Käitumine tulekahju korral (0)

Tallinna Teeninduskool
Müüja eriala 011M
Eva Reimets
Iseseisev töö
Käitumine tulekahju korral
Tallinn 2007
Tulekahju kiire teatamine - Helista 112
Kiire tulekahjust teavitamine ja õigeaegne jõudmine sündmuskohta säästab inimelusid ja vara. Tulekahjuteate kiire edastus loob tunduvalt suurema kaitstuse lasteasutustele, haiglatele, kaubanduskeskustele, majutusasutustele ja paljudele teistele kõrgendatud riskiastmega hoonetele.

Kui põleb auto

Raske liiklusõnnetuse või muudel põhjustel süttinud autopõlengu korral helistage kohe hädaabinumbril 112. Ise õnnetuskohast mööduva liiklejana põlevat autot nähes tulge abivajajale oma tulekustutiga appi ning helistage hädaabinumbril 112.

Auto põlemist võib põhjustada:

• elektrijuhtmestik (on kulunud, ülekoormatud, oskamatult parandatud või täiendatud, kuumeneb üle või tekib lühis);
  
• kütusevoolik (on kulunud, pragunenud, halvasti kinnitatud, puruneb, hakkab lekkima või tuleb lahti);
  
• kandelamp ( remondi ajal võib kuum pirn bensiinijoa alla jääda);
  
• sigaret ( koni või sigareti hõõguv ots kukub või lendab aknast tagasi istmele, tankimise või remondi ajal süütab bensiini);
  
• paharett (paneb auto kättemaksuks, hoiatuseks või oma lõbuks põlema).
  

Tulekustuti ei pea olema mitte ainult olemas, vaid see peab olema ka kiirelt kätte saadav. Kustutit pagasiruumist või tagaaknalt välja õngitsedes lähevad kaduma väärtuslikud sekundid , mis otsustavad, kui palju sõidukist alles jääb. Iga autojuht peaks tulekustutit hoidma käeulatuses.
Pulber on parem kui vaht – Päästeamet soovitab sõiduautos kasutada kahekilost pulberkustutit. Sellest kustutusaine kogusest peaks tavalise põlengu summutamiseks piisama, samas ei nõua kustuti kuigi palju ruumi. Süsihappegaaskustutid on oma toime poolest pisut tagasihoidlikumad, sest gaas kipub lahtise põlengu korral hajuma . Kummagi kustutiga saab järjest kustutada umbes 10 sekundit.
Sõites olge valvsad - põlengust annab märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Suitsu märgates või kärsahaisu tundes peatuge, jätke mootor seisma ja uurige järele, milles asi. Edasi võib sõita vaid siis, kui olete veendunud, et miski ei põle.

Kui põleb kapotialune:

• Kui põleb kapotialune, tehke auto inimestest tühjaks. Käskige kaassõitjail ohutusse kaugusesse minna.
  
• Mootorikatet ei tohi kohe avada, sest tuli saab lisahapnikku juurde ja põleng läheb hullemaks.
  
• Üritage kustutusainet sisse lasta läbi iluvõre, alt karterikaitse juurest või siis mootorikatet veidike paotades.
  
• Kustutuspulber täidab mootoriruumi, laguneb lämmatavateks gaasideks, isoleerib hapniku juurdepääsu ja moodustab põlevale pinnale ladestuva sulami.
  
• Kuiva pulbri graanulid ammutavad soojusenergiat ja toimivad jahutavalt.
  Ka süsihappekustuti gaasijuga lämmatab põlengu ja jahutab kuumi pindu takistamaks taassüttimist. Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits.
  
• Et tuli uuesti ei süttiks, ärge mootorikatet kohe avage . Laske kustutusainel veel mõnda aega mõjuda.
  

Kui auto all on kütuseloik:

• Kui autost on kütus välja voolanud ja auto all põlema läinud, kustutage see ohuallikas ära esmajärjekorras.
  
• Auto võib loigu kohalt ka eemale lükata.
  
• Ärge lubage suitsetajaid lähedale ja ärge ise suitsu ette pange .
  

Kui põleb elektrijuhtmestik:

• elektrijuhtmestiku isolatsioon tekitab üle kuumenedes eriti mürgiseid gaase. Kõik sõitjad peavad viivitamatult autost lahkuma ;
  
• kui juhtmestik üksnes tossab, võtke esmajärjekorras lahti aku massijuhe;
  

kui juhtmestik juba põleb, üritage aku massijuhe esimesel võimalusel lahti saada.

