Kalahari kõrb (1)

Jõhvi Gümnaasium
Kalahari kõrb
Referaat
Koostaja : Roland Rokka 8.A
Juhendaja :Ene Sokman
Jõhvi 2010
Sisukord

Paiknemine ja kliima.................................................................2

Taimestik ja loomad...................................................................3

Bušmanid.......................................................................................4

Pilte Kalahari kõrbest................................................................5

Kasutatud kirjandus...................................................................6

1
Paiknemine ja kliima
Kalahari on kõrbe- ja rohtla -ala Lõuna-Aafrikas.
Kalahari kõrb katab umbes 930 000 ruutkilomeetrist ala, mis jaotub Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumide vahel.
Õigem oleks nimetada Kalahari kõrbe poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult.
Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis kuud, oktoobrist märtsini. See on lõunaperioodi suveperioodi vältel. Sademed on paigutise ja ebaregulaarse iseloomuga . Edelaosas on sademeid poole vähem, kui põhja pool ja idas, kus võib sadada isegi kuni 450mm vihma. Sademete hulk väheneb aprillis isegi kõige vihmarohkemates paikades kuni 25 millimeetrini ning algab talvine põud. Septembris on vett jõgedes väga vähe või pole üldse. Vihmaperioodil võib imetleda värvikirevate lillede rikkust. Loomade võimalused ellu jäämiseks sõltuvad oskustest vihmaperioodi ära kasutada, sest siis on toit kätte saadav suurtes kogustes . Enamik rohusööjaid loomi toob oma järglasi ilmale just sellel ajal. Temperatuur võib Kalahari kõrbe lõunaosas ulatuda kuni 47 kraadini. Kõigis kõrbetes langeb öine temperatuur palju ning haruldased ei ole ka öökülmad. Lõuna-Aafrika palavaimal kuul, novembris, jäävad veetuks kõik Kalahari kaevud ja kuivavad ka puud. Kõik elav püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult iidsed Aafrika asukad -bušmanid.
2
Taimestik ja loomad
Kalahari kõrbe taimestikuterritoorium lõpeb lõunas puisrohtlatega ja põhjas savannidega. Põhja osas kasvavad suured ja kõrged puud (baobabid, eebenipuud ja viigipuud) ning maa on kaetud suuremalt osalt rohuga. Lõunas, aga ümbrus kuiveneb ja kõrb muutub mitu korda tühjemaks ja seal esineb vähem puid, enam ei kasva kõikjal rohi , vaid suurel osal kõrbest kasvab põõsastik. Seal kus on kõige põuasemad paigad, kasvavad ainult pikkade juurtega ja jämedate vartega taimed. Mõndades kohtades esineb ka palmisalusid, kuid ainult seal kuhu loomad on jätnud maha palmiseemneid sisaldavaid väljaheiteid. Kalahari kõrbes on paljud taimed kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeloomad ja elanikud on sellest teadlikud ja kaevavad neid mugulaid põua ajal.
Tänu igaaastastele vihmavalingutele muutub Kalahari ilme ning see muudab loomade elu. Angola kiltmaalt voolav vesi põhjustab põhja pool paikneval Okavango jõel üleujutusi, mis tekitab soise delta , mis täitub kiiresti kaladega, kes langevad lindude saagiks . Kõrbes toimuvad muutused põhjustavad toidu otsingul loomadele (pühvlid, elevandid, gnuud, sebrad jt) rändamise kaugete vahemaade taha. Kui on vihmaperiood, siis liiguvad nad lõuna poole, et mitte ära uppuda , kuid põuaperioodi ajal liiguvad nad vee otsinguil tagasi põhja poole. Kalahari kõrbes on ka rohkem taimi ja loomi kui igas teises kõrbes. Päike on aastaringselt seniidis ja kütab liiva nii kuumaks, et väikesed antiloobid võivad oma jalad ära kõrvetada.
3
Bušmanid
Bušmanid on iidsed Aadrika põlisasukad, kollase nahavärviga rändrahvas. Jahirelvadeks odad , viskenuiad ja mürgistatud nooltega vibud . Kokku on neid umbes 60 000 inimest. Bušmanid on elanud kõrbes sajandeid ning elavad praegugi nii nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi. Bušmanite kehakate piirdub napi nahkpõllega. Nad kütivad ulukeid ja korjavad kõike mis söödav, enamasti metsikute puude vilju, pähkleid, marju, metsikuid arbuuse, vahest ka putukaid või jaanalinnu- ja kilpkonnamune. Bušmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne kui tal õnnestub teda mürgitatud noole või odaga tabada. Bušmanid suudavad seda, mida ei suuda ükski kõrbeloom ega lind. Nad võivad jääna kõrbe isegi rängaks põuaajaks, mil iga elusolend püüab sealt lahkuda. Nad oskavad leida sügavale liivalasu alla savikihtide vahele pidama jäänud vett, torgates pillirootoru veeläätseni ja imedes vee suhu , kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse rohutropiga ja veeanum maetakse liiva alla, et vesi jahe seisaks.
Bušmanid elutsevad võsastikes. Nad ehitavad endale põõsaste värsketest ja painduvatest okstest onnid, mis paiknevad kuivanud jõesängides ja nõgudes, kuid ainult seal kus on läheduses vett. Bušmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett hankida, vibu käsitseda ja ulukit jälitada.
Bušmanid on sõbralik ja töökas rahvas, neil on omad kombed, seadused, laulud ja tantsud. Nad usuvad Kuusse kui Kõigevägevamasse ja paluvad talt vihma ja õnnistust jahiretkede kordaminekuks. Sageli lähebki manamine täide ning tuleb vihmaperiood. Paduvihm puhkeb ootamatult ning vett langeb alla lausa kosena, kuid sadu lakkab sama järsku kui oli alanud. Oma töö oli vihm teinud ning pannud piiri põuale. Kaevud täituvad veega, kuivanud jõesängides voolab taas vesi, puud lähevad lehte ja löövad õide, liivad kattuvad rohuga, šaakalid, lõvid, leopardid , antiloobid ja kaelkirjakud naasevad kodustesse paikadesse. Kalahari on nüüd elustunud ja lakanud olemast kõrb.
4
Pilte Kalahari kõrbest
5
Kasutatud kirjandus:
1) http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fkalaharikorb_liina.ht m
2)'' Saatana meri''
3) ''ENE''
6