalt oli tunnustatud justiitsministeeriumi taotlusi, kuid nüüd mõeldi, et see peaks ikka tulema kohtult. Tavaliselt ongi kõige suuremaks keeldumise põhjuseks vahistamismääruse vormi rikkumine, võib olla ka see, et on segaseks jäänud isiku kohtualla andmise põhjus. Võimalik on ka näiteks esitada taotlust UK-le, et vahistataks UK kodanik, kes on Eesti pinnal pannud toime kuriteo. Meil tekkis loengus kõrvalepõikena arutelu sellest, kas Europoli veebilehe kaudu saab ka taga otsida inimesi (nagu Interpoli kaudu). Vaatsin järgi - tõepoolest, selle aasta alguses vastusena terrorirünnakutele avas ka Europol tagaotsitavate veebilehe. Europoli näol on tegemist
Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne). Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela, milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab maksma välja täies ulatuses, koos intressidega? Euroopa Kohtu otsus: antud hetkel
soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne). Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela, milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab
õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib sõnavabadust ,,Igaühel on õigus öelda ja kirjutada seda, mida ta mõtleb, ning edastada ja saada teavet. See õigus hõlmab ka ajakirjandusvabadust".3 Tegemist on demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Valitsevatel jõududel on alati huvi teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3
nõusolekul Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada: Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest. Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus
5), compliance with such law is an integral part of Contracting States' "engagements" and the Court is accordingly competent to satisfy itself of such compliance where relevant (Article 19) (art. 19); the scope of its task in this connection, however, is subject to limits inherent in the logic of the European system of protection, since it is in the first place for the national authorities, notably the courts, to interpret and apply domestic law (see, inter alia and mutatis mutandis, the Winterwerp judgment of 24 October 1979, Series A no. 33, p. 20, § 46). Several points of French law have been disputed in the instant case. Even if the arguments of those appearing before the Court and the other information in the file are not absolutely conclusive in the Court's view, they provide sufficient material for the Court to have the gravest doubts whether the contested deprivation of liberty satisfied the legal requirements in the respondent State.
loomulikku ehk nii tekkisid I generatsiooni inimõigused. II generatsiooni inimõigused levisid seoses heaoluühiskondade tekkega ja III generatsiooni inimõigused kerkisid päevakorda seoses arengumaade probleemide aktualiseerumisega. Kodaniku- ja poliitilised õigused on õigus elule ja vabadusele, õigus kaitsele ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise või usulise diskrimineerimise eest, õigus südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused on seotud inimeste ühiselu, töö ja esmase toimetulekuvajadusega. Nende aluseks on idee, et inimesed on võrdsed ja neile peab olema tagatud juurdepääs põhilistele sotsiaalsetele ja majanduslikele hüvedele, teenustele ja võimalustele. Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama ja ellu viima vastavad programmid
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib rii
- Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal. o Õiglane kohtumenetlus o Piinamise keelamine o Õigus isikuvabadusele ja puutumatusele o Karistamine seaduse alusel o Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21. riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-08, eeluurimiskohtuniku ülesandeks on garanteerida kriminaal... Prokuröri ja kohtu luba nõudvad toimingud: - Läbiotsimine - Asitõendi üle 6 kuu hoidmine - Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus) - Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus) - Laiba väljakaevamine - Deponeerimine (ainult kohus) Uurimistoimingute reguleerimise eesmärk: - Välimiste piiride paika panemine seadusega kuni selleni välja, et regulatsioon puudutab vaid põhiõiguste...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(Annus 2006, lk 221) Üks
1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-... Euroopa Liidu kujunemislugu 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)
mis puudutavad liikmesriikidevahelises kaubavahetuses koguseliste piirangute kaotamist käsitlevate asutamislepingu artiklite 30 kuni 37 ning riigiabi käsitlevate asutamislepingu artiklite 92 kuni 94 tõlgendamist. Esimeses küsimuses on sisuliselt küsitud, kas asutamislepingu artikleid 30 kuni 37 tuleb tõlgendada sellises tähenduses, et nendes sätestatud keeld hõlmab ka kõnealusel juhul käsitletavaid hinnaeeskirju. VASTUS. Esimesele küsimusele vastata, et EMÜ asutamislepingu artiklit 30 tuleb tõlgendada sellises tähenduses, et kui riiklik ametiasutus kehtestab jaemüügi jaoks kindla summa näol kindlaksmääratud miinimumhinnad, mida kohaldatakse samaväärselt nii riiklikele toodetele kui ka imporditud toodetele, on sel juhul neil tingimustel, mis on sätestatud Produktschap voor Gedistilleerde Drankeni 17. detsembri 1975. aasta määruses, tegemist koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmega, mis on kõnealuse artikliga keelatud.
