Elavhõbeda ajalugu (1)

Sisukord:
Elavhõbe...............................................................................................................................................2
Ajalugu.................................................................................................................................................3
Elavhõbeda saamine.............................................................................................................................4
Elavhõbeda kasutusalad:......................................................................................................................5
-Valgustites...........................................................................................................................................5
-Hambaravis.........................................................................................................................................6
-Termomeetrites/kraadiklaasides..........................................................................................................7
-Baromeetrites......................................................................................................................................8
Elavhõbeda ohtlikkus...........................................................................................................................9
Elavhõbeda mõju inimorganismile................................................................................................10-11
Elavhõbeda keskkonda sattumine .......................................................................................................12
Elavhõbeda kokkukorjamine..............................................................................................................13
Elavhõbeda keemiline neutraliseerimine............................................................................................14
Kasutatud kirjandus............................................................................................................................15
1
Elavhõbe
Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Oksüdatsiooniaste I, II. Elavhõbe tahkub temperatuuril –38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus , tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall . Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Maailmatoodang 4x103 tonni aastas.
2

Ajalugu
Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad- kreeklased tegid sellest määret ja vanad- roomlased kasutasid seda kosmeetikas . 500 a. eKr tehti teiste metallide ja elavhõbedaga sulameid. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani loputati elavhõbeda nitraadiga loomanahkasid Hg(NO3)2•2H2O.
See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes.
3
Elavhõbeda saamine
Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Saadakse mineraalist HgS (kinaver)
HgS + O2 → Hg + SO

4
Elavhõbeda kasutusalad
Valgustites:
Elavhõbelamp - on gaaslahenduslamp , mida laieli kasutatakse tänavavalgustuses tänu suure valgusvoogu. Elavhõbelambil koosneb karastatud klaasist, mille sees on põleti. Põletiks voolu teiseldatakse läbi kivisüse takiste, tänu sellele lambi töö on stabiilne. Kontaktide pinge andmese korral kontakti ja lisaelektroodi vahel põleti sees kahes pooles hakkab gaasi ioniseerimine, kui ioniseerimine ulatub vajaliku väärtust siis elektrikaar siirdub elektroodide vahel ja stabiliseerib 10-15 min pärast starti. Samal ajal elektrikaar tekitab helendust.
5
Hambaravis:
Amalgaamtäidis ehk elavhõbetäidis - Amalgaamtäidis sisaldab elavhõbeoksiidi ning seetõttu peavad osad hambaarstid seda eluohtlikuks (kuna täidis võib eraldada elavhõbeda toksilisi aure). Amalgaamtäidiseid on kasutatud aastakümneid ning need on vastupidavad eriti just suurte täidiste korral, kuna aja jooksul amalgaam paisub ning täidab kaviteedi tihedalt ning nii ei teki bakteritel võimalust täidise serva alla tungida . Seoses viimasel aastakümnel tohutult edasi arenenud komposiitmaterjalide kvaliteedi kasvuga ning amalgaamtäidiste mitteesteetilise välimusega, kasutatakse tänapäeval amalgaamtäidiseid väga harva. Osad arstid soovitavad ka vanad amalgaamtäidised välja vahetada, kuid ühtset seisukohta selles pole.
6
Termomeetrites/kraadiklaasides:
Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter – kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub . Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas “kaelas” katki ja kapilaari surutud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust.
7
Baromeetrites:
Meteroloogias kasutatakse õhurõhu mõõturitena peamiselt elavhõbedabaromeetreid, metallbaromeetrit ehk aneroidi ja pidevaks registreerimiseks barograafi. Kuid on ka mitmeid elektrilisi mõõteriistu millest populaaresimad on piesoelektrilisel efetil baseeruvad. Rõhu standardmõõtevahendiks on siiski ELAVHÕBEDABAROMEETER. Elvavhõbeda- (või üldisemalt vedelik-) barmeetrite töötamine põhineb sellel, et igal ajahetkel on vedelikusamba kaal tasakaalustatud atmosfääri rõhu poolt. Tasakaaluolek saavutatakse sel teel, et rõhu suurenemisel surutakse baromeetri torusse juurde või rõhu langemisel voolab välja parajasti nii palju vedelikku, et samba kaal jääb alati võdrseks õhusamba kaaluga. Baromeetri vedelikuna kasutatakse elavhõbedat, sest et elavhõbeda tihedus on suur ja selle tõttu võib toru lühem olla (90 cm). Kui aga kasutada elavhõbeda asemel vett, siis oleks toru pikkus üle 10 meetri. Ja elavhõbeda küllastunud auru rõhk on toatemperatuuril niivõrd väike, et ei mõjuta praktiliselt õhurõhu lugemi väärtust.
8
Elavhõbeda ohtlikkus
Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus.
Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju mürgisemad ja ohtlikumad organismile, kui seda on metalliline elavhõbe. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik.
9
Elavhõbeda mõju inimorganismile
Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on aga see aeg kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb pooleni elavhõbeda hulk aga 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbeda soolad imenduvad väge kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendusb organismi läbi kopsude. Läbi kopsude seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi laheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne.
Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei oma väga suurt ohtu, kuna soolestikust see aine praktiliselt ei imendu organismi. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soole kaudu, kuid peamiselt jämesoole kaudu.
Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sellest, millise ühendina ta inimorganismi sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängib rolli ka inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka inimese sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele.
Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos . Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat.
1952-53 puhkes Jaapanis Minamata lahe piirkonna elanike seas massiline haigestumine seletamatusse haigusesse (Minamata haigus). Minamata lahte juhiti keemiatehase heitveed, mis sisaldasid Hg-ühendeid. Neid omastasid vetikad . Toiduahela kaudu sattus Hg vetikaist kaladesse ja neist inimesse. 20 aastat hiljem oli haiguspuhang Iraanis, kus toiduks tarvitati Hg-ühenditega puhitud teravilja. Rootsis said puhitud viljast mürgituse kanad ja kanamunadest inimesed.
Argielus satub elavhõbe elukeskkonda purunenud termomeetritest, päevavalguslampidest, taskuarvutite ja elektronkellade patareidest, kivisöe põletamisest (kivisöes10-4 % Hg). Hg-ühendid kogunevad maksa, põrna, neerudesse ja ajju ning eralduvad väga aeglaselt uriini, higi ja väljaheitega. 10
Esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid:

• paresteesia (naha väärtundlikkus),
  
• tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes),
  
• ataksia,
  
• komistav kõnnak,
  
• neelamis- ja artikulatsiooniraskused,
  
• neurasteenia (närvinõrkus),
  
• üldine nõrkus,
  
• väsimus,
  
• kontsentreerumisraskused,
  
• nägemis- ja kuulmiskaotus,
  
• treemor (lihasvärin),
  
• kooma ning lõpuks surm.
  

Elavhõbedat leidub kalades!
11
Elavhõbeda sattumine keskkonda

• Tööstuse heitveed
  
• Õhu reostus
  
• Tõrjeained
  
• Fossiilsed kütused
  
• Kaevandustegevus
  
• Veekogudesse satub maapinnast (metsade drenaaž)
  
• Inimtegevus (prügi – termomeetrid jne…)
  
• Looduses on tavaliselt hüdroksiidina või kloriidina
  
• Mikroobide abil võib muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks.
  

12
Elavhõbeda kokkukorjamine
Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel . Kraadiklaasi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus on selles liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti kokku korjata vastavalt järgnevalt toodud juhendile.
1. Laialivalgunud elavhõbeda kokkukorjamine
Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti või lillaveega immutatud vatitupse.
Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks.
Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal) või pipetiga imedes . Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega (“lillaveega”) immutatud vatitükke. Kasutatud vatt , süstal või pipett asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti!
Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali!
Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga!
Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi!
Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma veega tassis, siis lasta veel jahtuda ja valada elavhõbe tassist koos veega suletavasse anumasse .
2. Kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.
Eelnevalt kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.
Anumasse kokkukogutud elavhõbeda aurustumise vältimiseks võib elavhõbedale peale valada vähemalt 5 cm paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda.
Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20˚C.
3. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika.
Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla!
Ohtlikud jäätmed anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta.Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse. 13
Elavhõbeda keemiline neutraliseerimine
Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust:

• kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline)
  

• raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus)
  

• pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale)
  

14
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5belamp
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_139_3906.jpg
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Elavhobe.ht m
http://www.hambaarst.ee/sonastik.php?id=223
http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be
http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/praxid%202003%5Cqhurqhu_maaramine.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be
http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1
http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52005DC0020:ET:HTML
http://www.google.com/search?q=elavh%C3%B5beda+f%C3%BC%C3%BCsikalised+omadused&hl=et&lr=&start=10&sa=N
http://www.google.com/search?q=elavh%C3%B5beda+f%C3%BC%C3%BCsikalised+omadused&hl=et&lr=&start=10&sa=N
http://www.google.com/search?q=elavh%C3%B5beda+f%C3%BC%C3%BCsikalised+omadused&hl=et&lr=&start=10&sa=N
http://www.cs.ut.ee/~lauriesk/veereostus.html
http://www.tba.ee/Lood/Bioindikatsioon.ht m
http://www.zone.ee/chemistry/Hg.ht m
http://www.rescue.ee/3186
15