Magevee akvaristika (0)

Magevee akvaristika
Loovtöö

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Akvaristika ajalugu 4
3.Akvaariumite liigid 4
4.Akvaariumi valimine 5
5.Akvaariumi paigaldamine 5
5.1. Akvaariumi sisustamine ja eeltöö 6
5.2. Akvaariumi seadmed ja nende paigaldamine 6
5.3. Vee lisamine 7
5.4. Taimede lisamine 7
6.Kalade sisse toomine 8
6.1. Kalade toitmine 8
7.1. Vee hooldamine 9
7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid 9
11. Minu akvaristika teekond 24

Sissejuhatus

Valisin loovtöö teemaks magevee akvaristika, kuna olen ise sellega mitmeid aastaid tegelenud ning see teema on mulle tuttav ja huvitav. Mul on kodus mitu akvaariumit, mille eest hoolitsen ise ning mis on tekitanud minus suure huvi akvaristika vastu. Samuti saan oma töös kirjutada oma akvaariumitest.
Hüpotees: Akvaristikaga tegelemine on arendav ning akvaristikaga tegelemiseks vajaliku info leiab internetist ja raamatutest.
Sellise hüpoteesi valisin seetõttu, et olen isegi leidnud peamise info raamatutest ja internetist ning samuti on see minu jaoks olnud väga arendav.
Minu töö peamised allikad:
Sandford Gina 2006. aasta Akvaariumiomaniku käsiraamat. Kirjastus: Varrak.
Nurms Madis 2012. aasta Gupi - akvaariumi tilluke vääriskivi. Kirjastus: Pegasus.
http://www.foorum.akvarist.ee
Minu töö juhendajad:
Pille Unt, Pirita Majandusgümnaasiumi loodusteaduste õpetaja.
Inari Leiman, Tallinna Loomaia loodushariduse ja avalike suhete teenistuse juhataja asetäitja, ringijuht.

Akvaristika ajalugu

Sõna akvaarium on tulnud ladina keelest, aqua- vesi ja rium- hoone ehk vesihoone.
Esimesi akvaariume hakati pidama 19. sajandi alguses Londonis, kuna just sealne loomaaed ehitas esimese akvaariumi. Rannikuäärsetes linnades peeti akvaariumites ennekõike mereolendeid, sest neid sai kodu lähedalt püüda. Sisemaal hakati akvaariumites kasvatama mageveekalu, peamiselt värvilist karpkala, keda algajad siiani oma esimeseks kalaks valivad. Karpkala valitakse esimeseks kalaks nii tema ilusa välimuse, kui ka vähenõudlike pidamistingimuste tõttu. Hiljem hakati Saksamaale ning Inglismaale sisse tooma ka teisi kalu. Nende hulgas oli näiteks troopikast pärit paradiisikala.
Algselt oli akvaariumitel klaasist vaid esikülg, ülejäänud kolm külge olid kas kividest või puidust. Samuti oli paljudel tolleaegsetel akvaariumitel kiviplaatidest põhi, mida altpoolt põletiga soojendati. Soojendite ning termomeetrite arenedes hakati valmistama ka metallraamiga klaasakvaariumeid. Huvi akvaariumite vastu kasvas, kuna see oli võimalus tuua loodus koju ja näha veealust ilu.

Akvaariumite liigid

Akvaariumid jagunevad magevee ja merevee akvaariumiteks. Kuna algajale akvaristile sobib eelkõige mageveeakvaarium, siis kirjeldan järgnevalt nende omadusi ja pidamist kodustes tingimustes.
Troopiline mageveeakvaarium- parim valik algajale. Hõlmab väikeseid, värvikirevaid ja lihtsasti paljunevaid kalu. Vee omadused on püsivad ning ei vaja erilisi muutmisi.
Külmaveeakvaarium- vajab kalade suurusele ning akvaariumi mahule mõtlemist. Samuti peab valima õiged liigid, kindlasti ei tohi kokku panna troopilisi ja külmaveekalu, kuna neile vajalikud elutingimused on erinevad. Oluline on jälgida ka õiget vee temperatuuri ja puhtust.
Riimveeakvaarium- sobib kogenud akvaristile, kuna nõuab kindlaid veeomadusi. Selle akvaariumi vesi pole ei mage ega soolane ning selle tihedus kõigub. Tagada tuleb muutuste korrapärasus ja vee kvaliteet.
Kirevahvenlaste akvaarium- selles akvaariumis peab olema palju koopaid ja pelgupaiku. Kokku ei tohiks panna erinevatest järvedest pärit kirevahvenlasi, kuna nad võivad üksteise vastu olla väga agressiivsed. Vesi peab olema väga selge, filtreeritud ja hapnikurikas.
Pehme veega akvaarium- kasutada tuleb lubjavaba kruusa ja kive, kuna lupja sisaldavad kivid ja kruus võivad vee väga kergesti karedaks muuta. Akvaariumis ei pea olema palju taimi vaid piisab mõnest üksikust ning suurest taimest.
Minul on kodus üks pehme veega akvaarium ning kaks troopilist magevee akvaariumit. Troopilised akvaariumid olen valinud eelkõige selle tõttu, et seal elavad kalad on ilusad, värvikirevad ning kergesti kasvatatavad. Suuremas troopilises akvaariumis elavad mul gupid , mollid, Ancistrused ning tornteod. Väiksemas akvaariumis elutseb Betta, neli kollast Mollit ja hulganisti krevette. Pehme veega akvaarium sattus mulle pool juhuslikult, sain selle kingiks . Seal elavad mul kuus neoonkala ning kaks Corydorast, taimedeks on Vallisneeriad, mis kasvavad suurte puhmastena. Taimi on akvaariumites palju erinevaid liike: Java moss , Vallisneeria, Echinodorus bleheri, Echinodorus amazonicus, Winter moss, ränikardhein, Cryptocoryne jne.