RÕ subjektid (füüsilised isikud): 1) inimõiguste valdkond 2) kriminaalõigus Igal riigil õigus määrata, kes on tema kodanikud. Ei ole kohustust anda kodakondsust kõikidele rahvastele. Kodakondsus ......................... Kaasus lk 431 LEPINGUTE ÕIGUS Lepped enamasti kirjalikus vormis, võib olla ka suulisi. Lepped mida peetakse siduvateks või mida ei peeta siduvateks. Viini lepete konventsioon VLK Sõlmiti 1969 ; jõustus 1980 Nüüdseks u 100 riiki, kes on sellega liitunud, sealhulgas ka Eesti. 7 VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid. Ei tõlgendata VLK alla: Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms) Helsingi pakt mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama; olu oluline
Kui siseriiklik õigus hüvitise maksmise võimalust ette ei näe, on isikul võimalik esitada pärast siseriiklike ÕKV-te ammendumist kaebus EIK-le, kes võib määrata konventsiooni artikli 5 lg 5 rikkumise eest kompensatsiooni artikli 41 alusel. Artikkel 41 näeb ette, et kui inimõiguste kohus leiab, et konventsiooni või selle protokolle on rikutud ja siseriiklik õigus lubab ainult osalist hüvitist, võib kohus vajadusel määrata kahjustatud isikule õiglase hüvitise. Artiklit 41 kohaldab inimõiguste kohus osalusriigi suhtes ning selle normi rakendamisel ei oma tähendust, kas rikkumise pani toime seadusandja, täitevvõim või kohus. Kohus võib rikkumise toime pannud riigilt mõista kahjustatud isiku kasuks välja rahalise hüvitise või lugeda rikkumise heastatuks kohtuotsuses rikkumise tuvastamisega. Hüvitamisele võib kuuluda varaline ja mittevaraline kahju, samuti isikul tekkinud menetluskulud
..............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö
Võetakse vastu: o Prantsuse Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon - deklaratsioon algab "Kõik inimesed sünnivad vabana ja jäävad vabaks". Räägitakse rahva enesemääramisõigusest o Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon selle aluseks Prantsuse inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon · Ameerikas võetakse vastu Bill of Rights (1791). Tegemist 10 konstitutsiooni täiendusega, kus iga säte on konkreetse õiguse kohta, nt usuvabadus, sõnavabadus. ,,Keegi pole kohustatud tegema midagi, mis diskrimineeriks teda (st, et mitte teha koostööd prokuratuuriga, kui teda milleski süüdistatakse, väga palju vaidlusi selle pinnalt). Samal aastal võeti teine täiendus, mis puudutab seda, et igaühel on õigus kanda relva ja omada relva. See õigus on vajalik, et kaitsta ,,vaba riiki". · Need 2 dokumenti on väga selgelt mõjutanud inimõigusi. Kui võrrelda Prantsuse Inim- ja
Kodakondsuseta isikud: Riik võib neid oma riigist välja saata igal ajal nende enda riiki tagasi. Leidlapsed-see riik kus nad leitakse, siis enamasti antaksegi neile selle riiki kodakondsus, et neil oleks mingi riigi kaitse olemas. Rahvusvaheliste lepete õigus Igal riigil on pädevus sõlmida rahvusvahelisi leppeid. Lepped enamasti kirjalikus vormis, võib olla ka suulisi. Lepped mida peetakse siduvateks või mida ei peeta siduvateks. Viini lepete konventsioon VLK (Enamasti kehtib see ja paljud riigid on sellega ka ühinenud) Sõlmiti 1969 ; jõustus 1980 Nüüdseks u 100 riiki, kes on sellega liitunud, sealhulgas ka Eesti. VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid. Ei tõlgendata VLK alla: Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms) Helsingi pakt mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama; olu
arenenud kohtuteenuste kasutajate huvidega täielikuma arvestamise suunas. Praktikud on juhtinud tähelepanu viisidele, kuidas vastata üldsuse ootustele nii, et kõigil, kes õiguskaitset taotlevad oleks mitte ainult lihtsam viis ligipääs kohtutele, vaid et ka rakendatavad menetlused oleksid suurema efektiivsusega ja et juba langetatud otsuste täitmise suhtes oleksid usaldusväärsemad garantiid. Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks,
