Uurimistöö teemal "Tüdrukute kirjalik pärimus. Salmikuluule" (0)

Sissejuhatus
Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid?
Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal.
Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre „Regivärsist netinaljedeni“, rahvaluuleteemalisest kogumikust „Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist“. Mina kasutasin oma uurimistöös 5 salmikut ja need pärinevad 1920- 2004 ajavahemikest.
1.Salmikuluule ülevaade
1.1. Salmikuluule roll tänapäeva folklooris
Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina.
Rahvaluule ehk folkloor ehk suuline pärimus on osa traditsiooonilisest igapäevasest kultuurist, mis levib suhtlemisprotsessis inimeselt inimesele. Talle on omane traditsioonile tuginemine ja anonüümsus. Samuti on rahavaluule tunnusteks see, et ta varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme ja väljendab pärimusrühma maailmavaadet . (Valk 2005: 9–11)
Pärimus on kultuuri loomise protsessi osa. Folkloor ehk rahvaluule on rahva maailmapildi kajastaja. Selle kaudu säilib side põlvkondade vahel, mis loob rahvale identiteedi. Folkloori mõjutavad suhtlemispaigad. Tänapäeva ühiskonnas on inimgruppidel erinev kollektiivne traditsioon, mis määrab ühtekuuluvuse. Sellise ühtekuuluvuse väljendus on salmikuluule. (Kalmre 2005: 11–22)
Salmikuluule väljendab koolielu, harrastusi, sõprust. Käsitsi on salmikuid kirjutatud ammusest ajast. Kunagi oli salmikuluule populaarne vanemate inimeste seas, hiljem tärkas huvi salmikuluule vastu ka õpilastel. (Nahkur, Sokk 2001:10)
Salmik ja laulik on olnud mitu sajandit kirjaliku pärimuse edasikandjateks. Salmide ja laulude kaudu kajastuvad neis ajastu populaarseimad tundetoonid ning üldfilosoofilised arusaamad. Need on olnud ka ajast-aega teatava sõpruskonna huvide ja kokkukuuluvuse väljendamiseks. Salmikud (ennustuskaustikud) on mitteametlikuks pärimuslikuks teabeallikaks teismeliste tüdrukute hulgas. Selle kui terviku tähtsamad ülesanded on aidata lahendada ja välja elada kasvuea probleeme ja õpetada kultuuri tabuteemasid. Samuti rahuldada romantika ja sentimentaalsuse vajadusi ning levitada populaarset teavet. Lisaks on tal ka turvalisuse loomise eesmärk ning olla ka kommunikatsioonivorm tüdrukute hulgas. (Kalmre 1993: 6)
Niisiis on salmikuluulel omaette roll pärimuskultuuris. Ta esindab kindla inimrühma maailmapilti, mõtteid ja tundeid ning seega loob ja kujundab inimese identiteeti. Viimane on aga isiksuse kujunemisel teismeeas väga oluline. Viimase all mõeldakse midagi arhailist ja täiskasvanute maailmaga seonduvat.Salmikuluule annab väga hea ülevaate ühiskonnas valitsevatest suundumustest, prioriteetidest ja noorte omavahelistest suhetest.
1.2.Salmikuluule ajalooline ülevaade
Salmik ja laulik on olnud mitu sajandit kirjaliku pärimuse edasikandjateks. Salmide ja laulude kaudu kajastuvad neis ajastu populaarseimad tundetoonid ning üldfilosoofilised arusaamad. Need on olnud ka ajast-aega teatava sõpruskonna huvide ja kokkukuuluvuse väljendamiseks. (Kalmre 1995:161)
Salmialbumi traditsioon on Euroopas mitu sajandit vana. Nn. sõbra raamatud ehk Stammbuch´id olid 16.sajandil saksa üliõpilaste seas populaarsed . Salmikutesse kirjutatu põhjal saab teada, millistes piirkondades tudengid liikusid, kellega nad kokku puutusid ja kui kaua kuskil olid. ERA salmialbumite kogus pärinevad vanimad käsikirjalise albumite näited eelärkamisajast ehk eelmise sajandi keskpaigast. Arhiivis olevate albumite põhjal võib öelda, et eelmise sajandi lõpus olid Eestis salmi- ja laulukirjutajad rohkem mehed. Kaustikutesse kirjutati peamiselt laule, kuid ka salme ning ajastu populaarseimate luuletajate luuletusi. (Kalmre 1999:105)
Enamik salmikute salmidest, naljadest ja ennustustest on rahvusvahelise levikuga . Sealjuures paistab, et eriti sarnane eesti salmikutele on soome aines. 1950. aastatel olid populaarsed näiteks nn. sõnaraamatutüüpi mehised naljad , mida kirjutasid soome sõdurid oma vihikutesse. 1970.-1980. aastatel soome koolitüdrukute hulgas levinud salmid ja ennustamismängud said populaarseteks ka eesti tüdrukute seas. Rahvusvaheliselt on levinud kriipsudega ennustamismäng, ingliskeelsed salmid armastusest, armastusvalemid. Eestis elavate vene koolitüdrukute salmikutes leiduv sarnaneb eesti salmikute ainesega. Vene salmikute aineses puudub rikkalik vanem naljatraditsioon, mis on tavaline eesti kaustikutes.( Kalmre 1999:109)
Eesti koolitüdrukud nimetavad oma kaustikuid oraakliteks (ennustuskaustik), aga ka salakaustikeks. Teismeliste tüdrukute jaoks on see mitmekülgsete funktsioonidega kirjaliku pärimuse vorm. Need kaustikud koosnevad ennustustest, tõlgendustest, naljanditest, albumisalmidest, romantilistest juttudest, populaarsest teabest. Taoline liigiline koostis hakkas kujunema eelmise sajandi lõpus. (Kalmre 1993: 5-6)
Võib öelda, et salmikuluules on esindatud mitmekesine liigilisus. Eriti huvitav on asjaolu, et algselt olid salmikuluule kirjutajad mehed. Nagu kogu kultuurile omane, on ka salmikuluule levikus näha seoseid naaberrahvaste traditsioonidega.
Salmikutesse mitte ainult ei kirjutatud, vaid ka joonistati. Joonistussalmikut hakkavad tüdrukud tavaliselt pidama esimeses klassis. Kirjutaja-joonistaja suhtes ei ole mingeid erilisi nõudmisi. Mõned pildid joonistab salmiku omanik ise, enamasti täitsid salmikut omaealised lapsed. Populaarseimad salmid neis salmikutes on :
Õpi, õpi hoolega, siis saad kohvi koorega .
Mälestuseks määrin ma
musta kassi sabaga .
Ela ilmas kui lind,
pea meeles ka mind!
Kolm sõna sulle-
jää sõbraks mulle!
Sa väike valge peaga plika
mul meeles seisad ikka.
Sul peas on mustad lokid
ja jalas valged sokid.
Et oli nõnda pime
ei näind kirjutada nime.
Valges vahus voolab vesi,
ei ta iial ära väsi-
nõnda Mari sinagi
tõtta elus edasi! (Kalmre 1995:162-163)
Illustratsioonideks kasutati eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi alguses vesipilte ja pliiatsijooniseid. Väikeste tüdrukute salmikutes leidub värviliste-või viltpliiatsitega joonistatud ilusaid tüdrukuid, väikesi kiisusid, kutsusid, multifilmidest ja lasteraamatutest tuntuid tegelasi ja lilli. 3.-4. klassis huvi salmikute pidamise vastu tüdrukute seas kahaneb. Salmikut peavad ainult tüdrukud ja nad ringlevad teatavas suhtluskonnas. Selles eas on tüdrukutel väga tähtis kuuluda omavanuste hulka. Põhikoolis õppivate tüdrukute salmikuisse lisanduvad väikeste tüdrukute salmidele veel uued liigid: aforismid , vanasõnad ja tsitaadid. Tähtsaks teemaks saab armastus ja noorte omavahelised suhted, mis väljenduvad humoorikates salmikestes. Näiteks:
Elu on ilus,
elu on valus ,
ilus poiss
on elu alus.
Algul sinu suured kõrvad
tegid nalja minule,
pärast sinu sinisilmad
võitsid minu südame.
