Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INIMKOMMUNIKATSIOON". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
publik, publiku, sõnumid, kuulaja, verbaalsed, strateeg, põhiidee, arusaamise, planeeri, auditoorium, viimistlemine, mustand, loome, mikrofoni, toimetamine, kross, mitteverbaalsed, kuuled, küsimusi, korrata, stereotüübi, kuulamine, kuulajat, fraas, kasutamisel, lõppsõna, vahi, asjaolud, müra, kehakeele, käsud, struktureerimine, seovadVäljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada.
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii
Ajalooline ülevaade (tuleb ära tunda kohast kust alustada nähtuste, probleemide juuest. OHT alustada liiga kaugelt); Kohe asja juurde ehk laidina keeles in medias res (sissejuhatuses näitaks kohe oma teadmisi). LÕPPSÕNA EHK KOKKUVÕTE . . . on teksti traditsiooniline osa nii nagu sissejuhatus. Lõppsõna on viimane võimalus lugejale või hindajale midagi väita või teda mõjutada või suunata. Eesmärgid: Tuua esile teksti põhiidee, sõnum või tuum; Esitada hinnang; Teravndada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; Võtta kirjutatu kokku. Kirjandi kokuvõte peab väljakasvama töös esitatud seisukohatadest ja peab olema põhjendatud. Ei tohi uusi mõteid sisaldada. Lõppsõna püütakse leida teemaarenduses öeldule uus vaatepunkt ja adna sellele omapoolne hinnang. Lõppsõnade ülesehituse võtted: o Huvilugu (kui alustad sissejuhatuse huvilooga, siis kirjuta kokkuvõte huviloona.
· Lisa pidevalt detaile ~ laota infot laiali ~ koosta graafikuid. · Ürita välja tuua erinevaid vastuseid. · Too erinevate keerukusastmetega näiteid anna hinnang paranda. · Milline on parim vastus? Miks? Seleta põhjendusi. · Esita "suuri küsimusi" (info kohta väljaspool teksti). · Pööra tähelepanu lause- ja lõigu ehitusele. · Liigu konkreetselt abstraktsemale. · Lisa mõni detail, dimensioon, perspektiiv. RÄÄKIMINE ON OLULINE!!! Tugevda arusaamise alusmüüre · Enne ~ tegevuse käigus ~pärast. · Sõnavara on oluline. · Pööra tähelepanu protsessile võta endale aega. · Kasuta taustteadmisi ~täida tühimikud oma teadmistes. · Organiseeri info graafiliselt: joonista pildid ~ tabelid ~ sedelid. · RÄÄGI! RÄÄGI! RÄÄGI! · Tee kindlaks, et sinust saadakse õigesti aru loe üle, loe edasi. · Mõtle pidevalt, kas kõik on loogiline. · Tee paus ja mõtle (iga lõigu, lehe ja osa järel). · Sõnasta ümber.
· Tuleb kirjutatust huvitavaim mõte välja sõeluda. · Välja võetud mõtet tuleks veelkord veeretada. · Nüüd tuleb kirjutatut analüüsida ja sealt väärt mõtted välja võtta Skeem-parim viis arutleva teema avamiseks · Trellide kujuline tabel 3x3 · Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud 9. Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine. a) Põhiidee leidmine põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. b) Adressaadi leidmine sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand tuleks kirjutada nagu eksamikirjutis oleks arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane.
ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on
Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit
Üleminek ühelt lõigult teisele tähendab uue mõtte juurde asumist ja seda võib teha üleminekulause- või lõiguga. Nende ülesandeks ei ole kirjutaja mõtete arendada, vaid siduda üks lõik teisega. Tuleb arvestada, et üks lõik oleks järgmise loogilina jätk. Kirjandi lõppsõna Lõpetusega saab veel kord kõige olulisema meelde tuletada ja välja öelda selle, mis paneb edasi mõtlema. Lõpetust kirjutades tuleb mõelda, kas tahetakse kirjutatu pelgalt kokku võtta või tuua välja põhiidee, anda hinnang käsitletud teemale ja selle probleemidele. Eesmärk võib olla ka terav kriitika. Lõpetuse tüübid: · Kokkuvõte - tuuakse lühidalt välja oluline. · Hinnang autor esitab oma põhjendatud seisukohad sidusa tekstina. · Teesid olulised seisukohad esitatakse punktidena. · Lugu sissejuhatuses pooleli jäänud lugu viiakse lõpule või vaadeldakse seda uuenenud seisukohalt, kirjutatakse lõpulugu.
nõul. 4) Te peletate inimesi eemale, sest te muudkui vaidlete vastu ega üritagi neid kuulata. 5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. Kartus eksida halvab tervet mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on enesehinnanguga tihedalt seotud. Võrdleva kuulamise komponentid: 1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 2 Eneseavamine Mitteverbaalne keel: 1) Žestid. 2) Kehahoiak. 3) Hääletoon.
