Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Magevee akvaristika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Magevee akvaristika
Loovtöö

Sisukord


1.Sissejuhatus 3
2.Akvaristika ajalugu 4
3.Akvaariumite liigid 4
4.Akvaariumi valimine 5
5.Akvaariumi paigaldamine 5
5.1. Akvaariumi sisustamine ja eeltöö 6
5.2. Akvaariumi seadmed ja nende paigaldamine 6
5.3. Vee lisamine 7
5.4. Taimede lisamine 7
6.Kalade sisse toomine 8
6.1. Kalade toitmine 8
7.1. Vee hooldamine 9
7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid 9
11. Minu akvaristika teekond 24
  • Sissejuhatus


    Valisin loovtöö teemaks magevee akvaristika, kuna olen ise sellega mitmeid aastaid tegelenud ning see teema on mulle tuttav ja huvitav. Mul on kodus mitu akvaariumit, mille eest hoolitsen ise ning mis on tekitanud minus suure huvi akvaristika vastu. Samuti saan oma töös kirjutada oma akvaariumitest.
    Hüpotees: Akvaristikaga tegelemine on arendav ning akvaristikaga tegelemiseks vajaliku info leiab internetist ja raamatutest.
    Sellise hüpoteesi valisin seetõttu, et olen isegi leidnud peamise info raamatutest ja internetist ning samuti on see minu jaoks olnud väga arendav.
    Minu töö peamised allikad:
    Sandford Gina 2006. aasta Akvaariumiomaniku käsiraamat. Kirjastus: Varrak.
    Nurms Madis 2012. aasta Gupi - akvaariumi tilluke vääriskivi. Kirjastus: Pegasus.
    http://www.foorum.akvarist.ee
    Minu töö juhendajad:
    Pille Unt, Pirita Majandusgümnaasiumi loodusteaduste õpetaja.
    Inari Leiman, Tallinna Loomaia loodushariduse ja avalike suhete teenistuse juhataja asetäitja, ringijuht.
  • Akvaristika ajalugu


    Sõna akvaarium on tulnud ladina keelest, aqua- vesi ja rium- hoone ehk vesihoone.
    Esimesi akvaariume hakati pidama 19. sajandi alguses Londonis, kuna just sealne loomaaed ehitas esimese akvaariumi. Rannikuäärsetes linnades peeti akvaariumites ennekõike mereolendeid, sest neid sai kodu lähedalt püüda. Sisemaal hakati akvaariumites kasvatama mageveekalu, peamiselt värvilist karpkala, keda algajad siiani oma esimeseks kalaks valivad. Karpkala valitakse esimeseks kalaks nii tema ilusa välimuse, kui ka vähenõudlike pidamistingimuste tõttu. Hiljem hakati Saksamaale ning Inglismaale sisse tooma ka teisi kalu. Nende hulgas oli näiteks troopikast pärit paradiisikala.
    Algselt oli akvaariumitel klaasist vaid esikülg, ülejäänud kolm külge olid kas kividest või puidust. Samuti oli paljudel tolleaegsetel akvaariumitel kiviplaatidest põhi, mida altpoolt põletiga soojendati. Soojendite ning termomeetrite arenedes hakati valmistama ka metallraamiga klaasakvaariumeid. Huvi akvaariumite vastu kasvas, kuna see oli võimalus tuua loodus koju ja näha veealust ilu.



  • Akvaariumite liigid


    Akvaariumid jagunevad magevee ja merevee akvaariumiteks. Kuna algajale akvaristile sobib eelkõige mageveeakvaarium, siis kirjeldan järgnevalt nende omadusi ja pidamist kodustes tingimustes.
    Troopiline mageveeakvaarium- parim valik algajale. Hõlmab väikeseid, värvikirevaid ja lihtsasti paljunevaid kalu. Vee omadused on püsivad ning ei vaja erilisi muutmisi.
    Külmaveeakvaarium- vajab kalade suurusele ning akvaariumi mahule mõtlemist. Samuti peab valima õiged liigid, kindlasti ei tohi kokku panna troopilisi ja külmaveekalu, kuna neile vajalikud elutingimused on erinevad. Oluline on jälgida ka õiget vee temperatuuri ja puhtust.
    Riimveeakvaarium- sobib kogenud akvaristile, kuna nõuab kindlaid veeomadusi. Selle akvaariumi vesi pole ei mage ega soolane ning selle tihedus kõigub. Tagada tuleb muutuste korrapärasus ja vee kvaliteet.
    Kirevahvenlaste akvaarium- selles akvaariumis peab olema palju koopaid ja pelgupaiku. Kokku ei tohiks panna erinevatest järvedest pärit kirevahvenlasi, kuna nad võivad üksteise vastu olla väga agressiivsed. Vesi peab olema väga selge, filtreeritud ja hapnikurikas.
    Pehme veega akvaarium- kasutada tuleb lubjavaba kruusa ja kive, kuna lupja sisaldavad kivid ja kruus võivad vee väga kergesti karedaks muuta. Akvaariumis ei pea olema palju taimi vaid piisab mõnest üksikust ning suurest taimest.
    Minul on kodus üks pehme veega akvaarium ning kaks troopilist magevee akvaariumit. Troopilised akvaariumid olen valinud eelkõige selle tõttu, et seal elavad kalad on ilusad, värvikirevad ning kergesti kasvatatavad. Suuremas troopilises akvaariumis elavad mul gupid , mollid, Ancistrused ning tornteod. Väiksemas akvaariumis elutseb Betta, neli kollast Mollit ja hulganisti krevette. Pehme veega akvaarium sattus mulle pool juhuslikult, sain selle kingiks . Seal elavad mul kuus neoonkala ning kaks Corydorast, taimedeks on Vallisneeriad, mis kasvavad suurte puhmastena. Taimi on akvaariumites palju erinevaid liike: Java moss , Vallisneeria, Echinodorus bleheri, Echinodorus amazonicus, Winter moss, ränikardhein, Cryptocoryne jne.
  • Akvaariumi valimine


    Akvaariumit planeerides on olulisim mõelda mahuti kujule ja suurusele ning kui palju ja milliseid kalu pidada soovitakse. Algajale oleks parim akvaariumi suurus 100 liitrit või suurem, sest mida suurem on akvaarium seda vähem tuleb muretseda ülerahvastumise ja koristamise peale. Kindlasti ei tohiks akvaariumiks valida nn. ,,mulli’’, sest see ei ole kalade jaoks sobilik elukeskkond ning see on liiga väike. Eriti halb on mullis pidada näiteks kuldkala , kes vajab normaalseks eluks vähemalt 50 liitrit vett ühe kala peale. Magevee akvaariumi asustustiheduse arvutamise reegel troopiliste kalade puhul on 1 liiter vett 1 cm täiskasvanud kala kehapikkuse kohta.
  • Akvaariumi paigaldamine


    Enne akvaariumi paigaldamist ja täitmist tuleks leida sellele sobiv asukoht. Parim koht magevee akvaariumile oleks eemal päikesevalgusest ning sagedasest liikumisest. Akvaarium tuleks paigaldada kas vastavale alusele või tugevale stabiilsele pinnale, mis jõuab akvaariumi koguraskust, koos vee ja muuga, kanda. Akvaariumi ning aluse vahele võiks lisada alusmati, see hoiab ära pisemate mõrade tekkimise kumeruste tõttu akvaariumi alusel. Lisaks tuleb kontrollida, et nii akvaariumi alus kui ka akvaarium ise oleksid täiesti sirgelt, seda saab lihtsalt teha loodi abil.

    5.1. Akvaariumi sisustamine ja eeltöö

    Esimese asjana tuleks akvaariumisse paigaldada kruus. Kruusa peab enne akvaariumisse panemist sooja veega puhastama, siis on kindel, et akvaariumisse ei satu kemikaale ega muid kahjulikke osakesi. Kui soovite hakata kasvatama taimi peaksite substraadikihi alla panema kihi akvaariumitaimede mulda ning lisama väetisepallikesi sinna, kuhu kavatsete istutada taimed.
    Järgmiseks tuleks akvaariumisse asetada kõik kaunistused ja sisustus. Kivid ja kännud tuleb akvaariumisse lisada kindlalt, et nad ei loksuks ega oleks ohtlikud kaladele, kes hiljem akvaariumisse elama asuvad. Kännud ning kivid tuleks enne akvaariumisse lisamist läbi keeta, et need ei levitaks haigusi või soovimatuid aineid. Kui soovite kinnitada kivid või kännud nii, et need üleüldse ei liiguks tuleks selleks kasutada vaid akvaariumile mõeldud silikooni või liimi, mis ei sisalda ohtlikke aineid. Kui soovite kändude külge kinnitada taimi, tuleks seda teha ettevaatlikult läbipaistva tamiiliga. Tamiil tuleb taimede külge siduda suhteliselt nõrgalt, et see taimi ei kahjustaks. Kui taimed on kinni kasvanud, tuleks tamiil ettevaatlikult eemaldada.

    5.2. Akvaariumi seadmed ja nende paigaldamine


    Peamised seadmed on filter , õhupump, soojendi ning valgustus.
    Filter on seade, mida on vaja vee puhastamiseks , see püüab kinni tahked jäätmed ning laseb need ohutu vormina akvaariumisse tagasi. Filtril on mitmeid tüüpe, kuid põhiliselt kasutatakse sise- või välisfiltrit. Filtri sees tuleks kasutada filtrišvammi, filtrikuubikuid või filtrimakarone. Vahel on vaja ka aktiivsütt.
    Õhupump on masin mis viib vooliku ja selle külge ühendatud kivi kaudu akvaariumisse hapnikku. Seda on peamiselt vaja selleks, et kivist välja tulevad õhumullikesed veepinna virvendama paneksid ja selle tõttu suureneb hapnikku vahetav pindala vee pinnal.
    Soojendi on tavaliselt väike pulk, mis soojendab vett ning õigele temperatuurile
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Magevee akvaristika #1 Magevee akvaristika #2 Magevee akvaristika #3 Magevee akvaristika #4 Magevee akvaristika #5 Magevee akvaristika #6 Magevee akvaristika #7 Magevee akvaristika #8 Magevee akvaristika #9 Magevee akvaristika #10 Magevee akvaristika #11 Magevee akvaristika #12 Magevee akvaristika #13 Magevee akvaristika #14 Magevee akvaristika #15 Magevee akvaristika #16 Magevee akvaristika #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Cesseline Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    83
    doc
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    25
    doc
    Kalade referaat
    50
    doc
    Hüdrobioloogia konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    46
    doc
    Erizooloogia lühikonspekt
    26
    docx
    Hüdrobioloogia 2015
    26
    docx
    Hüdrobioloogia





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun