Merisutt (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Õpetajahariduse osakond
Kadri Mekk
MERISUTT
Referaat
Juhendaja : lektor Triinu Tõrv
Tallinn 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS 3
2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE 4
2.1. VÕRGUSTIKU SÕLTUVUS 5
3. ELUPAIK 6
4. TOITUMINE 7
5. PÜÜK 8
5.1. ELEKTRIVÄLJA MÕJU 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS

Silmlaste suurimaks esindajaks on merisutt (Petromyzon marinus). Merisutt on haruldane vereimejast kala, kes kuulub silmuliste (Petromyzontiformes) seltsi ja keda kohtab harva Eesti vetes. Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga , neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006).
Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini. On teada, et nad sigimisajal muutub heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge ( Johnson et al., 2006).
Neil on pea väliselt ebaselgelt piiritletud , sest seal paiknevad 7 paari lõpuseavasid. Suuava ümbritseva imiklehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, mida on umbes 110 (joonis 1),