Akvaariumi valimine

Akvaariumit planeerides on olulisim mõelda mahuti kujule ja suurusele ning kui palju ja milliseid kalu pidada soovitakse. Algajale oleks parim akvaariumi suurus 100 liitrit või suurem, sest mida suurem on akvaarium seda vähem tuleb muretseda ülerahvastumise ja koristamise peale. Kindlasti ei tohiks akvaariumiks valida nn. ,,mulli’’, sest see ei ole kalade jaoks sobilik elukeskkond ning see on liiga väike. Eriti halb on mullis pidada näiteks kuldkala , kes vajab normaalseks eluks vähemalt 50 liitrit vett ühe kala peale. Magevee akvaariumi asustustiheduse arvutamise reegel troopiliste kalade puhul on 1 liiter vett 1 cm täiskasvanud kala kehapikkuse kohta.

Akvaariumi paigaldamine

Enne akvaariumi paigaldamist ja täitmist tuleks leida sellele sobiv asukoht. Parim koht magevee akvaariumile oleks eemal päikesevalgusest ning sagedasest liikumisest. Akvaarium tuleks paigaldada kas vastavale alusele või tugevale stabiilsele pinnale, mis jõuab akvaariumi koguraskust, koos vee ja muuga, kanda. Akvaariumi ning aluse vahele võiks lisada alusmati, see hoiab ära pisemate mõrade tekkimise kumeruste tõttu akvaariumi alusel. Lisaks tuleb kontrollida, et nii akvaariumi alus kui ka akvaarium ise oleksid täiesti sirgelt, seda saab lihtsalt teha loodi abil.

5.1. Akvaariumi sisustamine ja eeltöö

Esimese asjana tuleks akvaariumisse paigaldada kruus. Kruusa peab enne akvaariumisse panemist sooja veega puhastama, siis on kindel, et akvaariumisse ei satu kemikaale ega muid kahjulikke osakesi. Kui soovite hakata kasvatama taimi peaksite substraadikihi alla panema kihi akvaariumitaimede mulda ning lisama väetisepallikesi sinna, kuhu kavatsete istutada taimed.
Järgmiseks tuleks akvaariumisse asetada kõik kaunistused ja sisustus. Kivid ja kännud tuleb akvaariumisse lisada kindlalt, et nad ei loksuks ega oleks ohtlikud kaladele, kes hiljem akvaariumisse elama asuvad. Kännud ning kivid tuleks enne akvaariumisse lisamist läbi keeta, et need ei levitaks haigusi või soovimatuid aineid. Kui soovite kinnitada kivid või kännud nii, et need üleüldse ei liiguks tuleks selleks kasutada vaid akvaariumile mõeldud silikooni või liimi, mis ei sisalda ohtlikke aineid. Kui soovite kändude külge kinnitada taimi, tuleks seda teha ettevaatlikult läbipaistva tamiiliga. Tamiil tuleb taimede külge siduda suhteliselt nõrgalt, et see taimi ei kahjustaks. Kui taimed on kinni kasvanud, tuleks tamiil ettevaatlikult eemaldada.

5.2. Akvaariumi seadmed ja nende paigaldamine

Peamised seadmed on filter , õhupump, soojendi ning valgustus.
Filter on seade, mida on vaja vee puhastamiseks , see püüab kinni tahked jäätmed ning laseb need ohutu vormina akvaariumisse tagasi. Filtril on mitmeid tüüpe, kuid põhiliselt kasutatakse sise- või välisfiltrit. Filtri sees tuleks kasutada filtrišvammi, filtrikuubikuid või filtrimakarone. Vahel on vaja ka aktiivsütt.
Õhupump on masin mis viib vooliku ja selle külge ühendatud kivi kaudu akvaariumisse hapnikku. Seda on peamiselt vaja selleks, et kivist välja tulevad õhumullikesed veepinna virvendama paneksid ja selle tõttu suureneb hapnikku vahetav pindala vee pinnal.
Soojendi on tavaliselt väike pulk, mis soojendab vett ning õigele temperatuurile jõudes, mida saab akvarist ise seadistada, lülitub ise välja, et vett mitte üle kütta. Seade on vajalik eelkõige jaheda ruumi puhul. Ruumi soojendamise asemel võib akvaariumivee temperatuuri tõsta ka soojendi abil.
Valgustus on eelkõige vajalik taimede edukaks kasvamiseks ning ka selleks, et kalu ning akvaariumi sisu paremini näha. Osadel akvaariumitel on valgusti juba kaane küljes, kuid selle puudumisel saab valguse ka ise paigaldada. Müügil on erineva spektriga valgustorusid, mis võimaldavad eri taimeliikidele leida just neile sobiva valgustuse.
Tööriistad on vajalikud nii akvaariumi paigaldamiseks, taimede istutamiseks kui näiteks vee lisamiseks. Kõige vajalikumad tööriistad magevee akvaariumi puhul on mahuti aluskapp, mahuti alusmatt, ämber/kauss, taust, sõel, põhjakate, silikoon, kivid/puit, švamm, spetsiaalne klaasipuhasti, termomeeter, sifoon, lood, käterätt, käärid, kahv, elektripistikud, žilett, taimetangid, veetestid.
Kui sisustus paigaldatud tuleks paigaldada kõik seadmed. Kinnitage filter ja soojendi iminappadega klaasi külge. Lisaks ühendage õhuti külge õhuvoolik ja õhukivi ning pange ka see akvaariumisse. Eriti efektne on kui õhutaja külge panna pikk mullivoolik, mis tekitab akvaariumi tagaplaanile mulliseina.