Küttekolded

Korrast ära küttekolded ja liigkütmine võivad põhjustada raskeid tuleõnnetusi
Iga talveperioon on endaga kahjuks kaasa toonud tuleõnnetusi, mis on olnud põhjustatud liigkütmisest või küttekollete järelevalveta jätmisest. Tulekahjudes on hukkunud igal talvel kümneid ning täielikult või osaliselt hävinud kümneid hooneid .

Kütteperioodi eel ja ajal võiks alati meelde tuletada järgmist:

• hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad;
  
• pliiti , maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid;
  
• tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline;
  
• tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid;
  
• kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud , katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta;
  
• mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega.
  

Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel külmaperioodil võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Selliste juhtumite vältimiseks soovitame:

• hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut;
  
• kasutada katelde kütmisel kvaliteetset kütteainet;
  
• suurendada järelevalvet küdevatele kateldele.
  

Kui linnade ja suuremate asulate puhul on operatiivabi juurdepääs elu- ja abihoonetele suhteliselt lihtne ja kiire, siis ääremaadele jäävad metsatalud teevad päästetöötajad murelikuks. Siinkohal tuletabki Päästeamet meelde ja paneb inimestele südamele, et operatiivse abi efektiivsus õnnetuse korral sõltub suurel määral juurdepääsuteede läbitavusest. Seetõttu tuleks omanikel, eelkõige maakohtades, kindlasti tagada oma majavalduste juurde suunduvate teede sõidetavus, arvestades sealjuures , et ka suur päästeauto sinna sõitma mahuks. Samuti peaks igaüks teadma, kus asub tema kodule lähim veevõtukoht ning võimalusel hoidma vaba ja sõidetavana ka sinna viiva tee.
Õnnetus ei hüüa tulles. Just seepärast peaksime olema iga hetk valmis kasutama oma parimaid oskusi ja võimalusi halvimate tagajärgede vältimiseks.

Kulu põletamine

2006.a toimus Eestis üle 5000 metsa- ja maastikutulekahju, nende tagajärjel hukkus neli inimest ja hävis 70 hoonet. Põlengute kaasnenud kahju oli hinnanguliselt 50 miljonit krooni. Kevadised kulupõlengud toovad kaasa päästeteenistuse ja häirekeskuse töökoormuse hüppelise kasvu. Kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästeteenistuse kui ka kiirabi kohale kutsumist. Seoses rohkete väljasõitudega tekib päästeteenistuse kohalejõudmisel sündmuskohtade viivitusi, mis põhjustab õnnetuste tagajärgede kasvu.
Käesoleva aasta 1. aprillist jõustuvad keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” muudatused, millega keelustatakse kulu põletamine peale lume sulamist.
Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal keelatud:

• kulu põletamine,
• rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine,
• suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused;
• lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
• raiejäätmete põletamine;
• muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

Lõkke tegemisel tuleb järgida järgimisi ohutusnõudeid:

• Lõkke tegemisel tuleb tagada ohutu vahemaa hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel.
• Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt: tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Lõkkease tuleb uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
• Lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (lubatud tuule tugevus kuni 1,5 m/s) ja suunda. Lõkkease ümbritseda mittesüttiva pinnasega ( muld , liiv, savi). Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega.
• Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust .
Häirekeskus (tel 112) tegeleb õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale. Häirekeskuse või muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- või prahipõletamiseks. Samuti selline teavitamine koormab põhjendamatult Häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid.
Häirekeskus (tel 112) tegeleb õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale. Häirekeskuse või muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- või prahipõletamiseks. Samuti selline teavitamine koormab põhjendamatult Häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid.
Elavhõbeda kokkukorjamine
Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel . Kraadiklaasi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus on selles liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti kokku korjata vastavalt järgnevalt toodud juhendile.

1. Laialivalgunud elavhõbeda kokkukorjamine

Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, lillaveega immutatud vatitupse või tolmuimejat.
Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust , kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks.
Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal), pipetiga või tolmuimejaga imedes. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega (“lillaveega”) immutatud vatitükke. Kasutatud vatt , süstal, pipett või tolmuimeja filter asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti!
Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali!
Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga!
Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi!
Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma veega tassis, siis lasta veel jahtuda ja valada elavhõbe tassist koos veega suletavasse anumasse .

2. Kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.

Eelnevalt kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.
Anumasse kokkukogutud elavhõbeda aurustumise vältimiseks võib elavhõbedale peale valada vähemalt 5 cm paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda.
Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20˚C.

3. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika.

Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla!
Ohtlikud jäätmed anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse.
Talveohutus
Kütteperioodi algus toob kaasa tulekahjude sagenemise eluhoonetes. Selliste tulekahjude tekkepõhjustest on hooletu ja ebaõige käitumise järele arvestataval teisel kohal probleemid küttekolletega, seal hulgas ka pühkimata korstnad . Kuigi igasugune ennetav tegevus oma elu ja vara kaitseks, mida ka korstnate ja küttekollete hooldus kahtluseta on, peaks toimuma eramuvaldajate enese targa mõtlemise ja vastutustunde kohaselt, kohustab korstnaid pühkima ka seadus.
Mitu aastat tagasi täiendati siseministri määrust “Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded” ning selle kohaselt tuleb eluhoonete korstnaid ja tahmalõõre puhastada kaks kord aastas. Aiamajade puhul võib piirduda korstnapühkija külaskäik ühe korraga aastas.
Määrus ütleb ka, et küttekehade puhastamist võib teha ainult korstnapühkija kvalifikatsiooni omav isik, kes on läbinud vajaliku koolituse ja saanud vastava kutsetunnistuse. Korstnapühkija väljakutsumisel tasub meeles pidada, et igal teenust kasutanud isikul on õigus saada tõend selle kohta, kes ja millal tema kütteseadmete hooldustööd on teostanud.
Vajab rõhutamist, et enamik küttekolletes aset leidvaid tulekahjusid leiavad just uute värskelt paigaldatud küttekolletega ja mõnevõrra vähem juhtub juba olemasolevate küttekolletega. Kui hakata ehitisse ehitama või paigaldama uut küttekollet, siis on tegemist ehitusseaduse mõistes tehnosüsteemi muutmisega ja mis vajab KOV poolt väljastavat ehitusluba või siis kirjaliku nõusolekut, kusjuures KOV ei sa ennem väljastada vastavat luba või nõusolekut kui päästeasutus on selle heakskiitnud.

Oluline on antud taotluses ja sinna juurde kuuluvas dokumentatsioonis oleksid sätestatud:

• ehitatava või muudetava küttesüsteemi kirjeldus, koos tehniliste kirjelduste ja kütteseadme asukoha äranäitamisega (plaanidel ja lõigetel);
  
• küttekolde liik ja ehitamiseks kasutatavad materjalid;
  
• küttekolde kütmiseks kasutatav kütus ja võimsus;
  
• küttekolde ja suitsulõõri ohutuskujad ning meetmed soojuskiirguse edasikandumise takistamiseks süttivate ehitiseosadeni;
  
• küttkolde kasutamis - ja hooldusjuhised;
  
• küttekolde ja suitsulõõri puhastamis- ja hoolduse võimalused (puhastus-ja tahmaluukide paiknemine.
  

Olulisemad nõuded on, et suitsulõõri välispinna temperatuur ei ületaks 800 C ning ohutuskuja põlevast ehitiseosast peab olema vähemalt 100mm. Kui suitsulõõr läbib vahelae või katusekonstruktsiooni tuleb see isoleerida 100mm paksuse mittepõlevast materjalist isolatsioonimaterjalina. Samuti ei üldjuhul kasutada ventilatsioonilõõri suitsulõõrina.
Inimestele aga võiks ikka ja jälle meelde tuletada järgmist:

• hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad;
  
• pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid;
  
• tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline;
  
• tuleb vältida suitsulõõri pigitumist, tagades küttekolde kütmisel piisaval hulgal värske õhu juurdevoolu küttekoldesse. Samuti ei ole soovitav kütta niiskete või märgade puudega küttekollet.
  
• tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid;
  
• kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta;
  
• mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega.
  

Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel, praeguseid ilmastikuolusid arvestades, võivad olla väga tõsised tagajärjed.
Selliste juhtumite vältimiseks soovitame;

• hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut;
  
• kasutada katelde kütmisel kvaliteetset kütteainet;
  
• suurendada järelevalvet küdevatele kateldele.