Jazzmuusika areng (1)

JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse j�udis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, p�rast I maailmas�da. Teati, et jazz on p�rit Ameerikast. T�deti, et jazz ei tekkinud t�hjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506 ), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel P�hja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja L�una- Ameerika. L�viosa P�hja- Ameerikast l�ks aga j�rk- j�rgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eesk�tt huvi Mississippi keskjooksust l�una, kagu ja edela poole j��vad maa-alad. Seal k�lasid �helt poolt Aafrika p�ritoluga meloodiad ja r�tmid, teisest k�ljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa r�nnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljak � mmend �ht puritaani (isadpalver�ndurid), kes 1620 . aastal koos perekondadega purjekal �M ayflow er� saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu l�inud. Oma rangeid usup�him� tteid ja kombestikku j�rgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid v�lja l� litatud k�ik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul . Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid . Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, k�lades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu , p�lvest p�lve. Sel moel muutus koraalide muusikaline k�lg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus , teraset�� stus , maakide kaevandamine, siis l�unas s�ilus feodaalne maaharimine , mis tugines orjade t��le. Puritaanide t��kusele vastandus l�unaaristokraatide j�ude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, j�eti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest moodustatud ansamblite hooleks v�i kutsuti pidustuste puhul laulma ja tantsima �mbruskonna valgeid kehvikuid. L�unariikide elanike olustik aitas kaasa vana talurahvafolkloori s�ilumisele. L�unapoolsetes kolooniates valmis pind selleks, et kodumaisest kultuurist lahtirebitud aafrika neegrid v�isid p��rduda muusika , kui neile k�ige k�ttesaadavama kunstilise v�ljenduse poole. Uus- Inglismaa ja l�unaosariikide olustikus k�lav euroopalik muusika oli valdavalt inglise, ehk t�psemini anglokeldi (iiri, �oti, w alesi) p�ritoluga. Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori . Seda selle m��ral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest . Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa r�nnanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja m��di 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast P�hja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju v�is hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli k�nelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli v�tta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi s�ilis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad t�id kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid �les orje, sihiga � petada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi m��a. Sealsed �pilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika m�jud v�lja peksti. Orjadele �petati peamiselt keelpillidel m�ngimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja nende j�reltulijaid v�is aja jooksul kujuneda selleks tuumikuks, millest aja jooksul ammendasid muusikalisi teadmisi teised neegrid. See v�is aset leida k�ll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igap�evaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid- v� ikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda m��dus �le kahe sajandi r�nka orjust , mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena. Nii nagu orjade inglise keel kujunes h��lduselt ja grammatikalt omap �raseks, said ka valgete laulud nende suus hoopis erisuguse k�la. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus n� htus - afroameerika muusika.