Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat (0)

Äärmuslikud ilmastikunähtused
Keeristormid
Katastroofilise mõjuga – tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi „silmaks”. Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h.
Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all.
Tuulte rekordid:
tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934
suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913
kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913
Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 10-40 kilomeetrit tunnis. Ta purustab ehitisi , tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. See võib kaasa võtta väikeseid elusolendeid, nagu kalu ja konnasid ning tõsta kõrgele õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi.
Keskmistel laiustel, kus õhurõhu erinevused nii suured pole, on ka keeristormid tagasihoidlikumad.
Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema.
Üleujutused
Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on esimesena põhjustatud tormidest, maanihetest, maavärinatest, tsunaamidest. Teilsel juhul on üleujutuse põhjustanud tugevate vihmahoogude tõttu või lumesajule järgnev sulamine . Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust.
Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa.
Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse:

• Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel
  
• Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad
  

Üleujutuste tagajärjed on:

• Inimelude kaotus ja vara hävimine
  
• Linnateede häving
  
• Joogivee saastumine
  
• Kommunikatsioonikanalite häired
  
• Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris , mida põhjustavad maa,  hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused
  
• Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või traumade tõttu
  

Kasutatud kirjandus
Annabel Craig ja Cliff Rosney „Laste teaduseentsüklopeedia”, lk 85
Osvald Nilson ja Heli Tiits „Maateadus VII klassile”, lk 38
http://www.dasya.com/~jahnu/tornado/funnel.ht m
http://www.columbiacountyga.gov/home/index.asp?page=2712