5.3. Vee lisamine

Nüüd võib akvaariumisse lisada vee, mis võiks paar päeva seista, et vesi muutuks pehmemaks ning temperatuur stabiliseeruks. Võib lisada ka kloorieemaldusvahendit. Vee võiks akvaariumisse lisada kas läbi sifooni või kruusale asetatud taldrikule valades, et kruusa mitte segi paisata. Alguses valada vett umbes kolmandik akvaariumist, siis on lihtsam taimi istutada. Et luua bakterikolooniaid, tuleks vette lisada veidi kalasööki või spetsiaalseid algatusained, mida saab osta poest.

5.4. Taimede lisamine

Taimed on vajalikud hapniku tootmiseks, kalade pelgupaigaks ja kaunite kontrastide loomiseks. Taimede valikul on kõige lihtsam joonistada plaan ning otsida välja taimed mis meeldivad ja mida on lihtne kasvatada. Tuleb arvestada ka akvaariumi valgustusega. Roosade või punaste lehtedega taimi on raskem kasvatada kui roheliste lehtedega taimi, kuna nad vajavad rohkem valgust ning vajalike tingimuste puudumisel langetavad nad oma lehed.
Taimede istutamisel tuleks jälgida nende pikkust, tavaliselt pannakse lühemad taimed ette ja pikemad taha, et oleks visuaalselt ilus vaadata ja lühemad taimed ei jääks teiste varju.
Taimede istutamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte juuri või teisi taime osasid kahjustada. Puhmas olevad taimed tuleks üksteisest eraldada ning istutada tuleks üks liik korraga, et siis ei satu mitu liiki üksteise otsa kasvama ning ka endal on parem ülevaade. Taimi istutades katta substraadiga vaid taime juured.
Kui olete tulemusega rahul lülitage valgustus sisse. Esmalt vaid kuni 6 tundi päevas. Paari päeva jooksul tõusevad taimed püsti ning hakkavad juurduma. Nüüd tuleb lasta akvaariumil veidi sisse töötada enne kui lisate kalad.

Kalade sisse toomine

Kui esimesed tankistid on akvaariumi juba veidi sisse töötanud oleks õige aeg sisse tuua kalad. Kalu spetsiaalse kotiga koju tuues, ei tohiks neid kohe vette kallata, vaid tuleks lasta kotil akvaariumis ringi hõljuda, et kalad uue keskkonnaga harjuksid. Nüüd, kui kalad on keskkonnaga juba veidi harjunud, võib nad akvaariumisse lasta.
Kalade valikul peaksite lähtuma eelkõige nende nõudlikkusest ja elukeskkonna vajadustest. Kokku ei tohiks panna sooja- ja külmavee kalasid, ning erinevate veevajadustega liike. Peale selle tuleb jälgida ka akvaariumi mahutavust.

6.1. Kalade toitmine

Kalu toites tuleks lähtuda nende looduslikust toiduvalikust ning elukohast. Akvaariumikaladele tuleks pakkuda võimalikult palju vaheldust. Eelkõige tuleks kaladele anda helbeid, tablette või granuleeritud toitu, kuid sinna juurde tuleks pakkuda ka elustoitu. Parimaks elustoiduks on sääsevastsed, Artemia (soolavähikene), Daphnia (vesikirbud), mudatuplased jne.
Kalu tuleb sööta üks või kaks korda päevas. Liigne toitmine võib osutuda surmavaks. Hea oleks teha nädalas üks dieedipäev, kus üldse süüa ei anna, kalad leiavad ka akvaariumist piisavalt toitu (vetikad, teod jne). Toita oleks parim nii, et üks söögikord päevas sisaldab elustoitu, teine helbeid, graanuleid, tablette vms. Kalu söötes on hea aeg jälgida akvaariumi elustiku toimimist ning kalu. Kui mõni kala ei saa toitu kätte või ei mahu see talle suhu, tuleks söögiaegu muuta või söögi suurust muuta. Samuti tuleb vaadata kas kõik kalad tulevad sööma, kui mõni kala sööma ei ilmu võib see olla esimene märk tervisehäirest.
Ise toidan oma kalu eelkõige troopiliste kalade helvestoiduga, vahel annan juurde kas külmutatud sääsevastseid, arteemiat või elusaid ussikesi.

