On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju erinevatele turismiliikidele. Maaturismi määratletakse ka kui mitte- linnalikku turismi. Massiturism
Juhan Liiv Valgus ja vari Kas poleks imeline, kui saaksime ise otsustada ja valida missugusesse aega, kultuuriruumi, keskkonda ja ühiskonnakihti me sünnime? Sellisel juhul saaks igaüks ise otsustada, kes on tema ema ja isa ning missugused on isikud, kes teda eluteel kõige enam mõjutavad. Paraku on läbi ajaloo saatnud suurt osa inimestest tume vaesuse- ja orjusevari, mattes enda alla unistused, lootused ja võimalused. Kaasaegset tehnoloogilist innovatsiooni ja ühiskondlikku heaolu kõrvalt vaadates on raske ette kujutada, et kõigest 150 aastat tagasi oli veel suur osa eestlastest mõisnike orjaks, ega saanud eales pakkuda iseendale ega oma järeltulijatele soovitud ja unistatud elujärge. Eelnevalt kirjeldatut on kajastanud oma teoses ,,Vari" ka oluline Eesti kirjanik Juhan Liiv. Raamatu peategelase Villu unistuste ja soovide ees seisis alati sümboolselt tumed...
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega
*mikrosotsioloogiline teooria etnometadoloogia-Suur osa meie käitumisest toimub nii et me ei anna endale sellest teadlikult aru. Uurimiseks tuleb laskuda allapoole. Kui küsida mehelt, miks ta aitab naisele mantlit selga, vastab ta harilikult et see on iseenest ju mõistetav miks. Aga järsku mees hoopis rõhutab seda, et naine on nii vilets, et teda peabki aitama. St tuleb otsida varjatud käitumise reegleid. *kultuuriks nimetatakse sageli sellise inimkoosluse omadust, kellel on ühine keel, territoorium, kes tunnevad vastutust üksteise ees ja tunnustavad ühist identiteeti (enesemääratlust).*Kultuur sisaldab: lahendusi grupi säilimisprobleemidele; ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid; materjaalset kultuuri (majad, riided). *sümboliks võib olla tähenduseta heli, sündmus või objekt, millele grupi liikmed annavad tähenduse (nt laulev revolutsioon). *Keel on helide ja zestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi
Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng. - Inimkoosluse vormid : Ürgkari – koostegutsemine ellujäämise nimel. Sugukond – veresugulus. Külakogukond – Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused. Riik – ühiskondlik leping. 8. Korrata kõik mõisted. 1. Ühiskond – süsteemne tervik , mille osad on omavahel seotud, müjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. 2. Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. 3
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust
mõista taset".( nt.kui küsida mehelt miks sa lased naise uksest välja,pakud bussis istet,ta kehitab õlgu). III viimase aja lähenemised Viimase aja lähenemised on hüljanud positivismi ja väidavad et teadust tuleb kasutada relvana inimeste elu parandamisel. Humanistlik sitsioloogia-vähemuste uuring. Feministliksotsioloogia püüab tõsta tähelepanu naistele. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Kultuuriks nimetatakse sageli sellise inimkoosluse omadust kelle liikmetel on ühine territoorium, keel kes tunnevad ühistvastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti. Kultuur sisaldab endas: 1 Lahendusi grupi säilivuse probleemidele. 2 Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumis reegleid 3 materjaalset kultuuri. Kultuuri võti peitub meie võimes kasutada sümboleid Sümbol-tähenduseta heli.Objekt või sündmus millele annavad tähenduse grupi liikmed. Osa inf. Antakse edasi mitte verbaalse informatsiooni abil.Kasutades
eesmärgiks oli kasumi teenimine, kusjuures hinnad olid kujunenud vabalt. Margusel ja Ivol oli võimalus teha enda äri. Nad ei pidanud töötama riigi heaks. Nendest eelnevatest aspektidest saabki järeldada, et tegemist oli kapitalismiga. 1.3. Kultuur Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent. Kognitiivust iseloomustab mõtlemisviis, tunnetlikkus, näiteks keel, sümbolid, väärtused. Normatiivsust iseloomustab see, kuidas käitutakse, mida iseloomustavad normid ja kombed. Materiaalsust iseloomustab see mida tehakse, mida omakorda
