Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimne ja vegetaarne toit (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on taimetoitlus?
Taimne ja vegetaarne toit
Liisi Iling
T11K
Mis on taimne toit?
Köögiviljad
Teraviljad
Seened Mis on taimetoitlus?
Puuviljad
Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus,
Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel,
Pähklid religioossetel, kultuursetel,
Marjad esteetilistel, keskkondlikel,
Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel,
Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või
mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide
või mõnede loomsete toiduainete, sh
linnuliha, kala, mereandide
tarbimise.
Taimetoitlus
viisid Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Toortaimetoitlased Fifth level
·
Elava toidu tarbijad
Zen makrobiootikum
Fruitariaanid
Vegaanid
Ovovegetaarlased
Lakto vegetaarlased
Ovolaktovegetaarlase
d
Pollovegetaarlased
Preskovegetaarlased
Punasest lihast
loobujad ehk punase
liha karsklased.
Veeganid - toituvad ainult teradest,
kaunviljadest, juur- ja puuviljadest, pähklitest ja
seemnetest, on loobunud täielikult loomsetest
Taimetoitlusviisidest lähemalt produktidest
Fruitariaanid - söövad ainult värskeid ja
kuivatatud puuvilju, pähkleid, Mett ja Oliiviõli.
Laktovegetariaanid - kasutavad lisaks taimsele toidule Toortaimtoitlased - toituvad taimsest
piima, Juustu, Kohupiima, Jogurteid jt. piimaprodukte. toortoidust, saades sellest nn. eluenergiat.
Ei tarbi kõigu- ja püsisoojaste loomade liha. Eitavad nii toidu termilist (küpsetamine) kui ka
Ovovegetariaanid -lubavad endale taimsete keemilist (marineerimine) töötlemist.
toidukomponentide hulgas ainsa loomse valgu Elava taimtoidu tarbijad - söövad
allikana Muna.
toortaimetoitu, mida on eelnevalt
Lakto-ovovegetariaanid - lisaks taimsele toidule
kasutavad nii Piima ja piimaprodukte kui Muna. mikroorganismidega mõjutatud. Bakterite ja
Preskovegetariaanid - menüüs on taimne toit ning Kala seente elutegevus muudab taimtoidu
ja kalasaadused kui loomse valgu allikad. organismile kergemini omastatavaks ja rikastab
Pollovegetariaanid - tarbivad taimseid saadusi ja seedekulglat ka vajalike mikroorganismidega,
Linnuliha ning sellest valmistatud produkte. näiteks piimhappebakteriga.
"Punasest lihast loobujad ehk punase liha karsklased" Zen makrobiootikud - tarbivad ainult pruuni riisi
- lisaks taimse päritoluga produktidele lubavad endale
ja taimseid teesid. Sellist dieeti kasutatakse, et
kõiki loomseid toiduaineid, välja arvatud punane Liha.
saavutada tasakaalu yin ja yang energia vahel
ja jõuda kõrgemale vaimsele tasemele.
Taimetoitlus ja füüsiline tervis
Paljud uuringud, mis võrdlesid taimetoitlaste ja
lihasööjate terviseseisundit, tõestavad selgesti
mitmeid taimetoitluse eeliseid.
Mõningad haigused nagu näiteks arteriaalne
kõrgvererõhutõbi, kusekivitõbi, apenditsiit ja Click to edit Master text style
paljud teised puuduvad taimetoitlaste seas Second level
peaaegu täielikult Third level
Paljud teised haigused ilmnevad taimetoitlastel Fourth level
märksa harvemini. Fifth level
Taimetoitlastel on madalam vererõhk, väiksem
kaal ja madalam vere rasvasisaldus
Taimetoitlastel võib harvemini kohata
probleeme ainevahetusega,
veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust,
podagrat ja tõenäolisemalt vähem soolevähki".
Maailma tervishoiu statistika näitab, et riikides,
kus lihatarbimise tase on kõige kõrgem, on ka
kõrgeim vähi ja südamehaiguste tase.
Lihatoit ei ole inimese loomulik toit.
Teadlased ja naturalistid, nende hulgas ka Kui inimene tunneks naudingut, karates
Charles Darwin, kes esitas evolutsiooniteooria, linnule kallale ja rebides hammastega
on üksmeelel, et muistsed inimesed olid
taimetoitlased (toitusid puuviljadest,
tema sooja keha, imedes tema verd, siis
juurviljadest ja pähklitest). võiks järeldada, et inimene on oma
Inimese seedesüsteem, keha organite loomult kiskja. Tegelikkuses kutsub
funktsioonid ja füsioloogia on lihatoiduliste sülje eritust esile aga näiteks mahlakas
loomade omast absoluutselt erinevad. viinamari, millest ei ütle ära isegi täis
Inimesed sarnanevad kõige rohkem
loomadega, kes toituvad puuviljadest.
kõhuga inimene, olles meelitatud selle
me joome vett, tõmmates seda sisse, nagu ka mõnusast maitsest."
kõik taimetoidulised loomad, meie lõualuu ja
hammaste ehitus on nende omaga
samasugune, meie süljel on aluseline
reaktsioon ja ta sisaldab amülaasi, mis aitab
seedida tärkliserikast toitu.
Selle asemel, et süüa toorest liha, nagu seda
teevad kõik lihatoidulised loomad, inimesed
keedavad, küpsetavad ja praevad seda
Inglise talupoeg Thomas Parr elas 152
eluaastani, süües ainult taimetoitu. Ta abiellus
teist korda 120 aastaselt, tal oli poeg, kes suri
127 aastaselt. Kui Karl I sai teada sellest
pikaealisest talupojast, kutsus ta mehe enda
juurde, kus talupoeg aga koheselt suri temale
harjumatu söögi ja veini tarbimisest.
Taimetoitlus ja
Nagu kinnitab statistika, on USA pikaealisus
taimetoitlased saledamad ja tervemad.
Rohkem kui 50% ameeriklastest on
ülekaalulised, sel ajal kui taimetoitlaste kaal
on ligikaudu 9 kilo võrra väiksem kui
lihasööjatel.
Click to edit Master text style
Inglismaal maksavad taimetoitlased
elukindlustuse eest tunduvalt vähem kui Second level
lihasööjad, sest nad põevad märksa vähem Third level
Fourth level
südamehaigusi, ja järelikult vähendavad Fifth level
kindlustusfirma riski.
Hunzade hõim Põhja-Indias ja Pakistanis sai
maailmakuulsaks tänu pikaealisusele ja
haiguste puudumisele. Hunzade dieet koosneb
põhiliselt täisteraviljast, värsketest
puuviljadest ja kitsepiimast.
Me oleme see, mida me sööme
Tegelikult pärineb sõna "taimetoitlane" (vegetarian - vegetable), mis võeti kasutusele 1842.
aastal Briti Taimetoitlaste Seltsi asutajate poolt, mitte sõnast "juurviljad", vaid
ladinakeelsest sõnast vegetare, mis tähendab "elustama", "tugev, tervislik, värske, ergas".
Tuhandete aastate vältel, õpetasid joogid ja targad, et nii mõistus kui ka keha on vahetus
sõltuvuses sellest, mida me sööme.
Ühe joogi arvamuse kohaselt "...koosneb inimese keha arvututest elusatest rakkudest...
Teie elusad rakud moodustuvad kooskõlas toiduga, mida te sööte. Rakud omakorda
mõjutavad teie mõistust. Kui inimese rakud saavad oma toitu mädanenud ja haisvast
söögist, milles domineerivad negatiivsed tendentsid, pole midagi imelikku, et inimese
mõistus hakkab langema kurjuse kuristikku".
Kui roomlased tarvitasid sõnaühendit homo vegetus, mõistsid nad selle all tugevat,
liikuvat ja tervet isiksust, harmooniliselt arenenud isiksust nii filosoofilises kui ka
füüsilises mõttes. Tänapäeval mõeldakse taimetoitlase all ainult inimest, kes tarvitab
taimset toitu.
Seda on kinnitanud näiteks Maurice Maeterlinck, kes ütles kunagi,
Lihasöömin et härg tarbib ühe naela liha tootmiseks sada naela sööta.
Professor Harper Cornellist tõendab, et inimesele terveks aastaks
e on piisavalt kaloreid, mineraale ja vitamiine andva viljakogusega saab
toota vaid nii palju sealiha, et ta saaks sellest elada vaid kaks
majanduslik kuud.
Praegu on USAs ligemale 70% haritavast maast lihaloomade
toitmisega seotud ja ainult 30% on otseselt kasutusel inimese
ult kallim toitmiseks.
Iga kanaliha kilo tootmiseks kulub 2 kg sööta, sealiha puhul 4
kg, loomaliha puhul 7 kg. Mida rohkem sööme liha, seda
rohkem tuleb kasvatada teravilja, soja ja muud loomasööta.
Ühe loomaliha kilo tootmiseks võib kuluda ligi 100 000 liitrit
vett. Kanaliha puhul kuni 3500. Võrdluseks kulub ühe kilo
kartulite tootmiseks 500 ning nisu jaoks 900 liitrit vett.
Hooletu ümberkäimine loomasõnnikuga võib tekitada
keskkonnareostusi.
Kuna loomsed toiduained riknevad võrreldes taimsetega
tunduvalt kiiremini, tuleb nende kasutuskõlblikuna säilitamisel
enam kasutada suurema energiakuluga hoiukohti, näiteks
(sügav)külmutuskappe.
Liha tootmisel eraldub ohtralt nii süsinikdioksiidi kui metaani.
Mida halba teeb taimetoitlus
Range taimetoitluse järgijatel jääb eelkõige puudu asendamatutest
aminohapetest, mida sisaldavad sellised loomsed toiduained nagu
liha, kala, munad ja piim.
Taimetoitlased rikastavad võimaluse korral oma toidulauda taimsete
valkudega, kasutades iga päev pähkleid ja kaunviljalisi. Kuid need
valgud ei sisalda organismile vajalikke aminohappeid, ning mõned
taimsed toiduained lausa süvendavad valgu defitsiiti.
Vältimatu on ka A-vitamiini (retinooli) defitsiit. Selle vitamiini allikateks
on või, piim, munarebu, maks ja kalaõli. Veganite toiduratsioonis
puuduvad need toiduained täielikult.
Täiesti ilmne on ka D-vitamiini defitsiit, eriti pimedal aastaajal
(hilissügisel ja talvel), sest selle vitamiini naturaalsed allikad on samuti
loomsed toiduained -- piim ja piimatooted, rasvane kala ja kalaõli.
Raseduse ajal tõuseb aga D-vitamiini vajadus oluliselt.
Loomsetes toiduainetes sisalduva B12-vitamiini vajakajäämine võib
raseduse ajal tekitada aneemiat ning närvisüsteemi häireid.
Kasutatud materjal
indiest.onepagefree.com/files/Taimetoitlus.doc
http://nammy.pbworks.com/
http://www.teaduselust.ee/taimetoitlusest.html
http://www.veg.ee/artiklid/keskkond/keskkond-ja-taimetoitlus
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/ulirange-taimetoit-rasedale-ei-passi.d?id=188
Vasakule Paremale
Taimne ja vegetaarne toit #1 Taimne ja vegetaarne toit #2 Taimne ja vegetaarne toit #3 Taimne ja vegetaarne toit #4 Taimne ja vegetaarne toit #5 Taimne ja vegetaarne toit #6 Taimne ja vegetaarne toit #7 Taimne ja vegetaarne toit #8 Taimne ja vegetaarne toit #9 Taimne ja vegetaarne toit #10 Taimne ja vegetaarne toit #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oppida Õppematerjali autor
taimetoitumise kohta, kasulik, kahjulik, liigid