Akvaariumi hooldamine
Igapäevaselt tuleks kontrollida vee temperatuuri, teha vee teste ning jälgida kõiki elusorganisme. Üle nädala tuleks puhastada esiklaasid vetikakaabitsaga, puhastada pinnas, pügada taimi, puhastada vajadusel filter, kontrollida keemilisi koostisi vees. Iga poole aasta tagant tuleb kontrollida valgusteid ning puhastada hoolikalt kõik seadmed, vajadusel asendada vananenud seadmed või nende osad uutega.

7.1. Vee hooldamine

Akvaariumi vee valikul tuleb arvestada, et erinevat liiki kalad vajavad erineva soolsuse, happelisuse ja karedusega vett. Sama oluline on jälgida vee temperatuuri, milleks on olemas erinevad termomeetrid , mis tuleb kinnitada akvaariumi sise- või välisseinale.

7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid

Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olema seisnud või siis töödeldud kloorivastaste vahenditega. Seda on parim teha sifooni abil, mis koosneb otsikust, millega saab põhjast ülejääke ja vett tõmmata ning voolikust, mis toob vee ja muud jäägid anumasse . Samal ajal tuleb puhastada ka filter ning teha erinevad korrastustööd.
Vee kareduse, happelisuse-aluselisuse, soolsuse jne. taseme õigena hoidmiseks kasutatakse ribateste, mis näitavad poole minutiga peamised vee näidud ära. Kui akvaarium on juba töös tuleks soetada tilgatestid. Peamised näitajad, mida vees tuleks jälgida on: happelisus ja aluselisus ehk pH tase ( neutraalne 7,0); karedus ehk dH (3-pehme, 6-12 pisut kare, üle 25-väga kare); kloori sisaldus (0 neutraalne, 0,8kasutan ribateste, kuna need on kõige kiiremad ja lihtsamad.
Kemikaale kasutatakse akvaariumis eelkõige kalade kohanemise lihtsustamiseks või vetikate vastu võitlemiseks. Kunagi ei tohiks kemikaale üle doseerida, kuna see võib lõppeda kalade surmaga. Enamjaolt tuleb doseerida 10 ml ainet 40 liitri vee peale, kuid see võib erineda, seetõttu tuleb alati lugeda mis pakendil kirjas on. Ise kasutan JBL-i tooteid- Clynol, vee puhastamiseks ning läbipaistvamaks muutmiseks; Ferropol, vedelväetis taimedele; Biotopol, lihtsustab kalade kohanemist uue veega ja muudab vee vastuvõetamaks; Algol , vetikatevastane aine.
Kemikaale lisatakse enamjaolt iga veevahetuse ajal, siis seguneb see uue veega ja teeb paremat tööd.