käsitletava teema kohta mõista võimalikke lähenevaid probleeme anda partnerile sõnum, et tema jutt on huvitav ja sellest ollakse huvitatud => Teid usaldatakse ka teinekord, peetakse heaks vestluspartneriks ja asjalikuks inimeseks Kuulamine ei tähenda vaikimist vaid vajab aktiivsust, et saavutada kuulamisega üks järgmistest tulemustest: mõista, saada aru nautida kellegi seltskonda saada mingit infot pakkuda abi või lohutust Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid: pühendub täielikult kuulamisele tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasiside ja veenduda, et mõistab teemat sama vaatenurga alt, mis kõneleja tahab edastada ei vaidle partneriga ega paranda tema teksti esitab täpsustavaid küsimusi, kuid ei kritiseeri partneri arvamust ja väljendusviisi väldib negatiivseid emotsioone ja eelarvamusi nii oma mõtetes kui ka sõnades
Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus) Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine Grupimõju. Konformsus. Tõekspidamiste või käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd saada kasu, vältida karistusi, grupi suurus, grupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) · Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast
Sisukord Sisukord....................................................................................................... 1 1Ettevalmistus............................................................................................. 2 1.1Teema kindlaksmääramine..................................................................2 1.2Ettekande eesmärgi fikseerimine;.......................................................2 1.3Esialgse plaani koostamine;.................................................................2 1.4Materjali kogumine.............................................................................. 3 1.5Materjali läbitöötamine........................................................................3 1.6Täpse plaani koostamine......................................................................3 1.7Ettekande vormistamine......................................................................3 1.8Prooviesinemine...........................
Algatavad poliitilised parteid Eesmärk: teadvustada valijaskonnale partei seisukohti eri teemadel Poliitika kommunikatsioon Ametisse valitud poliitikute otsused, mida toetuvad ametnike nõuannetele poliitikate elluviimise osas Avaliku sektori kommunikatsioon Kuidas riik töötab Pakutud lahendused Vastutus Läbipaistvus (Valitsuse kommunikatsioon, valitsuse pressikonverentsid) Avaliku sektori kampaaniad Eesmärk teavitada, mõjutada või motiveerida käitumise muutust Lai auditoorium Ei taotle kasumit, kasulik inimesele ja ühiskonnale Kindel ajaperiood Massimeedia Muud kanalid täiendavad Kampaaniad: Hiv/Aids vastu,narkovastane, internetiturvalisus, Turvalisus maanteel (Kanna helkurit nt) Lobby: Kuluaaripoliitika, lobitöö Huvigruppide teadlik ja järjekindel töö eesmärgiga mõjutada otsustajaid otsustama huvigrupi huvides Riiklik tasand Kohalik tasand Organisatsiooni tasand Poliitiline turundus:
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
tunnetest rääkida 11 1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine Kohalolek: segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima (,,tahaksid sa mulle sellest veel rääkida..."). Eriti efektiivsed suhtluse algusel. Nad annavad edasi järgmist ,,nüüd on sinu kord", ,,sina räägid, mina kuulan", ,,ma olen valmis sind kuulama". Vaikimine: ei sekku, toetuse andmine sõnadeta, sageli alahinnatud. Vaikusel on aktsepteerimise edasiandmisel suur jõud, eriti tugevate tunnete puhul nagu kurbus, viha või hirm. Ometi on toetaval kuulamisel omad piirangud:
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. Meil on vaja uusi teadmis
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirju
Ohver: kardab, loodab, et eakaaslased hakkavad austama, ei usu, et täiskasvanud aitavad, karavad, et kui rääkida ära, siis kiusatakseveel rohkem Kõrvalseisja: hoiak, et kiusaja nagunii ei kao Suhtumine, et õpetaja ei sekku. (Ainult 20% kiusamisjuhtudest jõuab täiskasvanuteni, õpetajad sekkuvad vaid 1/3 neist juhtudest. Nõuanne õpetajale: Ära kõnni mööda. Ära küsi: "Miks?") Piir alasotsiaalse ja antisotsiaalse käitumise vahel. 1. Kiusaja ja ohvri vahel on auditoorium. Kõrvalseisjad, kes toetavad aktiivselmalt või passiivsemalt kiusamist. Nauditakse. ¼ juhtumist neutraalne auditoorium. Umbes 3% sekutakse. 2. Kiusamine on agressiivne protsess. 3. Müratakse kainikueas. 4. Müramise puhul puudub assümmetria (tasakaalutus) võimusuhetes. Sekkumine on efektiivne, kui me lähtume 3 erinevasttasandist korraga: 4) indiviidi tasand 5) grupi tasand 6) kooli tasand 1) . Indiviidi tasand. Efekti põhimõte A
Kommunikatsioonikanalite kiire areng võimaldab uuenduste levikut. · Juhtide järgimine Paljud inimesed järgivad juhtide eeskuju. · Vähemuste mõju Vähemused võivad muuta enamiku vaateid, kui nad väljendavad muutlikke suundi ühiskonnas. · Argumendid Kommunikatsioonilpüütakseend veenda põhiargumendi poolt või vastu. · Vastu- ja pooltargumendid Vastuargumentide kasutamine nõrgestab väidet, kuid annab kokkuvõttes parema efekti, eriti kui auditoorium on vastandlikul seisukohal. · Argumentide arv Kui inimesed on lähedalt käsitletava teemaga seotud, on vaja vähe, aga tugevaid argumente. Kui inimesed ei tunne põhjalikult käsitletavat teemat, on parem, kui argumente on palju. · Rühmatunne Kui grupp inimesi pooldab küsimuste ebaõiget lahendamist, siis üksikud asuvad sageli neid pooldama. · Info ebapiisavus Sageli tehakse otsused ebapiisava informatsiooni tingimustes. · Järjekord
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada suhtlemisel klientidega.
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ..................................
Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Koht: Teater kui koht, ehk maja, kus teatrit tehakse, etendusi mängitakse.
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidu
annaabi.ee 