Kas niisuguse kriteeriumi alusel hinnates on Euroopa Liidu õiguskorras pakutav kaitse samaväärne põhiseaduslikkuse järelevalvega Eesti kohtutes? Vaatleme kriteeriumi esimest haru: kas Euroopa Liidu õiguskord sisaldab kõiki õigusi ja põhimõtteid, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus? Asjale puhtformaalselt lähenedes tundub, et jah. EK on mit- mel korral kinnitanud, et ühenduse õigustikku kuuluvad õigused, mida kaitseb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon (millest lähtuti ka Eesti põhiseaduse väljatöötamisel).*12 Lissaboni lepingu kohaselt kinnitab Euroopa Liidu põhiõiguste harta need „selliselt, nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest traditsioonidest“*13. Samuti austab liit liikmesriikide „rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“*14. Kompenseeriva konsti-
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus pe
Vaidluse ese peab jääma samaks kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses. Rikkumise olemasolu saab tuvastada üksnes Euroopa Liidu Kohus. Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist. Kui rikkumismenetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: Liikmesriigi poolne EL-i esmase ja/või teisese õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või trahvi. ELTL art 260 lg 3: Kui komisjon esitab artikli 258 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et liikmesriik ei ole üle võtnud direktiivi, võib komisjon taotleda kohtult liikmesriigile põhisumma või karistusmakse kehtestamist
olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 13 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu leiab, et vaatamata nimetusele "mittekaristuslik mõjutusvahend" on karistusjärgne kinnipidamine materiaalses mõttes siiski karistuslik mõjutusvahend. Karistusjärgne kinnipidamine ei erine oma sisult vangistusest, mis on karistus nii foarmaalses kui ka materiaalses mõttes
4) üldkoosoleku päevakord; TÕRJEÕIGUSED SOORITUSÕIGUSED 5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. KAITSEÕIGUSED § 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid
4) üldkoosoleku päevakord; TÕRJEÕIGUSED SOORITUSÕIGUSED 5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. KAITSEÕIGUSED § 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1
Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on rahvusvaheline asutus, mis võtab teatud kindlate tingimuste olemasolul vastu kaebusi isikutelt, kes väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid (kõik Euroopa Nõukogu 47 riiki). Konventsioon, millega loodi EIK ja kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama. EIK-i võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. Artikkel 5 Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad kohtuniku kohustused ametist lahkumisel. Ametist lahkumisel esitab kohtunik Euroopa Kohtu presidendile tagasiastumisavalduse edasiandmiseks nõukogu eesistujale. Alates sellisest teadaandest vabaneb kohtuniku ametikoht. Kui ei kohaldata artiklit 6, jääb kohtunik ametisse, niikaua kui tema ametijärglane asub oma kohustusi täitma. 7 Artikkel 6 Kohtuniku võib ametist tagandada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid hüvesid üksnes juhul, kui ta Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide üksmeelse arvamuse kohaselt ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi. Asjaomane kohtunik ei osale sellisel nõupidamisel
legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