Mage- ja riimveekalad
Magevee- ja riimveekalu on mitmeid. Erinevaid perekondi on 12, millest tuntuimad on 6-7. Tuntud on need perekonnad nii oma välimuse kui ka lihtsa pidamisviisi tõttu.
8.1. Ronikalalased ehk labürintkalad on erksavärvilised ning lihtsasti paljundatavad. Nad kuuluvad Belontiidae sugukonda. Labürintkaladeks nimetatakse neid nende omapärase hingamiselundi-labürintelundi tõttu. Labürintelund on väljaspool ning lubab neil elada hapnikuvaestes vetes. Mõned liigid suudavad niisketel öödel rinnauimede najal ringi liikuda, otsides uusi veekogusid. Mõned tuntuimad ronikalalased on kindlasti guraamid:
Kääbus-niitkala e. kääbusguraami (Colisa lalia)
Levik: India
Pikkus: 5 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 22-28°C; pH 6,5-7,5
Ujumistasand: keskmine ja ülemine
Paljunemine: ehitab mullidest pesa
Märkused: haigestuvad üsna kergesti, vee kvaliteet ja kaaslaste valik ülimalt oluline. Värvus: varieerub helesinisest kuni rohekas-oranžide triipudeni.
Siiami tapluskala (Betta splendens) -
Levik: Tai, Kambodža
Pikkus: 7 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 24-29°C; pH 6,0-8,0
Ujumistasand: keskmine ja ülemine
Paljunemine: ehitab mullidest pesa
Märkused: Väga agressiivsed, sigimise ajal tuleks rünnakute vähendamiseks ühe isase kohta kaks emast võtta. Isaseid tuleks pidada üksikult, samuti ei tohiks neid kokku panna kaladega kes nende pikki uimi näksivad. Värvuseid ning vorme on palju erinevaid, tüüpilisim kehakuju vorm on crowntail ( uimed krooni kujuga) või halfmoon (keha moodustab uimedega koos poolkuu ).
8.2. Sägalised kuuluvad Callichthyidae sugukonda. Enamik sägalisi on öise eluviisiga ning vajavad palju pelgupaiku. Olenevalt sägade liigist tuleb neid pidada paaris või grupina. Need kalad on suhteliselt vähenõudlikud ja neid on lihtne pidada. Samuti aitavad nad puhastada akvaariumi teiste kalade jääke süües.
Tähniline kiiversäga (Corydoras paleatus)
Levik: Lõuna-Ameerika, Brasiilia
Pikkus: 7 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 20-24°C, pH 6,5-7,5.
Ujumistasand: keskmine ja alumine
Paljunemine: lõimetishoole
Märkused: saadaval albiinovorm. Paljunevad marja teradega, mida hautakse kuni viis päeva.
Harjasnina (Ancistrus spp.)
Levik: Lõuna-Ameerika
Pikkus: 12 cm
Toitumine: taimtoiduline
Vee omadused: temp. 22-25°C, pH 6,5-7,5.
Ujumistasand: alumine
Paljunemine: lõimetishoole
Märkused: Isased on territoriaalsed. Kalu tuleks pidada paaridena . Täiskasvanud isastel kasvavad ninale harjased. Marja valvab isaskala. Akvaariumis peab olema rohkelt taimi ning soopuitu mis on osa nende toidust. Olemas nii albiino - kui ka loorsabavorm.
8.3. Lõuna-Ameerika tetrad on populaarsed kalad, neist enim tuntud on neoonkalad ja neoontetrad. Tetrad kuuluvad Characidae sugukonda. Tetrad on parvekalad ning neid tuleb pidada vähemalt 6 isendiliste segasooliste parvedena.
Neoontetra (Paracheirodon axelrodi) ja Neoonkala (Paracheirodon innesi)
Levik: Lõuna-Ameerika
Pikkus: 4-5 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 22-26°C, pH 5,0-7,0.
Ujumistasand: keskmine ja ülemine
Paljunemine: heidab marju hajusalt
Märkused: Enamik müüdavaid isendeid on püütud loodusest. Erinevalt neoontetrast on neoonkala külje alumisel osal hõbedane triip.
8.4. Kirevahvenlased on suured, aeglased ja rahulikud pilgupüüdjad. Nad on territoriaalsed ja vajavad pelgupaiku. Kirevahvenlased kuuluvad Cichlidae sugukonda. Lisaks on neil vaja ka kaevamis paiku ning selleks sobivat põhjakatet. Kahjuks pole kirevahvenlasi nii lihtne pidada kui teisi tuntuimaid kalu, seepärast nad päris esimeseks kalaks ei sobi.
Sirpuim e. skalaar (Pterophyllum scalare)
Levik: Kesk-Amazonas
Pikkus: 15 cm, tavaliselt väiksem
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 24-28°C, pH 6,0-7,5.
Ujumistasand: keskmine
Paljunemine: lõimetishoole
Märkused: Ei tohi pidada koos pisikeste kaladega, kuna ta sööb neoone lõunaks. Paaridel on omavahel tugev side. Kuna skalaarid söövad oma marja tuleks see haudumiseks ja kasvamiseks mujale viia.
Sõõrahven e. diskus (Symphysodon spp.)
Levik: Amazonas, Rio Negro
Pikkus: 15 cm
Toitumine: röövtoiduline
Vee omadused: temp. 26-30°C, pH 6,0-7,5.
Ujumistasand: keskmine ja alumine
Paljunemine: lõimetishoole
Märkused: Vajavad rahulikke kaaslasi. Maimud toituvad vanemate kehal olevast limaeritisest. Et vältida nahahaigusi ei tohi neid koos pidada kaladega kes nende kehalt lima näksivad.
8.5. Malawi järve kirevahvenlased e. mbuunad on loomupärased võitlejad. Ka nemad on Cichlidae sugukonda. Akvaariumis peaks olema palju kive ja peidupaiku. Tuntuim ja värvikirevaim liik on näiteks:
Sebra -ebambuuna (Pseudotropheus zebra)
Levik: Amazonas, Rio Negro
Pikkus: 10 cm
Toitumine: röövtoiduline
Vee omadused: temp. 26-30°C, pH 6,0-7,5
Ujumistasand: keskmine ja alumine
Paljunemine: lõimetishool
Märkused: Iga isase kohta vaja mitut emast kala. Söövad palju vetikaid.
8.6. Karpkalad on kalad keda tuleb pidada ruumikas ja taimerikkas akvaariumis. Kuuluvad Cyprinidae sugukonda. Nende hulka kuuluvad populaarseimad akvaariumikalad barbused, kuldkalad ja rasboorad. Sobivad hästi suurde akvaariumikooslusesse.
Neljavöödiline e. sumatra puntius (Barbus tetrazona)
Levik: Kalimantan, Indoneesia
Pikkus: 7
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 20-26°C, pH 6,5-7,5
Ujumistasand: keskmine ja ülemine
Paljunemine: heidab marja hajusalt
Märkused: Tuleb pidada kaheksa või enama liikmega segasoolise parvega või nad terroriseerivad teisi. Mari haudub 36 tundi.
Vöödiline pisidaanio (Brachydanio rerio)
Levik: India
Pikkus: 6 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 18-25°C, pH 6,5-7,5
Ujumistasand: keskmine ja ülemine
Paljunemine: heidab marja hajusalt
Märkused: Parvekala segakooslusega akvaariumisse. Olemas ka albiino- ning loorsabavorm. Marjateri 300-400.
Siiami vetikamugija (Crossocheilus siamensis)
Levik: Kagu- Aasia
Pikkus: 14 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 22-26°C, pH 6,5-7,5
Ujumistasand: keskmine ja alumine
Paljunemine: koeb (täpsemalt teadmata)
Märkused: Nelja- kuni kuueliikmeline grupp võib tülitseda, kuid haiget teevad üksteisele harva.
8.7. Elussünnitajad u. 22000 luukalast sünnitab vaid u.600, ülejäänud heidavad marja. Enamik akvaariumiliike kuuluvad sugukonda Poeciliidae. Elussünnitajad on tihti algajate esimesteks kaladeks, kuna nad peavad hästi vastu, neil pole vee osas suuri nõudmisi ning nad on värvikirevad.
Gupi (Poecilia reticulata)
Levik: Kesk- Ameerikast Brasiiliani
Pikkus: isased u.3 cm ja emased u. 5 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 22-28°C, pH 7,0-8,5
Ujumistasand: keskmine
Paljunemine: elussünnitaja
Märkused: Gupi on kindlasti üks enim aretatud akvaariumikala, kellel on üle 50 erineva värvuse, uimekuju ja mustri. Toita vähe, aga tihti. Võivad iga 34 nädala tagant saada 40 järglast. Isased on värvilisemad kui emased, emastel tihti vaid saba värviline. Sobivad taimerikkasse akvaariumisse ning segakooslusesse. Isaste poolt tagaaetavatel emastel vaja peidupaiku.
Tähniline mõõksaba e. plati (Xiphophorus maculatus)
Levik: Mehhiko, Guatemala
Pikkus: isased 3,5 cm ja emased 6 cm
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 20-26°C, pH 7,0-8,0
Ujumistasand: keskmine
Paljunemine: elussünnitaja
Märkused: Erinevad värvivariatsioonid. Emased sünnitavad korraga kuni 80 järglast.
8.8. Külmaveekalad on laialt tuntud, kuid neid ei peeta nii veetlevateks kui troopilisi kalu. Samuti pole neid aretatud, mille tõttu on nad suhteliselt igavat värvi. Algajatele peetakse sobivaks eelkõige kuldkala, kuid tasub meeles pidada, et üks isend vajab vähemalt 50 liitrit ujumispinda ning neile ei tohi juurde panna troopilisi kalu, kuna temperatuuri vajadused on väga erinevad.
Kuldkala ( Carassius auratus)
Sugukond : Cyprinidae
Levik: Hiina
Pikkus: 25 cm või rohkem
Toitumine: kõigesööja
Vee omadused: temp. 10-20°C, pH 6,5-7,5
Ujumistasand: kõikjal
Paljunemine: heidab marja hajusalt
Märkused: Kõige vanem kodustatud liik. Sigib meelsasti.Vajab head filtratsiooni ja korrapärast vee vahetust.

