Taimne ja vegetaarne toit
Liisi Iling
T11K
Mis on taimne toit?
Köögiviljad
Teraviljad
Seened Mis on taimetoitlus?
Puuviljad
Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus,
Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel,
Pähklid religioossetel, kultuursetel,
Marjad esteetilistel, keskkondlikel,
Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel,
Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või
mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide
või mõnede loomsete toiduainete, sh
linnuliha, kala, mereandide
tarbimise.
Taimetoitlus
viisid Click to edit Master text styles
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oppida
Õppematerjali autor
Nad vannuvad, et ei toitu ega tarbi iialgu ühtegi loomset produkti. Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi vmt tarbimisele, kuigi veganid peaksid arvestama, et paljude alkohoolste jookide tootmises kasutatakse loomseid aineid ning et tubakafirmad teevad loomkatseid. (Taimetoitlus, 2011) 5 2.1 Taimetoitluse plussid Madal energiasisaldus, mis on oluline ülekaaluga inimeste puhul. Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas esineb jämesoolevähki suhteliselt harva. Taimset päritolu toit on näidustatud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve puhul, kuna
energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse). Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast ei tohiks olla alla 20-25% ega üle 30%, sellest 2/3 peaks moodustama taimne rasv. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 50-70g (kuni 100g) rasvu päevas. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks
Organismi varustamine toiduga Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili,
lähtusin enese huvist, kuna minu tutvusringkonnas on üsna palju veganeid ja olen kuulanud nende seisukohti, siis tekkiski huvi, et ehk veganlus ei olegi nii halb. Ning üldiselt teada saamaks, mis veganlus on, mis ajendab noori veganluse radadele ning kuidas sellega toime tulevad. Lisaks sellele on veganlus kui elustiil viimase paari aasta jooksul üha enam populaarsust kogunud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inimesed muutuvad teadlikumaks sellest, mida nad söövad ja kust söödav toit tuleb. Teema aktuaalsus kajastub ka erinevates meedia- ja sotsiaalmeediakanalites, kus avaldatakse videosid erinevatest julmadest viisidest, kuidas farmides loomi tapetakse, lihas sisalduvatest kahjulikest ainetest, arvamuslood taimetoidu tervistavast väest jpm. Veganluse kohta on tehtud varasemaid uuringuid. Üks uuring, mis viidi läbi puudutab otse veganeid, selle töö teema on ,,Veganlus ja sport" ning bakalaureusetöö autor on Ivika Jürgenson(2016)
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et
vesikeskkonnas on vaja lisamehhanismi, milleks on emulgeerimine sapphapetega, nende sooladega ja 2 2 valkudega. Soolevalendiku vesinikkarbonaadid on lisafaktor, mis sood lipiidide emulgeerimist. Kuigi maos seeditakse toidurasvu vaid vähesel määral, aeglustab rasvarohke toit mao tühjenemise tempot. Rasvad lagundatakse peamiselt peensooles kõhunäärme ja soolenäärmete nõre toimel. Toidus sisalduvad rasvad lagundatakse meie seedetraktis vees lahustuvaks glütserooliks ja vees lahustumatuteks rasvhapeteks. Glütserool imendub hõlpsasti soolestikust otse verre, seevastu rasvhapped suunduvad esmalt lümfi ja jõuavad verre alles viimase vahendusel. Lipiidid imenduvad aja jooksul, mil küümus jõuab jejuunumi lõppossa.
köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas. Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportlikku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid. Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid. · Kiudained--aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, tanud, täisterahelbed
organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid