vedusid kaubaalustel või alusteta, kui vedude tegemiseks on võimalik kasutada levinumat veoinventari (pool- või täishaagis, veoki furgoon jne. 13. Veoviisid, nende lühiiseloomustus, eelised, puudused Merevoed – Puudused: väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud, ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded, suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad, vähene paindlikkus, kõrged sadamamaksud, sõltuvus ilmastikuoludest. Eelised: puuduvad teemaksud, puuduvad sõiduaja piirangud, kõrgem ohutustase, vähem kaupade vigastusi. Maanteeveod – Puudused: sõltuvus ilmastikuoludest, saastab tugevasti keskkonda, teedevõrgustiku haldamine on kulukas, marsruudi, kaalu, gabariidi ja sõiduaja piirangud, tehnilised piirangud – saadetise kaal ja mõõtmed, veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime võrreldes vagunite ja laevade kandevõimega, suhteliselt kõrged veotariifid,
· teedemaksud. Maantevedude eelised: · Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn "uksest ukseni" teenindamine · Lühike veoaeg , vedude regulaarsus · Suur paindlikkus vedude korraldamisel · Tihe terminalivôrgustik · Madalad nõuded kaupade pakenditele ja veose kinnitamisele koormaruumis · Mitmekesine inventar palju eri tüüpi veokeid ja haagiseid erinevate veoülesannete täitmiseks Maanteevedude puudused: · Sõltuvus ilmastikuoludest · Maanteetransport on keskkonda liigselt saastav · Teedevôrgustiku haldamine on kulukas · Mitmesugused piirangud teedel marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud · Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed · Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime · Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta · Laadimistöid tuleb teostada kiiresti normatiivsete seisuaegade piires · Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km).
liiklusummikutele ning nädalalõpu sõidukeeldudele haagiste väiksem kandejõud ja pikkus teedemaksud. Maantevedude eelised: Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn “uksest ukseni” teenindamine Lühike veoaeg , vedude regulaarsus Suur paindlikkus vedude korraldamisel Tihe terminalivôrgustik Madalad nõuded kaupade pakenditele ja veose kinnitamisele koormaruumis Maanteevedude puudused: • Sõltuvus ilmastikuoludest • Maanteetransport on keskkonda liigselt saastav 5 • Teedevôrgustiku haldamine on kulukas • Mitmesugused piirangud teedel – marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud • Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed • Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime • Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta
Sel aastal tuleb talv eriti varakult. Esimesel aprillil andis Eesti Vabariigi valitsus teada, et riigikogus otsustati kevad, suvi ja sügis vahele jätta ning kohe talve edasi jätkata. Valitsus põhjendas otsust kokkuhoiuga teedeparanduste pealt, sest suvel parandatakse teid kõige rohkem. Esimesi märke on olnud näha juba viimaste päevade ilmastikuoludest, sest on sadanud lund ning tuisanud, mis ei ole tavaline kevadilm. Kõik varuge küttepuid ning pange soojalt riidesse, sest talv tuleb see aasta väga pikk. A. V.
Tuumaenergia plussid ja miinused Plussid • Tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. • Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. • Tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane • Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest • Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud Miinused • Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. • Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks.
kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda
jalaväge. Ühe kuulipilduja juures oli 4-6 meest, täites eri ameteid. Algelise ehituse tõttu olid need sõja algul üpris eba- usaldusväärsed. Brittide Vicker kuulipilduja Mürgigaasid - sinepigaas Sakslased olid esimesed, kes mürgigaase kasutasid. Kõige efektiivsemat gaasi kutsuti sinepigaasiks. Sinepigaasi lasti mürskudega ja kuna see oli raskem kui õhk, siis püsis gaas maadligi mitmeid päevi või isegi nädalaid, sõltuvalt ilmastikuoludest. Sinepigaas polnud just kõige tõhusam gaas tapmiseks, kuid see tekitas üle keha valusaid ville, silmad muutusid kleepuvaks ja valusaks ning jäädi pimedaks. Mehed sageli piinlesid nädalaid, enne kui surid. Sinepigaasil oli väidetavalt kerge sibula või mädarõika hais. Tangid Esialgne nimi – landship Esimesed tangid olid mehaaniliselt ebausaldusväärsed ja aeglased. Aegamööda tehti neid paremaks kuni
Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades. Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu
hoonete seintele, köite, hööveldamata puitpindade tõrvamiseks ja tõrvaõlide, tõrvavärvi valmistamiseks. Ei kuiva, vaid imendub puitu Hele ja tume tõrvaõli Sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini ning looduslikku vaiku. Kasutuskohad- Puitkatused, paadid ja sadamakaid, palkmajad, termiliselt töödeldud ja vaakumimmutatud puit Värvus hele/tumepruun Kuivamisaeg, õhukeselt pintseldatuna, 1-7 ööpäeva sõltuvalt alusmaterjalist ja ilmastikuoludest. Annab puidule kauni läbipaistva ja vett tõrjuva pinna. Õlivaha On linaõli baasil ning sisaldab karnauba vaha. Kasutatakse - puitpõrandad, trepid, mööbel, siseuksed Kantakse mitu kihti Töödeldud pind ei pragune, kestenda ega kooru. Sellega sobib töödelda ka pindu, mis asuvad kõrge niiskusesisaldusega ruumides (vannitoad, dussinurgad jne.). Telliseõli Valmistatud linaõlivärnitsa ja tärpentiini ja looduslike vaikude baasil
• kopteriga pääseb igale poole ligi (mõnes • Kõige kallim traspordiliik (lennujaama piirkonnas on aonis traspordivahend (peale ehitamine ja korrasohidmine, energiakulu on veoloomade) suur) Veetakse kergeid ja kiiresti riknevaid kaupu, kiir- • rajatised ja lennukid on kallid Saadetisi, kallihinnalisi esemeid) • sõltub suuresti ka ilmastikuoludest • Väike mahutavus lennukiga ei saa igal pool maanduda Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%
ohutusnõudeid. (6) Enne ladestamist võib asbestijäätmed muuta tavajäätmeteks, rakendades keemilisi, termilisi või füüsikaliskeemilisi töötlemismenetlusi, mille juures kaotab asbest oma kiulise struktuuri või muutub asbesti esialgne keemiline koostis. (1:§7) 1.6 Asbestijäätmete vaheladustamine Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja tolmu eraldumise keskkonda. (1:§8) 1.7 Asbestijäätmete vastuvõtmine prügilasse Asbestijäätmete vastuvõtmisel prügilasse kontrollib prügila käitaja lisaks jäätmete töötlemise ja pakendamise vastavust käesoleva määruse §7 nõuetele. ( 1.8 Prügilad asbestijäätmete ladestamiseks
Molekulvalem C7H8 või C6H5CH3 Molekulmass 92.14 g/mol Sulamistemperatuur -93 °C Keemistemperatuur 110.6 °C Lahustuvus vees 0.47 g/l (20-25°C) Tihedus 0.8669 g/mL Viskoossus 0,56 mPa·s (25°C; vesi 0,89 mPa·s) Tolueen aine, mis on tuntud ka kui metüülbenseensulfonaat või toluool. See on selge, veest kergem, vees lahustumatu vedelik (seetähendab, et aine ujub vee pinnal), millel on spetsiifiline lõhn. Veepinnalt see aurustub sõltuvalt ilmastikuoludest, pinnasesse sattumisel võib see saastada põhjavett. Tolueen on biolagunev ja õhu käes oksüdeerub kiiresti fotokeemiliste protsesside tulemusena. Tolueen looduslikult esineb madalal tasemel toornaftana, tavaliselt tolueeni toodetakse protsessis, kus katalüütilise reformingu kaudu tehakse bensiini või näiteks kivisüsist koksi. Lõplik eraldamine toimub BTX (benseeni, tolueeni ja ksüleeni) tehases.
poisid, tüdrukuid oli väga vähe. Koolmeistrid olid noored Forseliuse õpilased, kelle palk oli madal või olematu. 1687/88 on fikseeritud 41 talurahvakooli, aga sajandi lõpul tahtsid mõisnikud tagasi saada koolmeistritena töötavaid talupoegi. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid. Just kui rahvaarv oli paisunud üle 350 000, algas 1695. aastal kaheaastane Suur nälg, mis oli tingitud halbadest ilmastikuoludest- suri viiendik Eesti rahvastikust. Ka redutseeritud mõisates alustatud talupoegade pärisorjusest vabastamine jäi pooleli, kuna tuli Põhjasõda (1700-1721), mis ka lõpetas Rootsi aja. Rootsi aeg kestis ligikaudu 100 aastat ning tõi kaasa suuri muutusi nii taluelus kui ka riigi asjus. Üldiselt ütleks, et Rootsi aeg tuli Eestile kasuks, kõige tähtsamaks pean haldusjaotuste väljakujunemist, lisaks pandi alus Eesti haridusele ja kirjandusele, arenes kirjakeel, talupojad
· tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu.
Eesti Statistikaameti andmetel edenes rapsikasvatus Eestis märkimisväärselt 1990ndate teisel poolel. Võrreldes 1995. aastaga suurenes rapsi kasvupind 2002. aastaks 4,5 korda (6000 hektarilt 32 900 hektarini) ja rapsisaak 8,1 korda (7000 tonnilt 63 900 tonnini). 2003. aastal tõusis kasvupind 47 200 hektarini ja saak 72 400 tonnini. Rapsi saagikus aga vähenes - 2002. aasta 1944 tonnilt 1635 tonnini hektarilt 2003. aastal (-15,9%). Vähenemise põhjusi tuleb otsida ebasoodsatest ilmastikuoludest. Võttes aluseks rapsi kasvatamisel tehtavad kulutused, loeb Põllumajandusliku Informatsioonilevi Koordineeriv Keskus rapsikasvatust tasuvaks siis, kui saagikus on üle 1,8 tonni hektarilt ja kokkuostuhind ei lange alla 2 800 krooni seemnetonni eest. Tõenäoliselt suureneb rapsi kasvatamine Eestis ka järgmistel aastatel. Arvestades olemasoleva põllumaa pindala ja põllukultuuride vaheldumist (rapsi kasvatakse teataval põllul
asteegid. *Asteegid kirjutasid pargitud hirvenahale või agaavikiududest tehtud paberile. *Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Suguharudel oli ligi 3000 erinevat keelt. Kuna hõimud elasid üle Ameerika erinevates paikades, erinesid ka kultuurilised kombed ja tavad. 4 2. ELUVIIS 2.1 Riietus Nende igapäevane riietuson lihtne. Riietus sõltus ilmastikuoludest. Suvel ja soojaga käidi poolpaljalt, rõivad olid avarad. Meestel vööpõlled, särgid, sõbad ja säärised. Naistel: pikad särgid ja säärised. Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Põlisameeriklased valmistasid riideid ümbusest leiduvast taimsest ja loomsest materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet
kulunorm ning pritsimise ajastus. Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja teraviljakasvatuses. Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda. Fungitsiidid - seenhaiguste tõrjevahendid Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavaid vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, moodustades haiguste kompleksi. Haiguste levik sõltub ilmastikust ja kasvatatava kultuuri sordist ja saagi tasemest, seetõttu ei ole fungitsiidide kasutamine ühesuguse mahuga, vaid varieerub aastati ja kultuuriti. Samuti on omavahel seotud ka väetiste ja fungitsiidide kasutamine - andes väetisi, ja jättes fungitsiidid kasutamata, on väetise efektiivsus ligi neljandiku võrra madalam.
tehnikat st. suurt selle varud vähenevad ja tootlikust + põhjavesi võib reostuda – b) ALLAMAAKAEVANDUS i) Pääseb sügaval v) Ohtlik kaevuritele – asuvate/lasuvate vi) Väga kulukas (maa alla maavaradeni + tuleb rajada ii) Kaevandamine ei sõltu kommunikatsioonid) – ilmastikuoludest + (1)Kaevanduskäigud iii) Sugavad kaevandused ei (2)Valgustus hävita metsa- ja (3)Veepumbad (välja) (4)Trantsporditeed põllumaad + (5)Sideliinid iv) Müra ja tolm ei pääse maapinnale + 10) Miks kasutavad tuumaenergiat vaid arenenud riigid? (3)* a) See nõuab väga suuri kapitalimahutuse
Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades. Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel
väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, vajalikud reisijate kiirveod (kiirrong). ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja Veetavad kogused suured ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. mahukad (puit, kütus, - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. transpordivahendid, maavarad) Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetransport +sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus Veetavad kogused suured ja maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod mahukad mahukad (puit (parvetamine),
nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550 750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib.vt! Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim LõunaPärnumaal ja KaguEestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist
Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedamat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra energiamajandus on vähe saastav keskkonnale ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Virmalised Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse
miljonit tuuleturbiini, 90 000 päiksepaneeli ning lisaks peaks iga 4 inimne maailmas paigaldama oma katusele päiksepaneeli, et saavutada samaväärne kogus energijat, mida võimaldavad saavutada tuumaelektrijaamad. Kõigi nende seadmete ehitamine saastab aga keskkonda, ning lisaks on probleemiks ka haruldaste metallide nagu neadüümi leidmine , mida on vaja mootorite ehitamiseks. Päikse- ja tuuleenergiat sõltub palju ilmastikuoludest. Pilvisel ja tuulevaiksel päeval ei suuda seadmed energijat toota. Praegu pole leiutatud ka piisavalt võimsaid kondensaatoreid, mis võimaldaksid ülejäävat energiat salvestada ja hiljem kasutada. Just see ongi tuumaelektrijaama eeliseks taastuvenergiate ees. Järeldus: Vaatamata tuumaelektrijaamadega kaasnevatele suurtele riskidele, on tuumajõujaamad siiski vajalikud, et rahuldada inimeste üha kasvavat energiatarbimist, säästes seejuures maksimaalselt loodust.
- teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt Meretransport + vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - siis tuleb mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) vedu odav ja tööviljakus on kõrge. tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korra + Teede ehitamisele raha ei kulu. - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. - Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetransport + odav transpordiliik Veetavad kogused suured ja mahukad (puit + saab vedada suuri ja mahukaid kaupu (parvetamine), kütus, transpordivahendid, maavarad),
Võrgu ülekate peab olema min 10 cm ja nurkades min 15 cm. Võrku kattev segukiht peab olema min 1 mm paksune ja võrk peab olema seguga täielikult kaetud. Tekkinud ebatasasused tuleb peale kuivamist t siledaks lihvida. Struktuurkrohviga viimistlemine Kõigepealt töödeldakse pind spetsiaalse krundiga. Kruntmass kantakse töödeldavale pinnale lahjendamata, pintsli või rulli abil. Välisõhu temperatuur peab olema +5...+25 °C. Kuivamisaeg kõigub ilmastikuoludest sõltuvalt 4...12 tunnini. Mineraalkrohvi valmistamiseks lisatakse kuivsegu alati ühesugusele veekogusele, segatakse ühtlaseks massiks ja lastakse seista 5...10 min. Segu on kasutamiseks valmis peale teistkordset segamist. Segu kantakse aluspinnale ühtlase õhukese kihina metallist hõõruti abil. Liigne segu eemaldatakse seinalt kuni tera paksuseni. Eemaldatud segu võib peale läbisegamist kasutada uuesti. Soovitud faktuur saadakse värskelt
lähetada väikeste vahemaade taha ja kui sel juhul kasutatakse rongi, siis tuleb teha jõupingutusi, et vedu oleks efektiivne ka lühikestel vahemaadel. Üheks võimaluseks on vähendada maha- ja pealelaadimisaega. 17. Õhutransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [5 p.] Õhutranspordi eelised: kaugus ja veokiirus; manööverdamisvõimelisem kui raudteetransport. Õhutranspordi puudused: kõige kallim transpordiliik; sõltuvus ilmastikuoludest. Järeldused õhutransprdi kohta. Õhutransporti kasutatakse kaubaveol kiiresti riknevate kaupade (näit. värske puuvili, lilled jm.) ja väikesaadetiste puhul (post, pisipakid). Lennutranspordil on kõrgemad püsikulud kui autotranspordil. Lennutransporti eelistatakse rohkem reisijateveol kui kaubaveol. 5 18. Multimodaalne transport (sh. soodustavad ja takistavad tegurid). [10 p.]
