Eesti Vabariik läbi 90 aasta (0)

EESTI VABARIIK LÄBI 90 AASTA
Meie taasiseseisvunud riigi ajaloos on toimunud hulgaliselt sündmusi, uuendusi ja muutusi. Ajaloolistel sündmustel ma siinkohal pikemalt ei peatu vaid panen pearõhu inimelude pahelisele muutusele ning tehnika arengule, mis järjepidevalt mugavdab meie elusid
Tihti on mainitud tänapäeva inimeste egotsentrilisust. Kõikjal näevad indiviidid vaid iseend ja hoolivad ennekõike enese heaolust. Eestlaste ühtekuuluvustunne, mille saavutasime taasiseseisvudes, on hakanud hääbuma. Üha enamates telesaadetes, ajakirjades, -lehtedes on artiklid, mis teatavad õudusega pidevatest varastamistest ja petmistest. Kõik toimub kindlal eesmärgil – tegutseja tahab korraldatust saada kasu ning sellest, mis ohvrist saab, suurt ei hoolita. Saates „Saladused“ jutustati lugu, kus meheeas noormees viskas oma vanemate kodust välja ema, et tema asemel majja elama asuda . Telesaates „Võsareporter“ rääkis vanahärra Arnold , et ta lihane poeg sai tema arvelt miljonäriks st röövis oma isalt raha. Häbematus!, aga need juhtumid on heaks näiteks meie tänase vabariigi pahupoolest.
Eelmainitut egolisuse tõttu on meis ka tekkimas puudulik ausus. Varemalt rääkisid inimesed teineteisele ebameeldivaid uudiseid, sündmusi sõpruse nimel, mis tugines aususel. 21. sajand on meis tekitanud aga arvamuse, et siirust on võimalik raha vastu vahetada. Osa inimesi müüvad oma kripeldama jäänud südametunnistust ja katteloori all olevaid tegusid ning mõtteid. Käesolevast sügisest on TV3 eetris saade „Tõehetk“. Programm kutsub telerite ette vaatama sadu inimesi, kes ootavad pingsalt saates osaleja paljastusi. Aususe eest makstakse – mida enam tõeseid vastused, seda suuremaks kerkib rahasumma. Hannes Võrno juhitud kõnealust saadet on sobilik kommenteerida Kadri Kõusaare sõnadega: „Südamevalu tehakse rahaks.“ Tuleb hakata mõtlema, kas tõesti on 90 aastat Eesti vabadust hakanud kõigutama meie väärtusi, et nüüd on need lausa väärt müümist.
Ühiskond muutub pidevalt ja seda inimloomusele kohaselt mugavuse suunas. Kodanikud harjuvad lihtsustatud eluviisiga kiiresti, mis viib omakorda saavutatu uuendamiseni ja topelt paremaks muutmiseni. Eestlased leiutasid teisel aastatuhandel varasemate aegade jaoks ennekuulmatu Skype’i, mis võimaldab inimestel rääkida teineteisega läbi Interneti. Leiutist levitatakse ka väljaspool meie riiki, mis annab lootuse, et peagi on võimlik üle maailma Skype’i tarvitada. Lisaks Internetitelefonile on tänaseks lausa asendamatud mobiiltelefonid . Laialtlevinud firmad Nokia, Samsung , LG, Sony Ericsson täiendavad pidevalt oma taskutelefone, et viimased võimalikult suured infokandjad oleksid ning järjest enam funktsioone omaksid. Tekkinud on puutetundliku ekraaniga, playeri funktsioone ja Interneti võimalusi omavad mobiilid. Kõik vaid selle nimel, et inimestel kergem elu oleks. Igasugused suhtlusvahendid on tänaseks leidnud suurt rakendust. Elu täieneb pidevalt ja seda paremuse ning täiuslikkuse suunas.
Oleme jõudsalt arenenud ja võin väita, et areneme edasigi, sest kõik vajab pidevat täiendamist. Kindlasti leiutatakse uusi tehnika imesid, milleta meil on peagi keeruline hakkama saada. Masinate kõrval ei tohi aga unustada, et oleme inimesed, kel on kindlad väärtused, mida on inetu müüa. Egotsentrilisusega ei saavute me muud, kui enese heaolu, aga endast kaugemale vaadates, näeme, et meie taga on kogu Eesti riik. Tuleb säilitada kaine mõistus.