kui suured on tekkinud probleemid. Erakond püüab säilitada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valituses olles neid elluviies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Normid ühiskonnas: · moraal -on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, · tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata · õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Õigus Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan. Õigusnormide hierarhia Eestis Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus; konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas
HARIDUSE AVALIKUD FUNKTSIOONID 1. KULTUURI EDASIANDMINE 2. TÄISKASVANU STAATUSE HARJUTAMINE HARIDUSE VARJATUD FUNKTSIOONID 1. EDASIANTAV KULTUUR JA ÕPETATAVAD ROLLID ON SÜGAVALT KONFORMISTLIKUD 2. HARIDUSSÜSTEEM EI ÕPETA ETTEKAVATSETULT OMA ÕPILASI HÜLGAMA EKSISTEERIVAID VÄÄRTUSI JA STRUKTUURE 3. VÄHESED SOODUSTAVAD ÜLIKOOLILE EELNEVALT KRIITILIST MÕTLEMIST 4. VARJATUD ÕPPEKAVA 22.Kultuur ja tema definitsioon KULTUUR ON INIMKOOSLUSE OMADUSEKS, KELLE LIIKMETEL ON ÜHINE TERRITOORIUM JA KEEL, KES TUNNEVAD VASTUTUST ÜKSTEISE EEST JA TUNNETAVAD OMA ÜHIST IDENTITEETI. 23.Kultuuri koostisosad NIISUGUSE GRUPI KULTUUR SISALDAB ENDAS: 1. Lahendusi grupi säilimisprobleemidele 2. Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid 3. Tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) KULTUUR KOOSNEB VÄÄRTUSTEST, MIS ON OMASED TEATUD GRUPILE,
ühiskonna meessoost valgenahaline keskklassi esindaja. Naisi ja nende arvamusti ei arvestata. Kui naised ei nõustu sellega, siis arvavad mehed, et tegemist on moraalse või vaimse hälbega. Naised peavad selle teooria vastu võitlema igati. ... väidab, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud patriarhaalne. Soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise. 6. Mis on kultuur ja mida ta endas sisaldab? Kultuuriks nimet. sageli sellise inimkoosluse omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium, keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunneustavad ühist identiteeti. Kultuur sisaldab endas: 1). Lahendusi grupi säilivusprobleemidele, 2). Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid, 3). Materiaalset kultuuri. 7. Sümbolid ja keel. Sümbol on tähenduseta heli. objekt või sündmus, millele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel, s.o. helide ja zestide kogum, mida kasut
3. teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteeke 4. teadlik valetamineeesmärgiga varjata ettevõttes või organistasioonis toimuvat. Sotsiaalne struktuur ongi see korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldab inimestel teatud korra kohaselt koos elada. Sotsialiseerumiskes nim protsessi, mille kaudu me õpime tundma ühiskonnas valitsevaid käitumisreegleid ja viima oma käitumist nendega vastavusse. Kultuuri nim sellise inimkoosluse ühieks omaduseks, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist indentiteeti. Niisuguse grupi kultuur sisaldab endas: 1. lahendusi grupi säilitamisprobleemidele 2. ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid 3. tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure
asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas; · Funktsionaalselt maapiirkonnale omane - väikeettevõtlus, loodus, vahetu kontakt ümbritseva keskkonnaga, pärandi kaasamine, traditsionaalsed tegevused ja inimkooslused; · Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimkoosluse poolest; · Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga; · Kasutab kogu vastavale maapiirkonnale omast kooslust - keskkonda, majandustegevust ja pärandit. Maaturismi 2 toodet: · Pärimusmatkad : a) Tooteid pakutakse Saaremaal. Aadress: Sarapiku 2 , Kihelkonna küla, Kihelkonna vald, Saaremaa. b) 2 toodet: kummipaadiretk; Vilsandi rahvuspargi saartel ja laidudel. Retk pakub põnevust ja
on üldjuhul lääne ühiskonna valgenahaline meessoost keskklassi esindaja. Seda maailmavaadet surutakse naistele peale ning naised ei ole nõus siis olevat tegemist kas moraalse või vaimse hälbega. Sotsiaalse tegevuse kultuurline kontekst. Kultuuri kirjeldamine. Inimesest saab täisväärtuslik ühisk.liige siis kui ta omandab kultuuri.Kultuuri on raske defineerida või määratleda.Kultuuriks nim. Sageli sellise inimkoosluse omadust, kellel on ühine territoorium, ühine keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti.Kultuur sisaldab endas lahendusi grupisäilimisprobleemidele, ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid. Materiaalset kultuuri. SÜMBOLID JA KEEL Kultuuri võti peitub inimeste võimes kasutada sümboleid. Sümbol on tähenduseta heli, objekt või sündmus, milllele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel
sihid oleksid väärtustatud; 5) Inimese jaoks olulise arvestamise printsiip: asju, mis inimese jaoks on erakordselt olulised, peab väga tõsiselt arvestama; 6) Tegeliku sobivuse printsiip: iga inimene tegelegu vaid niisuguste asjadega, millega ta tõesti sobib tegelema; 7) Isikuomaduste samalaadse jaotumis printsiip: kui selleks eraldi tööd ei tee, kujuneb ühiskonna igas isoleerimata osas enam-vähem samalaadne isikuomaduste jaotus; 9) Normi hilinemise printsiip: mida suurem on mingi inimkoosluse vorm, seda hiljem võtab ta omaks väiksemates kooslusvormides kehtestunud norme; 9) Inimest inimesena arvestamise printsiip: mis tahes süsteemi kuuluvat inimest ei tohi käsitleda ainult üksikute väljavalitud omaduste kogumina, vaid inimlikke (füüsilisi, füsioloogilisi, psüühilisi, intellektuaalseid, hingelisi jt) omadusi tuleb vaadelda unikaalse tervikuna; 10) Enesekesksuse printsiip: inimese eesmärke ja tegevuste iseloomu mõjutavad
väärtustatud; 5) Inimese jaoks olulise arvestamise printsiip: asju, mis inimese jaoks on erakordselt olulised, peab väga tõsiselt arvestama; 6) Tegeliku sobivuse printsiip: iga inimene tegelegu vaid niisuguste asjadega, millega ta tõesti sobib tegelema; 7) Isikuomaduste samalaadse jaotumis printsiip: kui selleks eraldi tööd ei tee, kujuneb ühiskonna igas isoleerimata osas enam-vähem samalaadne isikuomaduste jaotus; 9) Normi hilinemise printsiip: mida suurem on mingi inimkoosluse vorm, seda hiljem võtab ta omaks väiksemates kooslusvormides kehtestunud norme; 9) Inimest inimesena arvestamise printsiip: mis tahes süsteemi kuuluvat inimest ei tohi käsitleda ainult üksikute väljavalitud omaduste kogumina, vaid inimlikke (füüsilisi, füsioloogilisi, psüühilisi, intellektuaalseid, hingelisi jt) omadusi tuleb vaadelda unikaalse tervikuna; 10) Enesekesksuse printsiip: inimese eesmärke ja tegevuste iseloomu mõjutavad kõige tugevamini
kui varasemates lähenemistes oli see olnud peamiselt negatiivsetes terminites kirjeldatud, siis sajandilõpu meediateoreetikud püüavad vaadata populaarset kultuuri neutraalsemalt. Chicago koolkond. Koolkonda liikmed algasid massikommunikatsiooni uurimise, eriti Robert Park ja tema õpilane H. Blumer, rõhustasid massimeedia võimalikku positiivset rolli näiteks, sisse rändajate sulatamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. Identiteet isiku või inimkoosluse spetsifiline määratlemine enda või teiste poolt, vastavalt sotsiaalsetele, kultuurilistele või teistele tunnustele. Kommunikatsioon on identiteedi kujundamiseks ja säilitamiseks vajalik tingimus. Birminghami koolkond. Kultuuriuuringute keskus, mis asutas R. Hoggart koostöös S. Halliga. Koolkonda töö mõjutas suuresti kriitiliste kultuuriuuringute arengut, sealhulgas vastuvõtu uurimist ja feministlikku meediauurimist. Berminghami koolkonnaga
mõttemaailm nt. kõige vanemas (1920. aasta salmikus) rõhutati usku Jumalasse ja südamesoojust ning kodumaaarmastust. Minu jaoks oli üllatav see, et esimestena pidasid salmikuid mehed, mitte naised. Rõõmu pakkus salmide lugemine ja analüüsimine. Selle töö väärtuseks rahvaluule seisukohalt on võimalus analüüsida ja võrrelda erinevate ajaperioodide salmikukultuuri. Salmikuultuur on rahvaluule ehk folkloori alamliik. Salmikuluule on suunatud teatud inimgrupile ja näitab selle inimkoosluse omavahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus 1.Kalmre, Eda 1993. Ütle mulle, kes ma olen ja kust ma tulen?- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5. 2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4
kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada · Liidriks kujuneb grupi liige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata, kellel on grupi üle mõju Kuidas olla edukas liider? 1. Algata protsesse 2. Ole entusiastlik 3. Aita teistel tegutseda 4. Loo mudel 5. Tähista saavutusi Organisatsioon · Ühise eesmärgi saavutamise nimel ühinenud inimkoosluse eksisteerimise ja vastastikuse mõjutamise korrastatud vorm · See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole · Tähtsaim funktsioon on kõigi liikmete tegevuse korrapärastamine ja eesmärgile suunamine Organisatsiooni tunnusjooned: · Eesmärgi olemasolu · Ressursside olemasolu · Funktsioonide jaotamine selle liikmete vahel (tööjaotus) · Võimu jaotamine (juhtimine)
juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub majandusjuhtide eliidile, kuhu inimesi valitakse nende saavutuse järgi. Korrelatsioon kirjeldab, kuidas ühe muutuja väärtuse muutmine on seotud teise muutuja väärtusega muutmisega. Kosmopoliitsus tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda. Kultuur niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetele on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuuri tootmine väljendab organisatsioonilist ahelat, mis määratleb kultuuriliste toodete loomise, jaotamise ja tarbimise. Kultuurikonflikti mudel rõhutab väärtuserinevusi ja arusaama, et seadused väljendavad ainult kõige tugevamate gruppide väärtusi.
2. teadmised - täiskasvanute kirjaoskus ja keskmine läbitud kooliaastate arv 3. elatustase - ühe inimese kohta arvutatud sisemaise kogutoodangu ostujõud Inimarengu indeks leitakse kolme osaindeksi aritmeetilise keskmisena 17. Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid. Normid- eeskirjad ja ootused, mille kaudu ühiskond suunab oma elanike käitumist. Sanktsioonid- üleastumise korral ja konformsuse kinnitamiseks. Tavad kirjutamata seadused ja kombed, igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata. Kombed- rutiinse, argise läbikäimise viisid. 18. Defineeri sotsiaalkultuuriline evolutsioon. Mis tähtsust see omab inimühiskonna arengus? Sotsiaalkultuuriline evolutsioon- muutumisprotsess, mille aluseks on ühiskonnas uue informatsiooni (eelkõige tehnoloogia) omandamine. Mida rohkem tehnoloogilist informatsiooni ühiskonnal on, seda suurem on selle ühiskonna muutumise kiirus. 19. Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk.
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Kõige vanem õigusallika son TAVA.- Õiguseks muutunud tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek.
Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused.
Ajalooliselt on kujunenud kaks erineva alusega arusaama võimust. Esimene on ,,võim kellegi üle" (power over) ehk distributiivne, ümber jaotatud, üle kandunud võim. Võimukandja saavutab positsiooni, mis võimaldab talle soovitud sihis suunata nende tegevust, kelle positsioon on kehvem ja kel on ressursse vähem. Teine on ,,võim millekski" (pover to) ehk struktuurne võim: suutlikkus koordineeritud tegevuse kaudu saavutada üha kõrgemaid eesmärke. Võim tekib inimkoosluse ühise tegutsemise sünergiast ning kasvab üheskoos sellega, kuidas täiustub ühistegevuse keskkond kultuur, õigusruum, institutsioonid, tehnoloogiad, turg, kommunikatsioon jm. Poliitikafilosoofi üks keskne ülesanne on analüüsida ja püüda kindlaks määrata poliitilise võimu tasakaaluline jaotus. Sellisena pakub ta teatud intellektuaalse vundamendi ja abstraktse sisendi poliitikateadlastele ja kujundajatele. Taolise instrumentaalse väärtuse kõrval on
Riigi õiguskorraldusele annab sisu riigi tahe, mille aluseks demokraatlikus ühiskonnas on kodanike tahe. Igasugune õigus on algselt tavaõigus. Avalik võim on riigi õiguskorra ja riigiõiguse tekkimise ning jagunemise põhjuseks. Õigusvastane on vaid niisugune võim või jõud, mida kodanikud ei tunnista õiguspäraseks ei eetiliselt ega emotsionaalselt. Õigus täidab ühiskonnas eelkõige sotsiaalset funktsiooni. Õiguse olemasolu eelduseks on organiseeritud inimkoosluse olemasolu. Riigi õiguskord tähendab õigust, mille riik kehtestab oma alamatele või kodanikele. Õigusriik Õigusriik tähendab sellist elukorraldust, mille eesmärk on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Riigivõimu rakendatakse õigusriigis põhimõttel, et õigus ja seadus on samased. Õigusriigi tunnused: põhiseadus, kodanikuõigused, ühiskonna sots probleemide lahendamine kollektiivselt, seaduste kohustuslikkus kõikidele võimudele,
vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? · Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. · Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime?
Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 34. Mis on kultuur? Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 35. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? nt Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime?
5 Sotsioloogia alused Liina Käär staatustesse, suhetesse mingi olulise rotsiaalse vajaduse rahuldamiseks.Näiteks perekondja abielu, majandus, poliitika, haridus, religioon, õiguskaitse ja tervisehoid on sotsiaalne institutsioon. 23. Mis on kultuur? Kultuur (culture) on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Mis on sümbol? Sümbol (symbol) heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse. 25. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Verbaalne suhtlemine sümbolid ja keel
Väiksemaid tsiviilkohtuid ja kriminaalasju arutasid rahukohtunikud, apellatsioon rahukogu, kassatsiooni asju riigikohus Rahukogu- kohtupalat- riigikohus Euroopa õiguse ajalugu. ,,Euroopa õiguse ajalugu" Erik Hanners, 1995 ,,Käsitlused kriminaalõiguse ajaloost" J.Sootak 1.Sugukonna õiguse mõiste. Normid, käitumisreeglid. Normide looja ja kandja oli sugukond. Vt. eelmine aine. Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Tõendite hankimise viisiks oli peale ilmsete tõendite ka toetumine teispoolsetele jõududele. Sugukondliku korra organisatsiooni ning seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid eelkõige kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Kuniks
vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat.
3. .demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 36. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja
Algab demokraatlike valimistega, lõppeb demokraatia põhimõtete juurdumisega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 34. Mis on kultuur? Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 35. Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama, vaadake ÕISis vastavat töölehte. Kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. Normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. 36
Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib 3 Õiguse allikad 3.1 Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust
Korporatsiooni autonoomia on korporatsiooni õigus luua enda jaoks (st oma liikmete jaoks) õigust üldnormide näol. Sellist õigust nimetatakse ka statuudiõiguseks. Territoriaalkorporatsioon on territoriaalse kogukonna õiguslik vorm. Viimase üheks alaliigiks on kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksus on enesekorraldamise õiguse, detsentralisatsiooni ja demokraatia põhimõtete alusel tegutseva, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkoosluse, kelle ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks, õiguslik vorm, mille organisatsiooniks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks on selle inimkoosluse vahetult ja vabalt valitud esindusorgan, mille kaudu, lähtudes elanike huvidest, majanduslikest ning sotsiaalkultuurilistest tingimustest ja haldusterritooriumi arengu iseärasustest, lahendatakse seaduste raames iseseisvalt oma elutegevuse küsimusi. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad sõltuvalt õigussuhtest kolmel erineval
riik , millele eelnevalt või mis ajal nad tekkisid. 10. ERA JA AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS - on seotud üksikisiku kasuga AVALIK ÕIGUS- on see mis on seotud riigiga Eraõigus- tsiviil, asja, maa, võla, töö, pärimis, tsiviilmenetlus, perekonnaõigus Avalik- riigi, rahvusvaheline, Finants , kriminaal, haldus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlusõigus. 11. SUGUKONNAÕIGUS Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus. Tekis teatud inimkoosluse enda (sugukonna) sees. Õhisond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest kui omapärasest lepingust peeti kinni. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Ilmselt oli süü kysimuste lahendamine protsessis raskeim. Otsustavaks muutuks nt see kelle juurets leiti nt varastataud asju, otsustav oli kurjategija tabamine teolt. Teiseks tõendite hankimise viisiks oli toetumine teistpoolsetele jõududele
valdkondades probleemi rahuldavalt lahendada probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esinev vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Common law üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. II peatükk ,,Õiguse allikad" 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Õiguse vanimaks allikaks tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse (sugukonna) sees. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Maagilise usu ärakasutamine, uputamisproov, liisuheitmine jne. Sugukondlik kord universaalne, seda kohtas kõikjal, organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond, tegelikult hõimuühiskond sugukondade liit ehk hõim. Sugukondliku korra organisatsiooni mõjutasid füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks konfliktid sugukondade vahel
aja jooksul toimunud oluliste muutustega. Muutusid toitumis- ja elamisharjumused. Samuti tõusis esile seksuaalse vahekorra tähtsus, mis suurendas inimeste omavahelist suhtlust ja läbikäimist. Evolutsioon tingis ka selle, et järglased jäävad üsna kauaks oma esivanemate juurde ning sellest sai alguse suhtlus ja keele abil arenes kultuur. 3.2. Kuidas «kultuuri» sotsioloogiliselt defineeritakse ning millistele tunnetele selle puhul tähelepanu pööratakse? Kultuur on sellise inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Teine viis kultuuri vaadata, on rõhutada, kuidas see kujundab inimeste maailmatunnetust ja muudab nende eneseväljendust. Kultuuri võti peitub inimestes arenenud võimes kasutada sümboleid - häälitsused, keel, näoilmed, zestid. 3.3. Mida väidab Sapiri-Wolfi hüpotees? Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..
üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus. Õiguse allikad on riigivõimu õigusloome tegevuse tulemus. Selle tegevuse tulemus on....Õigusallikate liigid: 1) tavaõigus, 2) lepingud, 3) õigusteadlaste arvamused, 4) kanooniline õigus, 5) pretsedendi õigus, 6) normatiivaktid. 1) Tavaõigus- Riigi tekkimisega pandi tavad kirja. Seda peetakse õiguse vanimaks allikaks. See tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees (sugukonnas). Avaliku õiguse puhul see ei ole õiguse allikas. Tsiviil- ja eraõiguse puhul tavaõigus võib olla allikaks, kui ta ei ole vastu kehtivale õigusnormile. 2) Lepingud- Üldjuhul on vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel, on samuti üks iidsemaid õiguse allikaid nagu tavadki. Kokkulepe hõlmas eeskätt eravahekordi kahe või enama poole vahel ning toimis võrdväärsena juhul, kui ei olnud tegemist avaliku võimu suhetega.
"piiritletud teadmised" ("constraint knowledge") nõuab keerukamat arusaamist ideedevahelistest seostest. Näit: tuumarelvade kasvav hulk suurendab ebastabiilsust. Võreldes eliidi uskumuste süsteemidega on uskumuste süsteemid lihtrahva hulgas kitsamad ja keskenduvad lihtsatele faktidele. (ainult 15% inimestest omavad koralikke "piiritletud teadmisi", tervelt pooltel ameeriklastest on ülimalt lihtsustatud pol. vaated) POLIITILINE KULTUUR Poliitiline kultuur on teatud inimkoosluse (riigi, rahvusriigi, ühte keelt rääkivate inimeste, sarnase identiteediga inimeste jne.) poliitiline orientatsioon ja arusaamad. Rahvuslike iseärasuste uurimine uurides mingi rahvusele tüüpilisi iseloomujooni, proovitakse kindlaks teha nende poliitilist käitumist. Tegelikkuses ei tööta ja on kõrvale jäetud. Avaliku arvamuse uuringud - inimestelt küsitakse nende poliitiliste uskumuste ja tegevuse kohta
Kutuzovi sõjaplaan. Loomulikult Kutuzov see parveinimene. Selline väepealik, et kuniks sõda toimub Vene pinnal, seniks on ta tegus, kui Napoleoni väed lüüakse vene piiridest välja ja vene armee läheb Pariisi, siis see sõda teda enam ei huvita. Siis järsku raugastub ja astub ülemjuhataja kohalt tagasi. Tema jaoks oli oluline vaid Venemaa, tema päästmine ja tema eest sõdimine. Järgmine parveinimeste grupp on Rostovide perekond. Kui Kutuzov on sellise suure inimkoosluse osa, siis Rostovid on väike parv. Nemad elavad Moskvas, hästi külalislahke perekond, aadlikud, keda kõik armastavad, kes on oma loomult väga helded. Näiteks vana krahv Rostov ei kergita kulmugi, kui üks tema poegadest mängis kaardimängus maha 43 000 rubla. Võlg tuli ära maksta, aga mis siis, see käib elu juurde. Kui vana krahv Rostov suri, siis selgus, et perel hulk võlgu. Keegi ei nõua neid kohe, nii armas perekond, et nende võlaga võib oodata
Gruppides toimuvad protsessid Konformsus (conformity) grupiliikme allumine grupi survele. Deviantsus kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine. nt kuritegevus, geniaalsus, vaimuhaigus. 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2. Sildistamine inimesele riputatakse külge deviandi (nt kurjategija) silt 3. Teisene deviantsus inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma. Kultuur inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise ees ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Grupi kohanemine keskonna ja ajaloo mõjudega eesmärgiga säilitada grupi eksistents. - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see, mida inimene õpib
kogumik, konkreetse grupi ajaloo sadestus, tema mineviku valikud, teadvus ja alateadvus. Kultuur 38 · Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. · Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti: · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Kultuuri areng lihtsalt keerulisele
ühiskonnast ja õiguse rollist selles, mida arvesse võttes saab õigusteadus omakorda adekvaatsemalt areneda. Vähemalt ideaalis peaks eksisteerima ka tihe seos õigusloome ja õigussotsioloogiliste uurimuste vahel. Tänases Eestis see paraku nõnda ei ole. Õigussotsioloogia põhiprobleemid Õigusteaduse metodoloogia. Narits, lk 11 jj Õigussotsioloogiline tunnetusviis Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond – inimkoosluse pinnalt kujunenud inimestevaheliste suhete kogum. Moodustab ühe osa sotsioloogiast. Sotsioloogiat huvitabki ühiskondade ja inimeste vaheliste suhete teke, areng, perspektiivid ja selle uurimise kaudu ja abil püütakse leida, mis mõjutavad ja tekitavad uuritavaid protsesse. Õiguse sotsioloogia spetsiifiline ülesanne on selgitada, kuidas õigus suhtub inimühiskonna seaduspärastesse muutustesse ning kuidas ta uusi, järjest juurde tekkivaid sotsiaalseid suhteid reguleerib. 2.3
Corpus iuris civilis CORPUS IURIS CIVILIS 1. Rooma õiguse süstematiseerimise varasemad katsed · Codex Gregorianus · Codex Hermogenianus · Codex Theodosianus Siiski ei suutnud eelmainitud rahuldada ühiskondliku elu nõudeid, tekkis vajadus ühtse, täieliku ametliku ja süstematiseeritud seadustekogu järele. See teostati Bütsantsi imperaatori Justinianuse poolt. Vanim õ allikas on tavaõigus. Suuline tavaõ. Sugukonnaõigus, mis kehtis teatud inimkoosluse enda sees. Pärast seda, arhailine riik, milles eeldused kirjutatud õ tekkele. Ius scriptum polnud algusperioodil ühtne ja universaalne inimkäitumise regulator teatud territooriumil. Rooma riigis eksisteeris kuni 3. saj-ni p.Kr eriline õiguse süsteem- rooma kodanike ja võõramaalaste jaoks eraldi, pikka aega Mandri-Euroopas nn isiklik süsteem (igal grupil oma süsteem). Ius scriptum aga oli tõeline õ, kuna oli fornaalselt määratletud ja lähtus riigist kui institutsioonist.
liidri-järgija suhet avavad teooriad (vt. ka eestvedamise osa). 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil vaata punktis 7.1. 3. ORGANISATSIOON JA ORGANISATSIOONITEOORIAD. ORGANISATSIOONI SISE- JA VÄLISKESKKOND 3.1. Organisatsiooni mõiste Erinevad autorid on organisatsiooni mõistet avanud erinevalt. Toon allpool mõned neist käsitlustest. Kõige üldisemas mõttes tähendab organisatsioon ühise eesmärgi saavutamise nimel ühinenud inimkoosluse eksisteerimise ja vastastikuse mõjutamise korrastatud vormi. Samuti võib öelda, et see on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. A. Valk85 on andnud järgmise organisatsiooni käsitluse: Organisatsioon on inimeste ühendus, kellel on ühised eesmärgid, mille poole tööd tehes püüelda. Organisatsioonisisene tegevus on teadlikult koordineeritud, organisatsioonil on olemas struktuur, teatud
annaabi.ee 
