Inimese kui organisatsiooni ühe olulise osa käsitlemisel tuleb lähtuda inimloomusele omastest asjaoludest Et organisatsiooni toimiks perfektselt tuleb kõikide liikmetega arvestada. Neid motiveerida ja mõista. Paraku see ei ole alati võimalik ja kuna kõik inimesed on erinevad ja neid võib olla liiga palju, seega on see väga raske ülesanne. Kõigil inimestel on individuaalsed omadused ja iseärasused (Mõni inimene suudab hästi esineda, teine jälle oskab hästi arvutada), nad tajuvad
korraldustest''- nõnda kirjeldab ülipositiivset õigust 18. sajandi prantsuse filosoof Rousseau. Ülipositiivne õigus - mõistuseõigus ehk loomuõigus kujutab endast võrreldes positiivse õigusega ülimat korda ehk põhinorme, mis vastavad inimese loomusele. 23 Loomuõiguse 23 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 42- 43. 9 doktriini kohaselt on tegemist inimloomusele nõnda relevantsete asjaoludega, mida pole võimalik kellegi tahte ega kokkuleppega muuta. Autor leiab, et ilma loomuõiguseta kaotaksid positiivse õiguse normid oma olemuse, mõtte ning eesmärgi. Seega on ülimalt oluline, et ka uuritava õigustloova seaduse õigusnormid sisaldaksid ülipositiivse õiguse põhimõtet. Kõige optimaalsem oleks kontrollida karistusseadustiku eriosas sisalduvate sanktsioonide vastavust ülipositiivsele õigusele, kas
kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid -- mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne. Isenemist määravad kõigile inimestele universaalsed, sünnipärased rajad, kujundid ja motiivid, mida
Eetiline egoism on see kuidas inimesed kui mõni teine indiviid. tegelikult peavad käituma. psühholoogiline eetiline teooria, mis .. põhjendab, et põhjendab teatud omahuvist käiumine arusaamal võin olla moraalne. inimloomust. tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil. taunime isekust. väidab, et altruitism Ma käitun ainult ise on inimloomusele enda huvides ja vastane teised võivad teha seda mida nad tahavad. (individuaalne eetiline egoism) igaüks soovib alati alturism on seda millest ta kõige alaväärtustav rohkem on huvitatud. ... väidab, et kõik käitumie lähtuvalt teod on tingitud oma omahuvist teeb huvist. maailma paremak. ahnus, hirm, lõbujanu, armastus, vihkamine on
5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan, mehest, kes jäi 27.a üksikule saarele. Raamat on päeviku vormis, ei sisalda irooniat. Palju looduskirjeldusi ja detailirohkust. Valgustuslikud ideed teoses 1)Eeskuju inimese looduspärasele arendamisele. 2)õpetuslik lugu inimese ja looduse, samuti inimese ja Jumala vahekordadest. 3)Inimloomusele omane egoism ohustab inimest nii kaua, kuni ta pole leidnud Jumalat. 4)Inimese juhiks on loodus ja usk. 5)Luksus ei ole vajalik. 6)Looduse ees on kõik võrdsed. · Jonathan Swift Inglise valgustaja ,,Gulliveri reisid" 1)Satiiriline teos, autor kritiseerib Inglismaa poliitikat, kujutas keisrit targa ja tugevana. 2)naeruvääristatakse raha kulutamist, priiskamist.. 3)naervääristab teadlasi. Lõplike teadusideid ei ole.
Programm kutsub telerite ette vaatama sadu inimesi, kes ootavad pingsalt saates osaleja paljastusi. Aususe eest makstakse mida enam tõeseid vastused, seda suuremaks kerkib rahasumma. Hannes Võrno juhitud kõnealust saadet on sobilik kommenteerida Kadri Kõusaare sõnadega: ,,Südamevalu tehakse rahaks." Tuleb hakata mõtlema, kas tõesti on 90 aastat Eesti vabadust hakanud kõigutama meie väärtusi, et nüüd on need lausa väärt müümist. Ühiskond muutub pidevalt ja seda inimloomusele kohaselt mugavuse suunas. Kodanikud harjuvad lihtsustatud eluviisiga kiiresti, mis viib omakorda saavutatu uuendamiseni ja topelt paremaks muutmiseni. Eestlased leiutasid teisel aastatuhandel varasemate aegade jaoks ennekuulmatu Skype'i, mis võimaldab inimestel rääkida teineteisega läbi Interneti. Leiutist levitatakse ka väljaspool meie riiki, mis annab lootuse, et peagi on võimlik üle maailma Skype'i tarvitada. Lisaks Internetitelefonile on tänaseks lausa asendamatud mobiiltelefonid.
