Vähid, ämblikulaadsed ja putukad (0)

1 Hindamata

Vähid/ämblikulaadsed/putukad

Vähkide tunnused:
1) kitiinkest
2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga
3) 2 paari tundlaid
4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas
5) hingavad lõpustega
6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane
7) aeg-ajalt kestuvad

Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus:
1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad → alamad vähid → kalad , limused, käsnad ;
Krillid → kalad, kiusvaalad ; Jõevähk → saarmas , naarits, veelinnud
2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid , krabid)
3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule
4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena
5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna

Ämblikulaadsete tunnused:
1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on karvane
2) neil on 4 paari lihtsilmasid
3) neil on 4 paari jalgu , lõugtunglad ning lõugkobijad
4) hingavad raamatkopsudega ja 2 kimbu trahheedega
5) neil on avatud vereringe ja kehaväline seedimine
6) paljudel ämblikel on võrgunäärmed
Ämblikulaadsete toitumine, hingamine ja meeleelundid
Ämblikud on lihasööjad ja toidu hankimiseks koovad paljud ämblikud püünisvõrgu, teised ämblikud tabavad saagi tänu kiirele tegutsemisele ( krabi -ämblikud). Ämblikel on kehaväline seedimine. See tähendab, et nad „süstivad“ ohvrisse mürki ning seedemahla ja kui putukas on seedunud siis imevad nad ta tühjaks.
Skorpionid on pika painduva tagakehaga ämblikulaadsed, kelle mürgiastel ja mürginääre asuvad tagakeha tipul.
Lestad on väikesed taimede või loomade parasiidid . Puugid aga soojavereliste loomade parasiidid.

Ämblikulaadsete tähtsus looduses ja inimeste elus:
1) putukate arvukuse reguleerijad (lestad – lagundajad, ämblikud – vähendavad kahjurputukate hulka)
2) ämblikud ise on toiduks paljudele teistele loomadele, nt lindudele, sisalikele jt.
3) ämblike kui ka skorpionite mürgist saab toota ravimeid
4) mõnede ämblike ja skorpionide mürk on inimestele ohtlik, vaevusi tekitavad parasiteerivad lestad, tolmulestade eritised põhjustavad allergiat, puugid kannavad edasi haigusi, osa lesti rikub inimese toitu

Putukate tunnused:
1) keha koosneb peast , rindmikust ja tagakehast
2) 3 paari jalgu
3) esineb üks paar tundlaid
4) paljudel putukatel on tiivad
5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma

Tuntumad putukate seltsid on:
1) Mardikalised – kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks ( kartulimardikas , ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu , ujurid )
2) Kiletiivalised – 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad ( mesilased , kimalased, sipelgad , herilased)
3) Liblikalised – 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas , lapsuliblikas, väike koerliblikas , koiliblikas)
4) Kahetiivalised – teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud )
5) Kiililised – 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu , vesineitsik, loigukiil, kuningkiil)

Putukad on erineva toitumisega:
1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed)
2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask)
3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased)
4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid)
5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed)
6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid)
7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad )
Toidu seedimine:
1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud)
2) seedimine ühe avaga õõnes ( meduusid , meriroosid)
3) seedimine soolestikus ( ussid , putukad, teod)
4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid)

Selgrootute hingamine:
1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad)
2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed )
3) Maismaaloomad hingavad kopsudega ( kiritigu ) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas , kiil, maipõrnikas)

Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus:
1) õistaimede tolmeldajad ( kimalane , mesilane , liblikad, kärbsed)
2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur)
3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane , arusisalik, kägu)
4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi
5) haiguste levitajad ( kirbud , sääsed, kärbsed, täid)
6) saadakse mett , vaha, mürki, taruvaiku jm (meemesilane)
7) saadakse siidi (siidiliblikas)
8) tolmeldavad kultuurtaimi (kodumesilane, kimalane, liblikas)
9) kahjurputukad hävitavad suure osa saagist (kapsaliblikas, kartulimardikas, hernemähkur)

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

197119 Õppematerjali autor

Vähk vähid ämblik ämblikulaadne ämblikulaadsed putukas putukad mardikalised bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad?