Alaliigid:
Komeet -tugevalt läikivad uimed, pikenenud sabauim.
Teleskoop -mustad, pundunud silmad.
Loorsaba-tugevasti aretatud sabauim, võivad olla
nii tavalised kui ka teleskoop silmad.
Oranda- vaarikasarnane kasvaja peas ,,müts’’
pikad ja õrnad uimed. ,,Punamütsikesel’’ on
hõbedane keha ja punane ,,müts’’.
Puna-Valge komeet-kuplikujulised pärjad soomused. Keha kerajas.
Šubunkin- sini-valge keha, mustad tähnid,
uimed pärlmutrised või läiketud.

8.9. Riimveekalad, on kalad kes on kohanenud taluma oma elupaiga soolsuse ning ka paigutuse muutusi ööpäevaringselt. Riimveekalad kuuluvad Gobiidae sugukonda Paljud neist vajavadki seda keskkonna muutumist eluks, ühetaolistes tingimustes võivad nad surra.
Mudahüpik (Periophthalmus spp.)
Levik: Aafrikast Kagu-Asia ja Austraaliani
Pikkus: 15 cm
Toitumine: lihasööja
Vee omadused: temp. 25-30°C, pH 8,0-8,5
Ujumistasand: alumine
Paljunemine: koeb
Märkused: Võivad muutuda väga taltsaks. Erinevalt tavalistest akvaariumikaladest on neil korralik hambakomplekt. Akvaariumis on vaja nii rannaala , kivikesi ja puid ning veeosa.

Muud veeloomad
Selle kategooria alla käivad kõik teised elusolendid peale kalade, kes akvaariumites elavad.
Krevetid on väikesed vähilised, kes on mageveeakvaariumi kasulikud elanikud. Nad söövad akvaariumis kõiki jääke ning nende ringi sibamist on põnev jälgida. Krevette on kõiki erinevaid värvitoone ning nendega käijakse isegi näitustel. Eraldi süüa pole neile vaja anda, kui nad just taimeakvaariumis ei ela. Toituvad tavaliselt söögi ülejääkidest, kalade väljaheidetest ning surnud organismidest. Peidupaigaks sobib neile kõige paremini igasugune sammal , näiteks java moss, guppy moss jne.
Kirsskrevett Vietnami meekrevett Šokolaadikrevett
Õunatigu (Pomacea diffusa ) on samuti koduses akvaariumis väga kasulik elanik. Ta toitub enamasti surnud organismidest ning vetikatest. Lisaks meeldib talle kurk ja porgand . Teod võivad kasvada kuni 15 cm suuruseks (koja diameeter). Kui akvaariumis on vastassooliseid tigusid võib emane nädalas mitu korda veepiirile kookoni muneda, ning juhul kui see vette ei kuku või kalad seda ära ei söö, sünnib sealt üle saja väikese teo. Tigusid on erinevaid värve, valgest tumesiniseni.