saksa okupatsiooni ajal pidid nad astuma saksa sõjaväkke ja vene ajal vene sõjaväkke. Ei olnud vabadust valida millisesse sõjaväkke astuda. Taheti küll sõdida Eesti eest, kuid seda valiku vabadust neile ei antud. Sellise olukorra puhul võib väita täielikult, et vabadus oli täielik müüt. Iga inimene peaks endale selgeks tema, milliste tegevustega ollakse vaba ja millistega mitte. On küll olemas palju erinevaid valitsemisvorme, kuid inimloomusele on omane olla vaba. Olles vaba on igaühel palju võimalusi, miks muidu juba aastaid on olnud karistussüsteemi üks lahutamatu osa vabadusekaotus ehk vangalakaristus? Saab ju riigi arvel süüa, ei pea muretsema igapäevaste olememurede üle ja paljud muudki mured mille üle sa ei pea mõtlemagi. Kuid paraku enamasti ei taha keegi minna vabatahtlikult vanglasse. Sellest saabki järeldada, et inimene tahab olla vaba ja korraldada oma elu nii nagu ta seda ise soovib.
Nõutakse vabadust, andmata endale aru, mis on vabadus või millist vabadust nende hing tegelikult ihkab. Teel vabaduse otsingute poole, tulevad mängu erinevad tõkked ja piirangud. Nii samuti nagu on olemas erinevaid tüüpe vabadusi nagu näiteks mõtte- ja teovabadus, on erinevad ka takistused meie n.ö vabal teel. Üheks peamiseks piirajaks võib pidada harjumusi. Harjumusi, mida inimesed teadlikult või teadmatult endale ligi tõmbavad. Jääda kinni rutiini on meie inimloomusele niivõrd omane ja niisama lihtsalt neist loobuda on raske. Harjumused nagu pesta hommikul hambaid või süüa hommikusööki ei ole otsesedpiirajad- need on väljakujunenud traditsioonid, kui nii võib öelda, mida iga inimene võtab omaks. Need ei ole meile tülikad. Ometi võttes ka neid igapäeva harjumusi üksipulgi lahti, võib näha, et neid on väga palju ja seega ka võtavad kokku meie päevast palju aega ära. Ehk kui ei peaks kõiki
Armastusest isamaa vastu Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas
Inimkond usub ja unistab, et maailm võiks olla parem. Ebareaalsed utoopiad võivad tunduda paradiisina kuna idee poolest on seal kõik õnnelikud ja võrdsed. Inimesed ei oska hinnata seda, millest nad peaksid loobuma, et elada ideaalühiskonnas. Nad peaksid lahti ütlema oma isiksusest ja vabadusest ehk kõigest sellest, mis teeb inimesest inimese. Ideaalühiskond saab eksisteerida ainult väljaspool aegruumi. Utoopiad on inimloomusele nii omaselt idealistlikud, et neid ei saa realiseerida. Mariette Vilgo 12A
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees
Eesti ühiskonnas on ebavõrdsus – ühiskond jaguneb vaesteks ja rikasteks, inimestele pole tagatud võrdseid võimalusi, varanduslikud vahed on suured. Samuti ei ole meile kõigile antud võrdselt vaimseid omadusi, kõik ei ole musikaalsed, paljud jäävad hätta matemaatikaülesannete lahendamisel, kõik ei oska joonistada jne. Me elame maailmas, kus inimesi hinnatakse mitte selle järgi, mida nad on, vaid selle järgi, mida nad omavad. Inimloomusele on omane asjadeomamiskirg. Igaüks peab endale lahti mõtestama, mis on elu tõelised ja näilised väärtused. Kõik me peame haridust väärtuseks ja kahtlemata see seda ka on. Aga kas väärtus on OLLA haritud või OMADA haridust? Põhimõte on selles, milleks seda haridust omandatakse – kas selleks, et teadmisi omada või selleks, et olla tark. Mõnele on tähtis teadmisi omada, et saada paremat töökohta, suuremat palka, sotsiaalset staatust, hüvesid, austust jne
lähisugulastele Muidugi see tooks kaasa väga kriitilise Aga , nimelt pärimisõigus ka esimese ringi pärijad ikka peaksid saama seda otsustada ? Siis võivad esikohale kerkida pigem majanduslikud huvid - huvi pärimise vastu. Selleasemel, et säilitada kaine mõistus ja otsustada inimese elu saatus, võidakse teha seda sellepärast, et pärida kinnisvara, raha jms. Kuigi päranduse pärast surma saatmine tundub kuidagi nii inimloomusele vastane, räpane ja lihtsalt kohutav siis tegelikult on neid inimesi palju kes oma sugulase ,,maha müüks" . Siinkohal tuleks kindlasti see kõik seadustega paika panna ja kehtestada, et kuidas see protsess peaks käima ja paika pandud olema Töö meie riigi riigikogule, arstidele, juristidele ja kindlasti ka paljudele teistele organisatsioonidele. Viimaseks eutanaasia liigiks on välja toodud tahtevastane eutanaasia - Kindlasti mitte ei