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad. Neil on koed olemas, kui organid ei ole eristunud. Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Ainuõõssetel on neli suuremat rühma: hüdrad, meduusid, meriroosid ja korallid. Hüdra on sale, umbes 1 cm pikkune keha. Ülemises otsas on suuava ümbritsevad kombitsad, millega püüab toitu ja suunab suuava poole. Ta elab polüübina. Toiduks on väikesed ujuvad loomad: sõudikud, vesikirbud ja teised väikesed vähid. Hüdra sigib nii pungudes kui ka suguliselt. Meduusid on mereloomad, kelle lai kumer keha meenutab vihmavarju. Liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Tal on omapärane paljunemisviis. Tema elutsüklis on nii meduusi- kui ka polüübistaadium. Nt millimallikas Meriroosid saavad elada seal, kus on piisavalt soolane vesi ning nad elavad polüübina. Nad meenutavad lilleõisi ning elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Merirooside

Bioloogia

docx

Bioloogia: ämblikulaadsed

Mõned Lääne-Eestis ja saartel esinevad lehterämblikud koovad lehterjaid võrke. Need asuvad madalal rohustus, sobides maa ligi liikuvate saakloomade püüdmiseks. Osa ämblikke võrku ei koo, vaid varitseb saaki. Skorpionid. Skorpione on umbes 2000 liiki. Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt

Bioloogia

pptx

Lülijalgsed

loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused   Kitiinist välisskelett  Lüliline kehaehitus  Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid  Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased  Arachnida - ämblikulaadsed  Merostomata - ürglõugtundlased  Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed  Chilopoda - sadajalgsed  Diplopoda - tuhatjalgsed  Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika  Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid  Camptophyllia (väljasurnud)  Entognatha - siselõugsed  Insecta - putukad  Incertae sedis Crustacea ehk vähid  Branchiopoda - lõpusjalgsed Lülijalgsed on traditsiooniliselt

Bioloogia

pdf

Eluslooduse eksam

kaheks ühesuguseks pooleks. Enamus neist elab vees. Liiguvad aeglaselt või on koguni paiksed. Nt meritähed, meduusid, merisiilikud. Kahekülgne sümmeetria- loomal on vaid üks sümmeetria tasand, mis jagab keha kaheks ühesuguseks , paremaks ja vasakuks pooleks. Neil saab eristada nii keha ees- kui tagapool. Loom saab liikuda kiiresti kindlas suunas, suu on tavaliselt eespool.Nt enamus putukad. 3. Ainuõõssed, okasnahksed ja käsnad – nende põhitunnused ja näited. Ainuõõssed. Põhitunnused: vees elavad, keha sümmeetriline, suure kehaõõnega hulkraksete loomade hõimkond. Loomtoidulised. Pikkusega 1mm hüdrad- 2 m meduusid, meriseen. Neil on algeline närvisüsteem. Polüüb kinnitab veekogu põhja või mingile teisele pinnale, suu avaneb ülespoole. Meduus meenutab vihmavarju, suu avaneb allapoole ja ta hõljub, ujub kiiresti.

Loodusõpetus

doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e 49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks 50. Lülijalgsete keha on kaetud kitiinist (mõnel lisaks Ca soolad) välisskeletiga, mis ei veni kasvades suuremaks. Sellepärast peavad lülijalgsed kasvamiseks kestuma 51. Keldrikakand kuulub ülemvähkide hulka 52. Kümnejalalised vähid elavad meres; (magevees. HEINO) 53. Astacus astacus kõnnib tagurpidi - vale 54. Kuidas eristada isast jõevähki emasest? emastel tagakeha laiem kui pearindmik, pikkus kuni 12 cm isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad sigimiselundid 55. Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks? keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril valk pigment kompleks laguneb ja astaksantiin vabaneb 56

Loomabioloogia

docx

Kontrolltöö selgrootud

Mantlilihaste abil surutakse vesi läbi lehtriava välja. Peajalgne liigub tagakeha ees tänu väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel). Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele, lindudele ja ka imetajatele. Lülijalgsed Lülijalgsed on selgrootud loomad, kelle keha on lüliline, neil on lülilised keha jätked ja kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp. Keha jätked: 1) 2 paari tundlaid (kompimiselund) 2) 3 paari lõugu (toidu peenestamine) 3) 3 paari lõugjalgu (saagi kinnihoidmiseks suu juures)

Bioloogia

doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks

Bioloogia

Rohkem sarnaseid