"Lumekuningannas" Imed (0)

Imed „Lumekuningannas”
Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena , mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni „ Lumekuninganna ” erineb teistest oma imede poolest.
Jossif Stalin on öelnud: „Imesid pole olemas!” Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid „Lumekuningannas” seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et „saatan jäljendab Jumalat” omal kombel. Ka „Lumekuningannas” korraldab saatan oma imesid jumalike imede jäljendamiseks.
Anderseni kirjandusteoses võrduvad inetud imed pahupidi pööratud ilusatega. Jumalik ime muudab surnu elavaks, saatanlik aga elava surnuks: nii muutub Kaj süda peaaegu jäätombuks. Jumalikud imed muudavad tavalisi asju, muutes neid paremaks algsest variandist. Halvemaks moonutamine ning õnnetustele juhtimine- see käekiri kuulub saatanlikule imele, nii juhtus ka lugu nõiapeegliga: „Kõige ilusamad maastikud nägid seal välja nagu keedetud spinat ...” Jumalikud imed juhtuvad äkki, et rõõmsalt üllatada. Saatanlikud selleks, et tabada ootamatult ning hukutada, nii haavas ka nõiapeegli kild ootamatult Kaj sooja südant ja silma.
Tavaelus käib heitlus hea ning kurja vahel, pole ju salata - hea ei pruugi võita. Muinasjutumaailmas kuulutatakse võit alati heale. Saatana imed avaldavad küll muljet: nõiapeegel, lendav saan, lumehelveste mitmesugused muutumised ja sädelev jääloss....kuid kõigest hoolimata ei tule Lumekuningannal midagi välja. Jumalikke imesid leidub väga lihtsate ja peaaegu märkamatutena- mida lähemale jõuab väike Gerda tõelisele imele, seda vähem suurejoonelisust leidub tema abilistes, seda vähem näib märke võlujõust. Nii kohtas Gerda ka nõiaeite, kes ta abistamise asemel hoopis ära nõidus.
Nii nagu enamikus rahvamuinasjutuski, hakkab ka „Lumekuningannas” toimima suurima kontrasti seadus. Mida lihtsamalt elavad peategelane ning tema abilised, seda hämmastavamad võimed tekitab neile autor. Jumalikud imed ei sünni kuskil kaugel, võlumaal, vaid inimeste südames. Usk, armastus ja ilutunne- need ongi imed, mis seovad inimest jumalaga ja millele saatan vastupanu ostutada ei saa. Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,. Gerda ühes pisaras leidub rohkem võlujõudu, kui kõigis põrgu imedes kokku.
Peale vihma paistab alati päike. See päike võib tähendada pimeda jaoks nägemist ning vaese jaoks rikkust. Gerda ei vajanud rahamägesid- tema ainus soov oli Kaj tagasi saada, see oli tema ime. Lennart Meri ütles oma raamatus: "Kel puudub usk, see imesid ei vääri." Väike Gerda nuttis kuumi pisaraid, mis langesid Kaj rinnale , tungisid tema südamesse, sulatasid jäätombu üles ning hävitasid seal oleva väikese peeglikillu. Gerda uskus- läbi selle täitus ka tema ime.