Taimed
Nagu akvaariumikalu, on ka akvaariumitaimi palju erinevaid liike. Erinevalt kaladest ei ole taimedel eriti vahet kas nad kasvavad riimveelises akvaariumis või pehme veega akvaariumis. Taimede jaoks on eelkõige tähtis valguse olemasolu ning selle tugevus. Vabas looduses saavad taimed oma elujõuks vajaliku valguse päikeselt, et seda akvaariumis võimalikult hästi jäljendada tuleks soetada sobivad valgustorud.
Taimi ostes tuleks üle vaadata taimede välimus ning võimalike parasiitide olemasolu. Poest võivad taimedega kaasa tulla näiteks prügiteod, kes koduses akvaariumis paljunema hakkavad ning kellest on raske lahti saada.
Akvaariumis kasvatatavaid mageveetaimi on erinevaid. Peamiselt liigitatakse neid mugultaimedeks, lõiketaimedeks, pinnataimedeks ning juurtega taimedeks.
10.1. Pinnataimed on taimed mille juured ei pea kasvamiseks põhjas olema. Pinnataimed hõljuvad vabalt akvaariumi veepiiril ning pakuvad väiksematele kaladele ja eelkõige maimudele varju. Ei taha liigset valgust, kuna see võib nende veepealseid osi kõrvetada.
Vesisalat (Pistia stratiotes) on laiade ümmarguste lehtedega taim on nime saanud just oma välimuse tõttu. Oma pikkade roomavate juurtega pakub ta kaitset kaladele. Lehed on sametised. Väikesed mõnelehelised kobarad kinnituvad suuremate taimepuntide külge ja moodustavad veepinnale ilusa vaiba sarnase katte. Pistia on kiirelt arenev, vähenõudlik ning vastupidav taim.
Ujuv riccia (Riccia fluitans) on taim, mis kasvab nii põhja, kivide, kändude kui ka kõige muu külge kinnitatult või hõljudes. Väga kergesti kasvatatav, ei vaja palju valgust. Hea peidupaik kaladele ning suurepäraseks koduks krevettidele.
10.2. Juurtega taimed on taimed mis vajavad kasvamiseks pinnast. Juurtaimi istutades tuleb olla ettevaatlik, et mitte juuri ülemäära lõhkuda. Enne istutamist tuleks juured siis u.3 cm kauguselt ühepikkuseks lõigata, siis on sel parem juurduda. Enamjaolt vajavad nad palju valgust, eriti kui on tegemist punaste lehtedega taimedega, mis kaotavad valguse puudumisel oma värvuse ning üsna pea ka lehed.
Spiraalne vallisneeria (Vallisneeria spiralis) on väga pikkade ning peenikeste lehtedega taim, kuid erinevalt tavalisest vallisneeriast on spiraalsel vallisneerial lehed keerdunud. Taim vajab eredat valgust ning veidi karedamat vett kui teised akvaariumitaimed. Vallisneeria ajab võsusid, mis on ketitaoliselt üksteisega juurtpidi ühendatud. Kui soovid kahte taime eraldada lõikad vahepealse juure läbi ning istutad taime lihtsalt mujale.
Echinodorused on kindlasti üks enim kasvatatav akvaariumitaimede perekond. Enamasti on echinodorused väga vähenõudlikud ning lihtsasti kasvatatavad. Tüüpiline välimus on kõigil sarnane, pikkade varte otsas on ilusad, suured lehed.
Echinodorus bleheri Echinodorus rose Echinodorus amazonicus
Samas on echinodoruste perekonnas ka teistsuguseid taimi, nagu näiteks Echinodorus tenellus, pisike ja peenikeste lehtedega taim, mis ajab võsusid.

Anuubis (Anubias nana )
Anuubias on taim, mis sobib hästi pikaks tagaplaanil kasvavaks taimeks. Samuti saab anuubiast panna kasvama näiteks kännule või kividele, kui ta sinna tamiiliga siduda ning pärast juurdumist tamiil eemaldada. Anuubiasele meeldib nõrk valgus.
10.3. Lõiketaimed on ühed lihtsaimad akvaariumitaimed. Osad neist võivad kasvada isegi veepiiril hõljudes, kuid üldiselt vajavad nad siiski pinnast. Samuti on ka neid võimalik kinnitada kividele või kändudele, kasutades selleks tamiili. Enamik taimedest kasvavad sobivates tingimustes kiiresti ning vajavad tagasilõikamist või osalist väljakorjamist.
Karoliina näkijuus (Cabomba caroliana)- täidab hästi ruumi, kuid teda võib olla raske kasvatada. Eelistab eredat valgust ja pehmet vett.

Kanada vesikatk (Elodea canadensis) on väga kiiresti kasvav ning ilus taim. Puhastab vett, imedes endasse mürkaineid. Kui taim kasvab liiga pikaks võib ülejääva osa ära lõigata ning uuesti pinnasesse suruda, seal võtab see juured alla.

Bacopa caroliniana- kasvab kiiresti, kuid vajab tugevat valgust. Parim kasutada tausta dekoreerimiseks, kuna ühelt pikalt liini moodi varrelt kasvavad ülesse poole väikeste lehtedega varred.
10.4. Samblad on taimed, mis kasvavad igal pinnal. Neid saab tamiiliga kinnitades panna kasvama nii kividele kui kändudele. Kui akvaariumisse satub kasvõi pisikene tükikene sammalt, hakkab see kiiresti vohama ning varsti on akvaariumis paras punt sammalt.
Jaava sammal (Taxiphyllum barbieri) on üks enim kasvatatud samblaid. Sobib hästi krevettide või pisemate kalade varjupaigaks. Kasvab enamasti vabalt akvaariumis hõljudes või pinnal lebades.
Jõulusammal (Vesicularia montagnei ‘ Christmas ’) on on nime saanud oma kasvamisviisi tõttu, ta on erkroheline ja jõulutunnet tekitav. Ta kinnitub kividele ja kändudele iseäranis tugevalt, mis teeb temaga sisustamise põnevaks. Taim tahab tugevat valgust.

Minu akvaristika teekond

Oma esimese akvaariumi sain umbes seitsmeaastaselt. See oli pisike 20 liitrine ilma kaaneta, raudäärtega akvaarium, millel polnud valgustust ega muid lisaseadmeid. Algselt lisasin ema abiga põhja kruusa, millesse istutasime sõbralt saadud taime Echinodorus ning 10 gupit. Hiljem, kui hakkasin akvaristika vastu rohkem huvi tundma, leidsin internetist akvaristika teemalise foorumi , mis oli minu jaoks väga huvitav. Foorumit tihti lugedes sain sellel alal järjest targemaks ning ma soovisin endale juba suuremat akvaariumi, kuhu mahuks liigirikkam keskkond .
Kui ma endale 60 liitrise akvaariumi sain, panin sinna algselt elama oma väikese akvaariumi gupid. Seejärel otsisin akvaristi foorumi kaudu endale teisi taime- ja kalaliike nagu nt. ancistrused, mollid, õunateod, krevetid. Vanasse akvaariumisse ostsin eriliselt ilusa siiami tapluskala ehk Betta. Mõni aasta hiljem sain kingiks veel koos sisustusega 30 liitrise akvaariumi, kus sees elutsesid 2 Corydorast ja 6 Neooni ning peotäis Vallisneeriat.
Minu akvaariumid:
30 liitrises poolkuu kujulises akvaariumis elavad mul hetkel 6 neoonkala (Paracheirodon innesi) ja 2 Tähnilist kiiversäga albiinovormis (Corydoras paleatus). Akvaarium on firmalt Resun, nimetus Half Moon 350, mullitajaks on TetraTec ning filter on vatiga sisefilter. Akvaariumis on peale kalade veel mitu Vallisneeria taime, põhjas peenike kruus ning paar kivi. Peidupaigaks on lossikujuline kaunistus.
25 liitrises raudraamiga akvaariumis elavad 4 kollast mollit ,üks betta ning klaas-ja kirsskrevetid. Taimedest on akvaariumis spiraalne vallisneeria, microsorum pteropus, java moss, christmas moss ja bacopa caroliniana. Akvaariumis on veel mullitaja , mis õhutab ka suurt akvaariumit. Filter mul selles akvaariumis ei tööta, kuna krevetid, palju taimi ning vähene kalade arv teeb paremat tööd.
60 liitrises klaasakvaariumis elavad hetkel 3 ancistrust, 1 mõõksaba ning hulgaliselt mollisid-gupisid oma järglastega. Akvaariumil on 20 liitrise akvaariumiga sama mullitaja. Filtriks on svammiga siselfilter. Põhjas on valge kruus ning mõned kivid. Varjupaikadeks olen pannud kookosekoort ja paar sookändu ancistrustele lutsimiseks. Taimedest on akvaariumis vallisneeriad, java moss, echinodorus bleheri, cabomba caroliana ning cryptocoryne wentii.

Kokkuvõte
Vastus hüpoteesile- jah leiab küll, sest ka kõik eelnev on kirjutatud tuginedes interneti foorumitele, kodus olevatele akvaristika raamatutele ning omaenese praktikale ja teadmistele .
Ise akvaristikaga alustades otsisin infot peamiselt internetist. Kõige rohkem olen leidnud kasulikku infot akvarist.ee kodulehelt, mille foorumites osalevad abivalmid ja asjatundlikud akvaristid. Näiteks, kui tahad teada, kas kaks kala sobivad omavahel kokku elama, on parem otsida sobivustabel internetist või küsida nõu foorumist, kui minna loomapoodi seda müüjalt küsima. Olen sageli saanud poodidest kalade või akvaristika kohta valet infot, seega on õigem oma küsimustele vastust otsida internetist või raamatutest.
Magevee akvaarium on väga hariv ja hea õppevahend, mõistmaks kuidas elu looduses toimib. Ka mina alustasin väikesest lihtsast akvaariumist ning kuna huvi aina kasvas on mul hetkel kolm liigirikast akvaariumit. Akvaristikast on minu jaoks saanud väga huvitav ja köitev hobi .