välismaalane saab surma, kuid sellegipoolest tegi kõik endast oleneva, et Maria ja Robert Jordan saaksid need kolm päeva olla õnnelikud. Inimlikku hirmu ja sellest tingitud valesid otsuseid esindab teose karakteritest vast kõige rohkem Pablo. Ta kartis surra ning ei tahtnud enam sõdida. Arvatavasti oli sellest hirmust ka kingitud tema reeturlik käitumine lõhkeainet varastades. Hemingway on oma teoses kujutanud põhiliselt karakterite inimlikke jooni. Inimloomusele on tihti omased ka negatiivsed jooned, antud teoses on kujutatud ka neid. Inimene ei ole masin, mis mõtlemata ja tundetult täidab antud käske. Antud teoses ongi kirjeldatud asjaosaliste tundeid, omavahelisi konflikte, eksimusi ja õnnestumisi enne rasket ning eluoshtlikku missiooni. 2. Milline on Sinu arvates Hemingway´ elufilosoofia? Püüa seda loetud teose põhjal lakooniliselt kirja panna. Hemingway elufilosoofiat iseloomustab minu arvates kõige enam Robert Jordani tegelaskuju
Püüdke temast aru saada. Targad, sallivad, arukad inimesed püüavad seda igal juhul teha. Püüdke asju näha teise inimese seisukohalt 9. Mida igaüks soovib Toob raamatus näite ,,Kavatsuse psühholoogia : ,,inimolend vajab üldiselt kaastunnet. Laps näitab meeleldi meile oma vigastusi, lõikab isegi endale kuhugi haava või lööb muhu, et võita kaastunnet, selsamal otstarbel ka täiskasvanud. ,,Enesehaletsemine" tõeliste või kujuteldavate õnnetuste pärast on inimloomusele väga omane." Nii et kui tahate kedagi enda poole suhtuge osavõtlikult teise inimese mõtetesse ja soovidesse. 10. Motiiv mis meeldib kõigile. Kui üks kadunud lord Northfield leidis, et üks ajaleht kasutas tema pilti, midata ei soovinud avaldada, kirjtuas ta toimetajale kirja. Aga mitte sellise et palun ärge avaldage enam seda pilti- mulle ei meeldi see . Ei ta püüdis tuge leida üllalt motiivilt. Ta toetus austusele, mida tunneme
Inimene on kultuuri nägu, kus ta parasjagu viibib, selline oli ka Jüri Alliku 3. novembril toimunud loengus esitatud üks väidetest teemal ,,Psühholoogilised eeldused, millel põhineb ühiskond". 6 Alliku loengus käsitletavad väited lähtusid sellest, milliseks peetakse inimloomust vastavas kultuuris, ühiskonnas. Väga võimalik, et praeguse noorsoo käitumismallid lähtuvad just ühiskonnas/kultuuris ajapikku juurdunud eeldustest meie kodaniku loomusele. Märksa suuremat mõju inimloomusele Alliku loengu põhjal avaldab aga mitte nii otseselt kultuur, kui just meie geneetiline pärand. Seega lähtuvad paljud meie nii head kui halvad omadused just meie vanemate geenivaramust- võimalik, et just siin peitubki materialismi alge, vanematel päritud edugeen, mis sunnib noori püüdlema vanematega sarnaste väärtuste poole. Ometi pole minu arvates Eesti tulevik lootusetu, ,,kriminaalne ja alkohoolne" nagu kirjutab ka Vallik
huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Sotsialistliku voolu esindajate arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. 1830ndatest alguse saanud. 3. a) riigi mõiste; riik kui poliitiline institutsioon; riigi tunnused; riigi tüübid ja ajaloolised vormid
sattus vastuollu valitseva poliitilise tegelikkusega. Konfutsius rõhutas küll oma õpetuse tuginemist muistsele pärimusele ja kirjasõnale, kuid tõlgendas seda ometi teisiti, seades kesksele kohale inimese suhted iseenese, ühiskonna, riigi ja taevaga. Inimlikkus saigi Konfutsiuse õpetuse keskseks mõisteks: inimeseks olemise väärtusi ja kohustusi kirjeldas ta ideaalse inimtüübi õilsa kaudu. Tema õpetust iseloomustab eriti optimistlik lähenemine inimloomusele. Selle kohaselt on tavalised inimesed suutelised saama vooruslikeks. Konfutsius võttis esimesena Hiina mõtteloos kasutusele kulu (hn dao) kui üleüldist korda ning asjade loomulikku käiku tähistava mõiste. Tema õpetuses olid inimese kõrval kesksel kohal ühiskond ja riik. Konfutsiuse nägemuse järgi on ühiskond ideaalselt korraldatud siis, kui kogu taevaalune, s.t Hiina, kuulub ühe valitseja ehk taevapoja alla, kuid see ei sekku ühiskonna kulgu
uskuvad(tugevamate väljavalimine obeliski teise kohta viimisel), vaid iga inimene peab oma mõtet loogika abil ise suunama. 3) Hõimuiidoli puhul lähtuvad kõik tajumused inimese analoogiast, st need ei sõltu kultuurist ega inimese individuaalsusest, vaid inimsoole omastest joontest. Järelduste tegemisel teeb inimene üldistusi, toetub nähtust kinnitavatele juhustele ega arvesta eitavaid, usaldab intuitsiooni. Inimaru peegeldab asjade loomust moonutatult, segades seda inimloomusele omaste asjadega ja seda seeläbi rikkudes. 4) Erinevalt hõimuiidolist on koopaiidolid iga indiviidi enda väärarusaamad, mis on seotud inimese omapärasuse, st spetsiifilise aju- ja kehaehituse ning seega individuaalse mõtlemisviisiga. Järelikult on koopaiidolid seotud iga inimese kaasasündinud ja elu jooksul omandatud arusaamadega(näiteks kasvatuse või mingi individuaalse autoriteedi tõttu omandatud väärarusaamad). Kõik need asjad
milles toimitakse. Kolmele ülejäänud voorusele on aga määratud säästa ja hoida asju, mis annavad tegevale elule sisu, et säiliks inimeste ühendus ja liit ning tuleks selgesti esile hinge suurus ja ülevus, niihästi hüvesid ja eeliseid endale ja oma lähedastele hankides ja suurendades kui ka- ning seda iseäranis- neid põlates. püsivus, mõõdukus jne- nõuavad tegutsemist, mitte ainult vaimu harjutamist. tõe tunnetamise ala on inimloomusele kõige omasem VOORUSE KOGU VÄÄRTUS SEISNEB TEGEVUSES Õigluse ül on, et keegi kedagi ei kahjustaks Stoikud: kõik maa peal sigiv ilmub inimestele kasutamiseks, inimesed aga sünnivad inimeste jaoks, et saaksid vastastikku üksteisele kasulikud olla, siis peame meie suundanäitavat loodust järgides teenima üldsuse kasu, osutades vastastikku teeneid, andes ja võttes, et oma oskuste, tegude ja võimetega kinnitada inimestevahelisi sidemeid.
Autor pani Aureli end tundma ,,tühise balti kõrvaltegelasena". Üldistatuna sümboliseerib see baltisakslaste igatsust tõelise kodumaa järele, kus nad ei oleks vaid kõrvaltegelased. Suurim tragöödia avaldub baltisaksa üksinduses Liivi- ja Eestimaal. Teosest kumab läbi autori objektiivsus. Ta ei ole valinud poolt, esindatud on kõik ajastule iseloomulikud, eelkõige baltisaksa seisukohad. Oma rahvusele on ta aga inimloomusele omaselt truuks jäänud. Kriitikana võiks nimetada seda, et maa põlisomanike, eestlaste ja lätlaste seisukohti on kujutatud suhteliselt vähe. Humanistlikud veendumused kajastuvad teoses peamiselt Aureli ema kaudu. Ta uskus, et kõik rahvad, nii sakslased, venelased, lätlased kui ka eestlased, on võrdsed. Kuigi ka teda tabas valus baltisaksa saatus ning ta jäi kogu varandusest ilma ja oli ka ise vanaduses oma endiste teenijatega võrdne, siis tajus ta oma headuse tõttu suurt poolehoidu
ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele. Erinev oli üksnes Owen, kes arvas et inimese olemus on kasvatuse kaudu muudetav (Marx kritiseeris hiljem seda seisukohta). Inimese loomuse tunnistamine viib meid tegelikult olukorda, kus on olemas 2 tüüpi ühiskonnad: · õiged (inimloomusele vastavad) või · väärad (inimloomusele mitte-vastavad). Paljud sotsialistid olid seisukohal, et
vastu, vaid otseselt materiaalsete väärtuste suunas. oma triumfisõitu." Ühiskonna karmi kombestiku taga peituv barbaarsus, Pariisi ,,Kes suudakski otsustada, mis on masendavam, kas kalestunud koorekihi moraalitus Hoolimata eetika- ja moraalikoodeksist, hulgast südamed või tühjad kolbad." viisidest, kuidas peaks seltskonnas käituma, valitses Pariisi koorekihis ,,Võib-olla on inimloomusele omane panna kannatama just see, kes kas alandlikust meelest, nõrkusest või ükskõiksusest kõike nurisemata talub." ,,Üks kääbushingede kõige närusemaid omadusi on pidada teisi niisama väiklasteks kui nad ise." ,,Meie süda on varalaegas, tehke ta hoobilt tühjaks, ja te olete laostunud." ,,Kui mehe südames üldse on mingi kaasasündinud tunne, siis kas mitte uhkus oma võime üle millal tahes nõrga olendi kaitseks välja astuda."
21. Deskriptiivne eetiline relativism-erinevad kultuurid järgivad erinevaid norme. Normatiivne eetiline relativism- kultuuriline mitmekesisus on ,,hea". 22. ER kasuks: Ühiskonnad on erinevad ja ER annab meile aluse olla sallivad. ER kriitika: mitmekesisus on teooriate suhtes neutraalne,sõltuvuses pole teooria, asjad on kontekstis,eri kultuuride poolt võivad samad asjad olla ikka au sees, aga lihtsalt teises kontekstis. 23. Universaalsele inimloomusele toetudes saab väita, et kõik eri ühiskondade moraalinormid taanduvad lõpuks samadele väärtustele, kuna inimloomusesse on mingid väärtused juba sisse kirjutatud. 24. Eetiline absolutism moraal kehtib alati, eranditeta;Eetiline subjektivism moraal on sõltuv ja muutuv;Eetiline objektivism Moraal kehtib kõigile;pluralism olemas on mitmeid seesmisi hüvesid. Eetiline monism- olemas on üks seesmine hüve. 25
Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud. Kultuuride segatuse tõttu tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. 25. Kuidas lükatakse relativismi ümber, toetudes universaalsele inimloomusele?! Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas objektiivselt üks hulk moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe? Ideaalne vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. Ideaalne vaatleja on sõltumatu, informeeritud. 26. Mis (vahe) on eetiline absolutism?
ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit". Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist. Tunnetust takistavaid inimõistuse iseärasusi nimetas Bacon iidoliteks (kr eidolon `kujutis, viirastus, iidol') ning liigitas nad neljaks: 1) Sugukonnaiidolid /hõimuviirastused ühised kogu inimsoole. Inimloomusele omased moonutavad tegurid . meie kalduvus uskuda oma meeli, ehkki need tegelikult meid sageli eksitavad; kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid; kalduvus mõtestada enda poolt tajutavat vastavalt oma oletustele ja lootustele. 2) Koopaiidolid/ viirastused Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta peab tegelikeks asjadeks. (viitab Platoni koopamüüdile).
enesealalhoiutungist ja omakasupüüdest. Voorus ei ole midagi muud kui inimese jõud 8 ja võimsus; voorus oleneb ainult pingutusest, millega inimene oma olemasolu säilitada püüab. Neile naturalistlikele alustele rajab Spinoza oma vabaduseõpetuse. Ta eristab tahtevabaduse küsimust ja küsimust, kas vabadus on inimesele saavutatav. Spinoza lükkab tagasi idealistliku õpetuse tahtevabadusest. Inimloomusele paratamatult omaseks üldiseks jooneks kuulutab ta inimese sõltumise kirgedest ehk afektidest. Ent loobudes idealistlikust kujutlusest, nagu ei sõltuks inimese tahe motiividest, ei eita Spinoza selle põhjal inimese vabaduse võimalikkust. Vabadus on paratamatuse tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee on materialistliku filosoofia suur saavutus. Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed.
Petsorin: * Tegelikult ta armasta V't kuid sai sellest liiga hilja aru... * Otsis armusuhetest ja kontrollist naiste üle põnevust ning see ei olnud tema arust vale * Võistles G'ga ning ei austanud teda * Kaukaasias austas MM, kuid hiljem see austus kadus * Tal puudus süü G tapmise pärast, sest tema meelest oli G oma saatuse vääriline * Tamani tüdruk pakkus talle huvi ja põnevust * Ta tahtis teada, kuidas B käitub, kui ta röövitakse * Inimloomusele on omane otsida põnevust ja väljakutseid? * P'l oli Venemaal igav * Naiste tagaajamise asemel oleks ta võinud tegeleda diplomaatiaga oskas inimestega manipuleerida ja nende käitumist läbi näha * Ta ei teinud karjääri, kuigi oli haritud, sest ta oli võrgutamises kogenum * Ta oli elus/naistes mingitmoodi pettunud * Ta ei elanud tühja, sest sai elust ~põnevuse kätte * Mõjutas G duellile minnes psühholoogiliselt * Andis siiski G võimalusi ausalt välja tulla
valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise. · Kiriku ja riigi liit Poliitika ja moraali ning moraali ja religiooni vahel peab olema tihe side. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda.
Põhjenda. Inglise ohvitserid olid puhtad, entusiastlikud, viisakad ja tugevad. Nad muutsid sõja stiilseks ja arukaks, lõbuasjaks. Näiteks vangilaagris olles nad ei üritanud põgeneda vaid nad üritasid seal veedetud aega omale huvitavaks teha. Nad laulsid, tegid teatrit, korraldasid söömaõhtuid, mängisid malet jne. Ma ei usu, et nende jaoks sõda väga kangelaslik oli, aga nad oskasid leida sellest positiivse külje üles. 16. Milline mõju on sõjal inimloomusele? Analüüsi seda mõne episoodi näitel. Sõja mõju inimloomusele on laastav, kuna need negatiivsed mälestused, mis sõjast tekkivad kummitavad inimest terve elu. Paljud inimesed kaotavad sõjas oma sõpru ja tuttavaid, seetõttu peab inimene vaimselt tugev olema, et seda kõike üle elada. Näiteks raamatus läkski Billy hulluks sellepärast, et ta pidi nägema pealt mitme inimese surma, siis pidi elama kitsas vagunis mitu päeva, peale seda elas vangilaagris
Titu Cusi. Linna kohal kõrgub kunagine oraaklikeskus Huayna Picchu, kaljunuki otsa rajatud tempel, kuhu päevas pääseb vaid 400 kõige kärmemat turisti ning kuhu ronimine mööda kivisse raiutud trepiastmeid võtab üle tunni. Tänagi söövad säilinud kivimajade vahel laamad, müüripraost piilub omaaegne inkade püha loom tsintsilja ja peadpööritavast kõrgusest alla vaadates näeb orus voolamas Vilcabamba jõge. Inimloomusele on mõistatused alati ligitõmbavad olnud. [6] 10. Chichen Itza Chichen Itza ei ole kõige suurem ega kõige mõjuvõimsam maiade linn, aga tänu kergele ligipääsetavusele Cancunist ja suurtele turistihordadele, kõige tuntum. Sissepääsu on ehitatud võimas teeninduskompleks ning sisenedes kippus vägisi silme ees kangastuma turismitööstuse masendav tulevikuvisioon suured amfiteatritest
materiaalseid ja sotsiaalseid tingimusi. Pole olemas parimat mudelit, valiku tingib olukord. Ükski mudel ei saa olla jääv ja ainuõige, oluline on keskkond. 2) Kõik mudelid on seotud inimvajadustega. Ükski mudel ei välista teiste kasutamist. 3) Esineb suund toetava ja kollegiaalse mudeli kasutamisele. 4) Mudeli valik sõltub juhtide teadmistest ja oskustest, alluvate rolliootustest, tööülesannete eripärast 5) Juhtimise paindlikkus- mudel peab vastama inimloomusele ja töötingimustele. ( juhid peavad olema teadmishimulised, vastuvõtlikud kolleegide ja alluvate mõtetele) SOTSIAALSÜSTEEMI MÕISTE Sotsiaalsüsteem on inimsuhete kogum. Organisatsiooni sotsiaalsüsteemi moodustavad selle liikmed ja nende vahelised suhted nii tööl kui väljaspool seda. Sotsiaalsüsteem koosneb rühmast ja üksikliikmetest. Iga väiksem grupp on suurema allsüsteem. Sotsiaalsüsteemis on inimeste vahel kahesugused mõjud:
sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb??? MacIntyre arvates on meil 2 võimalust: kas valida Aristotelese voorusõpetus või Friedrich Nietzsche üliinimese õpetus (mida järgis Hitler). Kolmandat alternatiivi pole. Aristotelese kohaselt on inimesel olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk, inimesel on eesmärk ehk telos. Voorus. Eetika peaks meid juhtima otsima inimloomusele vastavat eesmärki ja seda teostama. MacIntyre: Inimese eesmärk on eudaimonia (täiuslik elu) ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist. MacIntyre rõhutab, et kui keegi on tõeliselt omandanud kõlbluse, siis tuleb see esile igas olukorras. Näiteks arukus, sõprus, julgus, enesevalitsemine, õiglustaju on siduvad tegijad inimese tegevustes läbi kogu elu. Sotsioloogid: ilma minimaalse moraalita ütleb ühiskond üles.
Alusteadmised loovad uusi teadmisi: ● sotsioloogia+psühholoogia=sotsiaaltöö ● sotsioloogia+politoloogia+majandus=sotsiaalpoliitika jne Sotsiaalteadused... on tegelikult üks teadus. Neil kõigil on ühine uurimisobjekt – INIMKÄITUMINE. Ning nad kõik kasutavad inimkäitumise seletamiseks sarnaseid põhimõtteid. -George C Homans (1967) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste ja inimrühmade käitumise seotust ühiskonna strukturaalse arenguga. Inimloomusele on omane kollektiivsus! Sotsioloogiat iseloomustab: 1. Huvi ühiskondliku elu kui terviku v astu (mitte ainult selle üksikute osade vastu); 2. Huvi sotsiaalsete koosluste ( mitte niivõrd üksikindiviidide) vastu; 3. Huvi inimkäitumise konteksti (mitte niivõrd käitumise enda) vastu; 4. Üldise, regulaarse, stabiilse e elistamine üksikule, varieeruvale või juhuslikule; 5. Tunnistamine, et asjade tähendus tekib sotsiaalses interaktsioonis.
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud.
· Teiste ja enda kritiseerimine on võimatu. · Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. · Erinevate kultuuride moraalikoodeksite vahel võib leida suuri sarnasusi. 23. Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada, et eetiline relativism ei pea paika? Inimloomus on olulistes aspektides suhteliselt ühesugune; inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja -huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et rahuldada neid vajadusi ja edendada inimolendite kõige olulisemaid huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi
Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. Erinevate kultuuride moraalikoodeksite vahel võib leida suuri sarnasusi. 23. Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada, et eetiline relativism ei pea paika? Inimloomus on olulistes aspektides suhteliselt ühesugune; inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja -huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et rahuldada neid vajadusi ja edendada inimolendite kõige olulisemaid huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi
Kõik traditsiooniline käsitlused on olnud fundatsionalistlikud(20nda sajandini). Tekib vastuseis. Originaalsus? Traditsiooniline metafüüsika ei täida neid tingimusi. Probleemsituatsioon: on traditsiooniline vaimukultuuri valdkonda, mis ei täida teaduse kriteeriume. Astroloogia ja alkeemikud ei tunnustatud teaduseks, sest ei täida kriteerume. Aga Kant ei lükka ümber metafüüsikat kui teadust: inimmõistuse(tähendab siin inimloomus) huvi on suur metafüüsika vastu. See mis kuulub inimloomusele, ei saa kõrvale hüljata(üldise inimmõistuse huvi). Motiiv: antropoloogiline eeldus ehk inimloomus, millest kasvavad välja tingimused, kuidas mõeldakse. Mõtlemine ette kirjutatud mõistusest? – antropoloogiline mõõde. Probleem situatsioon: ühelpool on trad. Metafüüsika, mis ei kehti kriteeriumitega, aga üheltpoolt ei luba inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja
ainult meie endi huvidest, seega on selline teooria veidi egoistlik. Psühholoogiline egoism lähtub enesekesksusest, sest see on eelkõige teoorias eesmärk enda piire laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku
· Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus · Grupinormid · Konformsus grupis · Inimene kui grupiloom · Sotsiaalne ärevus grupis · Gruppidevaheline võrdlus Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974 · Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju. Testosteroon. · Ravimid, alkohol. · Stress, frustratsioon. · Üldistunud erutus. · Keskkonna tingimused. · Õppimine, kultuurimehhanismid. Altruism näib soodsalt mõjuvat teistele, mitte aga isikule, kes seda käitumist sooritab.
lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub. Pastor Roth, kes on võtnud sisse koha ruumi keskel suurel puust toolil, üritab oma raamatu põhjal selgitada midagi inimloomusele omast ja on ainus, kes püüab teemat kindlal rajal hoida. See kindel rada on ometi sama segane kui kõik vahemärkusedki. Jutustaja soovib lahkuda, kuid mees, kellega ta ruumi tulnud oli peab ta kinni ja teeb ettepaneku Jutustajal pastor Roth'iga isiklikult rääkida. Jutustaja keeldub siiralt, kuid pastor Roth on vahepeal ise tema juurde tulnud ja alustab juttu. Nende jutuajamine on sama ebamäärane kui eelnev vaidlus, rääkides ühtlasi hingelunastusest, pattudest ja kaudselt elu mõttest
puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub. Pastor Roth, kes on võtnud sisse koha ruumi keskel suurel puust toolil, üritab oma raamatu põhjal selgitada midagi inimloomusele omast ja on ainus, kes püüab teemat kindlal rajal hoida. See kindel rada on ometi sama segane kui kõik vahemärkusedki. Jutustaja soovib lahkuda, kuid mees, kellega ta ruumi tulnud oli peab ta kinni ja teeb ettepaneku Jutustajal pastor Roth'iga isiklikult rääkida. Jutustaja keeldub siiralt, kuid pastor Roth on vahepeal ise tema juurde tulnud ja alustab juttu. Nende jutuajamine on sama ebamäärane kui eelnev vaidlus, rääkides ühtlasi hingelunastusest, pattudest ja kaudselt elu mõttest
esivanemate liinis. Pajud emotsioonid võivad olla mõningateks versioonideks sellest, mida me nimetame raevuks, hirmuks, vastikustundeks ja rõõmuks. Meie eellased võitlesid vastastega (raev), põgenesidhädaohu eest (hirm), sülitasid välja riknenud toitu (vastikustunne) ja ühinesid kaaslastega (rõõm). Kuid seejuures on mõned emotsioonid, mis on iseäralikud üksnes inimloomusele, kuna nende tekkimiseks on vajalik mingi sümboolse mõtlemise tase, mis piirab loomade ja primaatide jõudmist inimsoo tasemele. Näideteks niisugustest kogetavatest emotsioonidest on kaastunne, vihkamine, süütunne ja kahetsus, kõik see, mis oleneb komplekssest tunnetuslikust analüüsist, miks me või keegi teine oma püüdlustes läbi kukub või edukaks osutub, analüüsist, mida ka kõige targen simpans pole võimeline tegema. Kaastunne, vihkamine ja süütunne
Paljudes toitlustusettevõtetes on töötajale soodustused lõunasöögiga seoses. Mõnes kohas on see päris tasuta ning mõnes kohas soodushinnaga (või siis omahinnaga). Näiteks kohvikus Wayne's Coffee maksab lõuna kindla sümboolse summa. Igasuguseid jooke saab aga kohviku personal, nii töö ajal kui ka vabal ajal, tasuta. 16 Koolitused Töötajat innustab ka täiendõppe võimalus. Inimloomusele ei ole omane viibida pidevalt rutiinses olukorras, täites samu ülesandeid päevast-päeva ilma lootusteta, et midagi muutuks. Töötajad on huvitatud, et nende töö pakuks uusi väljakutseid ja võimalusi enese arendamiseks. Väga oluline on edendada eluaegse õppimise süsteemi. Motivatsioon jätkuvaks õppimiseks peab tulema igaühest endast. Organisatsioon ei suuda töötajat motiveerida õppima, kuid ta saab seda kasvatada ja toetada ning ära hoida töötaja sisemise
mingil ratsionaalsel standardil. Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelarvamusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Tolerantsuse paradoks : 1)Tolerantsuse nõue: teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused. 2)Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. 27. Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada, et eetiline relativism ei pea paika ? Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Kultuuridel on palju ühiseid väärtusi. Laste eest hoolitseb iga ühiskond.Valetamist taunib iga ühiskond. Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalsesse moraali kuulub: Ära tapa süütuid inimesi! Ära põhjusta asjatut valu või kannatust! Ära varasta ega valeta! Pea oma lubadusi ja austa oma lepinguid!
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura
ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele. Erinev oli üksnes Owen, kes arvas et inimese olemus on kasvatuse kaudu muudetav (Marx kritiseeris hiljem seda seisukohta). Inimese loomuse tunnistamine viib meid tegelikult olukorda, kus on olemas 2 tüüpi ühiskonnad: · õiged (inimloomusele vastavad) või · väärad (inimloomusele mitte-vastavad). Paljud sotsialistid olid seisukohal, et sotsialism on ühiskonna kõrgeim etapp. 3. loeng
järgida. See ongi valdkond, kud otsustavaks kujuneb eetika. Seadused = reeglid, mida ei tohi teha. Mis ei ole seadusega keelatud, on lubatud. Need aga võivad minna vastuollu meie eetiliste tõekspidamistega või kultuuriliste normidega, et ei ole harjutud niiviisi tegema. Kategooriad, mis ei ole kirjalikult fikseeritud. Mille järgi me otsustame, mis on eetiline ja mitteeetiline (ühiskondlikud normid vs südametunnistus; kasvatus on asjad, mis on inimloomusele vastukäivad teist inimest reeglina tappa ei suuda). · Keelatud kasvatusega/ kultuuriliselt tegu kannab sõnumit, mida ei ole ilus teha tegu ise on väär. Samas tapmine hädakaitseks ja sõjas on nagu õigustatud. Kas tegu kannab endas eetilist väärtust? · Kui palju on kannatajaid, milline on kahju. · Millist tegu käsitleme eetilisena sõltub o Isiksusetüübist/ kasvatus o Firma poliitika o Mis üleüldse kultuuris toimub
eeskirju, propageeris vabakaubandust. Liberaalset majandusteadust iseloomustavad järgmised iseloomujooned: • Minimaalne valitsuse sekkumine („hea valitsus on võimalikult vähe valitsust”). Majandus on isereguleeruv ja täistööhõiveline ilma valitsuse vahelesekkumiseta. Valitsus peaks tagama omandisuhete regulatsiooni, rahvusliku julgeoleku ning avalike kaupade pakkumise. • Omakasust juhitud majanduslik (ratsionaalne) käitumine. Inimloomusele on omane egoism, tootjad ja kaupmehed pakuvad kaupu ainult kasumi pärast, palgatöölised teevad tööd ainult selleks, et saada palka ja tarbijad ostavad kaupu ainult oma heaolu suurendamiseks. • Huvide harmoonia tekib seetõttu, et omakasust lähtuvad majanduses osalejad teenivad tahtmatult kogu ühiskonna huve. • Kõikide majandusressursside ja –tegevuste olulisus. Kõik majandusressursid: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus, samuti ka põllumajandus, kaubandus,
institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning plaanimajandusteooriat, kus põhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalduv avalik võim. Mistahes reaalses majandussituatsioonis on mõlemad olemas, lisaks sellele avaldavad inimeste käitumisele mõju sellised traditsioonilises turumajandusteoorias kõrvale jäetud institutsioonid nagu kombed ja traditsioonid ning inimloomusele omane koostöövalmidus ja altruism. Majandusteaduse eripära: Uurimisobjekt on pidevas ning kiires muutumises, tänased järeldused ei pruugi homme enam kehtida; Enamikel juhtumitel puudub eksperimentide läbiviimise võimalus; inimkatseid ei ole võimalik korraldada; inimkatsetega võrreldes ohutum, eetilisem ning odavam on uurimisel/õppimisel matemaatiliste mudelite kasutamine
annaabi.ee 