Ela ilmas õnnega,
peksa poisse panniga ( Kalmre 1995: 164-165)
Selles eas hakkavad tüdrukud pidama nn. küsimuste- vastuste vihikut. Traditsioonilisele pöördumisele lisandub isikuküsitlus. Omaniku poolt esitatud küsimused on näiteks : nimi, vanus, telefoninumber , lemmiktoit,- film ,- näitleja , meeldiv poiss, meeldiv tüdruk, mida arvad minust . Viimased vastused, mis on (sala)kavalad võib täitja kirjutada kokkuvolditud kolmnurka või kinnisesse ümbrikusse ja määrata ümbriku avamise aja. Salajasest sisust on tingitud selle nimetused: salakaustik, kolmnurkade kaustik. Vihikutes esitatud küsimustele antud vastuste juurde kuuluvad mälestussalmid ja kujundus, kuid pearõhk võib olla ka ankeedil ning siis jääb kujundus tagaplaanile.Küsimustele vastavad enamasti tüdrukud, kuid ankeedile võivad vastuseid lisada ka poisid. Nooremate tüdrukute(9-11- aastaste ) vihikud on salmikupärimusega rohkem seotud. Seal puuduvad isiklikud kavala sisuga küsimused, leheküljed on vastaja poolt illustreeritud ja kirjutatud mälestussalme.Küsimuste-vastuste vihikud levisid Eestis alguses üksikult ja muutusid üldisteks 70. aastatel. Soomes hakkasid 50. aastatel levima Sõbra raamatud ning salmikuid hakati nende vastu välja vahetama . 1993.aastal ilmus Eestis esimene valmistrükitud küsimuste-vastuste vihik, milles on foto kleepimise ja ankeedi täitmise kõrval jäetud ruumi ka salmikeste kirjutamiseks ja joonistamiseks. Tüdrukud esitavad niisuguseid küsimusi - vastuseid ka üksteisele kirju kirjutades, et üksteise kohta informatsiooni saada. (Kalmre 1995:165-167)
Suure osa lastepärimuse eesmärgiks on üksteise paikapanek ja tögamine, aga ka täiskasvanute teemadest rääkimine. See annab võimaluse suhelda ja ennast arendada. Pilgatakse ka täiskasvanute poolt kehtestatud reegleid ja hinnanguid. Laste salmides leiab keelemoonutusi, pilkamist ja absurdi . Nad räägivad armastusest, täiskasvanute maailma varjuküljest, noorte muredest. Osa nn. nonsensslugemisi ei oma tähendust, vaid pakuvad kasutajale rõõmu rütmi ja riimi kaudu. (Kalmre 2005:167)
Õpilased loovad folkloori, muutuvad ise selle jooksul ja mõjutavad üksteist selles tegevuses, see on suhtlus - ja väljendusviis. Rahvaluule on kollektiivne looming ja põhineb traditsioonidel. See on võimalus end väljendada ja erilisel viisil suhelda. ( Seljamaa 2012:71-85)
Seega kujunes salmikuluule liigiline koostis välja eelmise sajandi lõpul, osa nendest vormidest on tähtsal kohal ka tänapäeva salmikukultuuris. Aja jooksul on salmikuluulesse lisandunud erinevaid liike, mis on aidanud salmikuluulel ajas püsima jääda ja noorte hulgas populaarsust hoida. Tänasel päeval kuulub suur osa inimeste elust virtuaalsele maailmale. Nii on ka salmikusalmide levik „kolinud“ internetti. Vaatamata sellele on siinkirjutaja silmis paberakandjatel salmikutel (nagu ka raamatutel) omaette väärtus aja ja mõttemaailma peegeldusena.
2. Erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüs kuue salmiku näidete põhjal
2.1 Salmikute võrdlev kirjeldus erinevatel ajaperioodide
Aastal 1935 kirjutati salme poistest, armastusest, sõprusest. Salmidest tuli välja ka sõjaeelne ühiskonnapilt, suhted rikkamate ja vaesemate vahel, st ühiskonna kihistumine . Tüdrukud, kes olid üksteise peale kadedad näitasid kadedust ja ülbust välja ka salmides.(Küsimustik 4)
Vanimas salmikus kirjutati salme usust, armastusest, sõprusest, kodumaast. Palju kirjutati ka tuntud laulude sõnu. Inimese iidol pidi olema aus, lahke , teistega arvestav , uskuma Jumalasse. Austati kodumaad , lugu peeti emaarmastusest ja noorusest.(Lisa 1)
Salmikusse aastast 1966 kirjutati salme armastusest, sõprusest, soovitusi eluteele, koolist. Vanemas klassis kirjutati ka laulude sõnu ja luuletati ise. Vahel täitsid salmikut ka õpetajad - lisasid mõne tarkusetera. (Lisa 2)
1975-1978 aasta salmikus kirjutati salmikusse eluteest, sõprusest, armastusest. Kirjutati, millised on salmiku omaniku head omadused, head iseloomujooned, soovitati hästi õppida-inimene jõuab elus kaugele, poistest soovitati eemal hoida ja neid mitte usaldada . Õpetajad pidasid tähtsaks südamesoojust ja hoolsust. Sugulased soovitasid hästi õppida, olla lahke ja teistega arvestada. (Lisa 3)
Salmikusse aastal 1986 kirjutati sõprusest, poistest, armastusest, noorte omavahelistest suhetest. Kirjutati ka salme tulevikust - täiskasvanute maailmast ja vanaduspõlvest. (Lisa 5)
Sõbrapäevikus aastal 2001-2004 on võrreldes salmikuga salme vähe ja need korduvad. Päeviku täitja peab täitma ankeedi enda kohta. Ankeedi küsimused jagunevad kaheks: isikuandmed ja küsimused hobide, vaba aja sisustamise ja tulevikuplaanide kohta. (Lisa 6)
Nii nagu ühiskond, muutub salmikuluulegi aja jooksul.Kodust võõrsile minekust ja võõrsil olekust, ema südame hoidmisest, ilusast isamaast, surmast ja usuteemast leidub salme ainult vanimas salmikus.
Pea oma usku kalliks
Siis sulrahul, rõõmus meel
Usk sul kuni lähed halliks
Kindel tugi eluteel
Nii kaua sõbrannake mälestan sind
Kui kannab mind Eestimaa pind
Kui hingan hauas rahuga
Siis mäleta mind sõbrannake sa
Sa hoia ema südant
Kui silmaterakest
Et see ei kogemata
Sul läheks kaotsi käest
Korduvateks teemadeks on armastus, sõprus, õppimine, poiste-teema, noorte omavahelised suhted.
Vähe tähti näha
Udurikkal ööl
Vähe kalleid/õigeid sõpru
Leida eluteel.
3 sõna/süda/ lille
Jää/ole sõbraks mulle
Õpi,õpi hoolega
Siis saad leiba koorega/kooki moosiga/kohvi koorega/koti viitega
Viimases salmis tuleb hästi välja inimkonna väärtuste areng.
Salmid, mis esinesid salmikutes ja olid välja toodud ka kogumikus „Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist“
Õpi, õpi hoolega, siis saad kohvi koorega.
Mälestuseks määrin ma
musta kassi sabaga.
Ela ilmas kui lind,
pea meeles ka mind!
Kolm sõna sulle-
jää sõbraks mulle!
Sa väike valge peaga plika
mul meeles seisad ikka.
Sul peas on mustad lokid
ja jalas valged sokid.
Salmid, mis esinesid 1920. aasta salmikus
Kuldne kaunis unenägu
Lapsepõli õnnis aeg
Viibi sa, oh viibi veel
Hoia puhas hing ja meel
Su silm kui nõia viinaklaas
Keel pääle käib kui piibu kaas
Sul suu on risti nina all
Keel ripub nagu saapatald.
Ei eesel pole siga
Ei jänes laululind
Mis on sul raisal viga
Et sa ei salli mind.
Sina minu saabas
Mina sinu king
Sina minu südamest
Armastud hing!
Korduvad salmid
Ela ilmas õnnega,
Peksa poisse panniga.
Vähe tähti näha
Udurikkal ööl.
Vähe kalleid(õigeid) sõpru
Leida eluteel.
Ela ilmas kui lind
Pea meeles ka mind!
Sul lilled õitsku voodi ees
Ja ööbik laulgu nende sees
Kui ükskord ühest(koolist lahkume ja eluteele astume(tõttame), siis mälestuseks jäägu see,
Et ühes koolis käisime(koos olime).(Lisa 1)
Kõigis salmikutes kirjutatakse kooliaegsest sõprusest, kirjutatakse soovitusi ja õpetusi eluks, kirjutatakse armastusest läbi huumoriprisma, salmiku täitja palub end meeles pidada.
Kui liigub väike paadike
Ja kala püüab taadike
Siis Aili laia kleidiga
Lööb tantsupoose poisiga
Su süda on lukk, millel võti on ees
Kust võtta poiss, kes lahti teeks ...(Lisa 2)
2.2 Salmikute omanike arvamuse kirjeldus intervjuude põhjal

Mitmendas klassis või kui vanana kasutasite salmikut?
Vastajad on märkinud, et salmikuid kasutati nii algklassides, keskastmes kui ka näteks 10.klassis (1 vastus). 3 vastajat märgivad, et kasutusaeg oli kooli keskastmes.

Kas kõigil tüdrukutel oli salmik ja kui oluliseks seda peeti?
Kõik vastanud pidasid salmikut küllalt oluliseks või väga oluliseks. Arvati ka, et enamikul tüdrukutest olid salmikud. Üks vastanutest märkis, et salmik oli ka mõnel poisil , kes julges teistest erineda. Seega saab öelda, et salmikute roll tüdrukute maailmapildis oli tähtis.
Vastjad on märkinud, et salmikud olid päris olulised (4 vastust) ja enamasti olid kõigil tüdrukutel salmikud(4 vastust).

Millest salmikutesse kirjutati?
Korduvalt nimetatud teemad olid järgmised: armastus, sõprus, elutee või soovitusi eluks. Lisaks nimetati rikkust- vaesust , poiste-teemat, õppimist, töö tegemist, nalja tegemist, oma lemmikraamatust,- bändist jne.

Kas salmid võisid korduda?
Kõik vastajad märkisid, et salmid võisid korduda. Siiski lisati, et kordumist püüti ka vältida või kordusid eriti ilusad salmid. Salmi valikul lähtuti sellest, mis tema hinnangul salmiku omaniku iseloomuga sobib või milline suhe tal salmiku omanikuga oli. Üks vastaja ütles, et mõningatel salmidel oli nagu oma „ hierarhia “ – mõningaid salme kirjutati väga erilistel puhkudel, nt pinginaabrile või parimale sõbrannale.

Kellele ja mille alusel anti salmikut täitmiseks? (nt. tüdrukud, sõbrannad, poisid, õpetajad, head joonistajad, vanemad koolikaaslased või pereliikmed )
Salmikute täitjate sõnul anti salmikut täita parimatele sõbrannadele, klassikaaslatele, koolikaaslatele, headele joonistajatele ja salmikut anti usalduse alusel, hea joonistamisoskuse alusel

Kuidas pöörduti salmiku omaniku poole?
Salmikute autorite sõnul pöörduti salmiku omaniku poole nimeliselt või sõnaga „Mälestuseks!“ ,hea sooviga või paluti sõbraraamatu ankeet ära täita.

Kuidas alustati ja lõpetati salmikut?
Salmiku omanik kirjutas salmiku algusesse salmi nt.
Armsad sõbrad, olge head,
Kirjutage mõned read.
Pärast joonistage ka,
Et oleks kenam vaadata.
Salmiku omanik kirjutas salmiku algusesse mõne heatahtliku soovi, lisas mõttetera. Salmiku lõppu kirjutas salmiku omanik salmi, täideti ankeet ära- sõbrapäeviku lõpetamine tavalisest täitmisest ei erinenud.
Kokkuvõtteks saab intervjuude põhjal öelda, et salmikud olid kõige populaarsemad kooli keskastmes, kõige poplaarsemad teemad oli armastus ja sõprus, salmid võisid salmikutes korduda, salmikute roll tüdrukute seas oli tähtis, salmiku autori poole pöörduti peamiselt nimeliselt või sõnaga „Mälestuseks!“.
Salmikuluule räägib armastusest, sõprusest, eluteest, poiste- teemast, rikkusest ja vaesusest, soovitusi eluks, õppimisest, töö tegemisest, nalja tegemisest- üiskonnapildist. Erinevate ajastute salmid erinevad, sest ühiskond muutub aja jooksul. On salme, mis on olnud populaarsed igal ajaperioodil ning salme, mis on vajunud unustuste hõlma. Viimased olid minu jaoks kultuurilise väärtusega ja sisutihedad.
See töö andis mulle teadmisi folkloorist ja salmikuluulest folkloori osana. Leidsin salme, mida ma polnud kuulnud , eriteemalisi: sügavamõttelisi, emotsionaalseid: kurbi, rõõmsaid salme. Pani mõtlema, miks erinevatel ajastutel on erinevad teemad ja erinev inimeste mõttemaailm nt. kõige vanemas (1920. aasta salmikus) rõhutati usku Jumalasse ja südamesoojust ning kodumaaarmastust. Minu jaoks oli üllatav see, et esimestena pidasid salmikuid mehed, mitte naised. Rõõmu pakkus salmide lugemine ja analüüsimine. Selle töö väärtuseks rahvaluule seisukohalt on võimalus analüüsida ja võrrelda erinevate ajaperioodide salmikukultuuri. Salmikuultuur on rahvaluule ehk folkloori alamliik . Salmikuluule on suunatud teatud inimgrupile ja näitab selle inimkoosluse omavahelisi suhteid.
Kasutatud kirjandus
1.Kalmre, Eda 1993. Ütle mulle, kes ma olen ja kust ma tulen?- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5.
2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161.
3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105.
4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167.
5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest . Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10.
6.Seljamaa, Elo- Hanna , 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit , Halliki, Tasa, Monika . Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71.
7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost . Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 9–11.