Sarnased õppematerjalid

Taimetoitluse plussid ja miinused
15
docx

Taimetoitluse plussid ja miinused

Nad vannuvad, et ei toitu ega tarbi iialgu ühtegi loomset produkti. Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi vmt tarbimisele, kuigi veganid peaksid arvestama, et paljude alkohoolste jookide tootmises kasutatakse loomseid aineid ning et tubakafirmad teevad loomkatseid. (Taimetoitlus, 2011) 5 2.1 Taimetoitluse plussid Madal energiasisaldus, mis on oluline ülekaaluga inimeste puhul. Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas esineb jämesoolevähki suhteliselt harva. Taimset päritolu toit on näidustatud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve puhul, kuna

Bioloogia
Toitumise alused
9
doc

Toitumise alused

energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse). Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast ei tohiks olla alla 20-25% ega üle 30%, sellest 2/3 peaks moodustama taimne rasv. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 50-70g (kuni 100g) rasvu päevas. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks

Toitumisõpetus
Eritoitumine
14
rtf

Eritoitumine

Organismi varustamine toiduga Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega ­ sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili,

Toitumisõpetus
Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused
26
docx

Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

lähtusin enese huvist, kuna minu tutvusringkonnas on üsna palju veganeid ja olen kuulanud nende seisukohti, siis tekkiski huvi, et ehk veganlus ei olegi nii halb. Ning üldiselt teada saamaks, mis veganlus on, mis ajendab noori veganluse radadele ning kuidas sellega toime tulevad. Lisaks sellele on veganlus kui elustiil viimase paari aasta jooksul üha enam populaarsust kogunud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inimesed muutuvad teadlikumaks sellest, mida nad söövad ja kust söödav toit tuleb. Teema aktuaalsus kajastub ka erinevates meedia- ja sotsiaalmeediakanalites, kus avaldatakse videosid erinevatest julmadest viisidest, kuidas farmides loomi tapetakse, lihas sisalduvatest kahjulikest ainetest, arvamuslood taimetoidu tervistavast väest jpm. Veganluse kohta on tehtud varasemaid uuringuid. Üks uuring, mis viidi läbi puudutab otse veganeid, selle töö teema on ,,Veganlus ja sport" ning bakalaureusetöö autor on Ivika Jürgenson(2016)

Ühiskonnaõpetus
hiuhiuhiuhhiu
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et

Toit ja toitumine
Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

vesikeskkonnas on vaja lisamehhanismi, milleks on emulgeerimine sapphapetega, nende sooladega ja 2 2 valkudega. Soolevalendiku vesinikkarbonaadid on lisafaktor, mis sood lipiidide emulgeerimist. Kuigi maos seeditakse toidurasvu vaid vähesel määral, aeglustab rasvarohke toit mao tühjenemise tempot. Rasvad lagundatakse peamiselt peensooles kõhunäärme ja soolenäärmete nõre toimel. Toidus sisalduvad rasvad lagundatakse meie seedetraktis vees lahustuvaks glütserooliks ja vees lahustumatuteks rasvhapeteks. Glütserool imendub hõlpsasti soolestikust otse verre, seevastu rasvhapped suunduvad esmalt lümfi ja jõuavad verre alles viimase vahendusel. Lipiidid imenduvad aja jooksul, mil küümus jõuab jejuunumi lõppossa.

Sport
Toitumine
10
docx

Toitumine

köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas. Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportlikku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid. Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid. · Kiudained--aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, tanud, täisterahelbed

Tööõpetus
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid

Kokandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun