Kas olla või omada? (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi ­ õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks.

Väljendusoskus

7

doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,). · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte. EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Kas tähtsate eesmärkide väljatoomine annab Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, teemaarendusele midagi juurde?

Väljendusoskus

12

odt

ELURÕÕM

V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla ­ teha ­ omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole nõnda, et me kõik kanname endas unistust, tõukejõudu ja soovi kasutada rohkem oma võimeid? Kas pole nõnda, et me tahaksime rakendada omagi jõudu ja energiat millegi maailma jaoks

Filosoofia

2

docx

Maailm on valla - minna või mitte?

Maailm on valla ­ minna või mitte? Maailm annab meile nii palju valikuvõimalusi, kes olla, mida tunda, kuidas elada. Meie oleme loojad oma elus ja teeme valikuid, kas liikuda edasi või jääda sinna, kus oleme olnud. Ka millestki või kellestki saab olla vaba, aga meil on sageli hirm või teadmatus selle ees, mis võib juhtuda. Maailm on valla ­ minna või mitte? Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla kellestki või millestki sõltumatu. Inimene on ju tegelikult loodud elama üksi, keset loodust ja võitlema selle eest, et nälg ei näpistaks ning hundid teda nahka ei pistaks.

Eesti keel

3

doc

Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks

Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts:

Majandus

5

doc

Stilistika ja reklaamtekst

pole piisavalt vahendeid, et oma eakaaslastega sulanduda ning näiliselt rikas elu elada. * Meie kirjanduskangelased elasid teada ja tuntud vanasõna järgides. ,,Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus" ­ see oli elu motoks. * Varem omasid lugemisoskust enamasti kõrgematesse klassidesse kuuluvad inimesed. * Ameeriklaste jaoks on tavaline omada maja, mis maksab Eestis paar miljonit, basseini ja kõige muuga. * Sest ka sel ajal mõeldi sellest, et Eesti oleks jätkusuutlik. * Rahulikult, justkui ette/teades oodati õiget hetke, et toimuks pöördepunkt. * Hästi iseloomustab hoolimatust Eesti rannikuvetes toimunud reostuse juhtum. Eesti 15 aasta iseseisvuse käigus ei olnud meie riigiisad suutnud muretseda korralikku reostustõrje tehnikat.

Reklaam ja imagoloogia

9

doc

Filosoofia lohutus

välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning vaimukusega. Minagi leidsin, kuidas see raamat mind tugevalt mõjutama hakkas. Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia

Filosoofia

5

doc

Kultuurilugude semiootikast

kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid (hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne). Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile). Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete rafineeritust. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele. Kultuuriga selles tähenduses seonduvad tihedalt haridus ja meedia

Kultuur, kõne ja mõtlemine

Kommentaarid (0)