Meretransport +et vedada saab korraga palju, Veetavad kogused suured ja siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on mahukad (puit, kütus, kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. transpordivahendid, maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd Siseveetransport +sobib väheasustatud Veetavad kogused suured ja piirkondades ja seal, kus mahukad (puit (parvetamine), kütus, maismaatransporditeid rajada liiga transpordivahendid, maavarad), kulukas
(kiirrong). Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav Veetavad kogused suured ja ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei mahukad (puit, kütus, kulu. transpordivahendid, - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub maavarad) ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetranspor +sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus Veetavad kogused suured ja t maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod mahukad (puit (parvetamine), mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge kütus, transpordivahendid,
ujumiskoha korrashoidu. (www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc) 1.3 Infrastruktuur 1.3.1 Teedevõrk Künkliku reljeefi tõttu on teed rohkete tõusude, languste ja kurvidega. Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000 transpordivahendi ööpäevas. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, ka lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukas ja töömahukas. Peale Riia-Pihkva maantee, mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Riigimaanteed on heas seisukorras. Kohalike teede seisukord on enamasti rahuldav. Tolmuvaba kattega on Ruusmäe-Kuklase tee, Rõuge-Rebäse-Haanja tee, Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee Haanja ja Kurgjärve vahel. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond. (http://www.haanja
Osa neist ta ka ekspordib, põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast
vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu Veetavad kogused suured ja mahukad odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele (puit, kütus, transpordivahendid, raha ei kulu. maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetransport +sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus Veetavad kogused suured ja mahukad maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod (puit (parvetamine), kütus, mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge transpordivahendid, maavarad), kuid
,,Püsivad" komponendid N2, O2, Ar jt väärisgaasid. NB intensiivse tööstusliku tegevusega piirkondades O2 trabimine summaarselt suurem kui see jõuab fotossünteesi tulemusena taas tekkida hapniku lokaalne sisaldus maalähedastes kihtides väheneb tuleks suurendada taimset biomassi ja vähendada 02 kulu tööstuses. ,,Muutuvad komponendid" veeaur ja CO2 . H2O (aur ) muutub protsendi murdosast kuni ¤%-ni (massi järgi) - sisaldus sõltub piirkonna ilmastikuoludest (rõhk, temp., tuule suund ja kiirus). C=2 tst ettevõtted foss. Kütuste põletamine tekib CC=2 , hulk suureneb takistub soojuskiirguse levik Maalt kosmosesse Maa temp tõuseb... ,,Juhuslikud komponendid" maapinna lähedastes õhukihtides , satuvad reeglipäratult eri hulkades, järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud neid toimunud
üles voolu all oleva kaabli, sellega on kaptenile ebameeldivused kindlustatud. 21 Kuidas vabaneda võõrast ankruketist või kaablist? Variante võib olla mitmeid. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast, laeva suurusest, haakumise keerukusest, ankruketi/kaabli raskusest, ilmastikuoludest jne. Üks klassikaline variant on järgmine: ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja
ümberlaadimistööd, lisandub kokku –ja on kiirveod. laialivedu. Mere- Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu Veetavad kaubakogused suured ja odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele mahukad. Puit, kütused, Transport raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja transpordivahendid, maavarad. sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) on kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku –ja laialivedu. Sisevee- Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa Veetavad kaubakogused suured ja igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu mahukad, kuid võivad olla transport odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest väikesel meretranspordil. aeglane
võimaluse korral enne ladestamist puruks muljuda või muul viisil purustada, järgides §-s 3 nimetatud ohutusnõudeid. Enne ladestamist võib asbestijäätmed muuta tavajäätmeteks, rakendades keemilisi, termilisi või füüsikalis-keemilisi töötlemismenetlusi, mille juures kaotab asbest oma kiulise struktuuri või muutub asbesti esialgne keemiline koostis. Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda. Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas
· Janu korral jooge vett Põhitoidukorral sobib diabeetiku toiduvalikuks hästi taldrikuvalem. Valem põhineb järgmisel reeglil: kõigepealt tõsta taldrikule salat (juurvili, köögivili) 1/2 taldriku ulatuses, siis täida 1/4 taldrikust kartuli, riisi või tatraga ning viimane 1/4 taldrikust väherasvase 7 liha v kalaga. (Brewer S. 2008 101 134) NB! Lisaks tasakaalustatud toitumisele püüdke sõltumata ilmastikuoludest liikuda iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus! (www.toitumine.ee/diabeet) 4. FÜÜSILINE KOORMUS Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad (kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad
piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused mittepärilikud muutused fenotüübis, mis on tingitud näiteks haigustest, lokaalsetest toitumistingimustest ja ilmastikuoludest, võivad samuti mõjutada indiviidide eluiga ja sigimist. Looduslik valik saab mõjutada järglaste geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. • Suguline valik – emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suunav valik Lõhestav valik Stabiliseeriv
piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused mittepärilikud muutused fenotüübis, mis on tingitud näiteks haigustest, lokaalsetest toitumistingimustest ja ilmastikuoludest, võivad samuti mõjutada indiviidide eluiga ja sigimist. Looduslik valik saab mõjutada järglaste geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. · Suguline valik emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suunav valik Lõhestav valik Stabiliseeriv
- teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt Meretransport +vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - Veetavad kogused suured ja siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. mahukad (puit, kütus, +Teede ehitamisele raha ei kulu. transpordivahendid, maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub tasub ennast ära vaid väga suurte ilmastikuoludest. kaubakoguste korra - Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetranspor + odav transpordiliik Veetavad kogused suured ja t + saab vedada suuri ja mahukaid kaupu mahukad (puit (parvetamine),
Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. Eesti Eesti on demokraatlik vabariik ning kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1
Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. MAKSUTASE 7 Üheks Soome majanduse probleemiks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome maksutaseme poolest OECD riikidest kolmas peale Rootsit ja Taanit
umbrohu kasv seiskub 1-2 päeva pärast ja taim hävib sõltuvalt ilmastikuoludest 10-15 päeva jooksul. (www.farmplant.ee) (www.agri.ee) 13 7. Kokkuvõte Taimekaitses on väga tähtis kindlaks määrata, kes või mis on meie taimi kahjustama asunud.
DDP – kaup tarnitud, toll tasutud, mahalaadimise korraldab ostja. 22. Raudteetranspordi eelised ja puudused Raudteevedude eelised: a. võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha b. suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga) c. suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga) d. keskkonnasäästlik veoviis e. suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus f. sõltumatus ilmastikuoludest g. laadimistööde suur efektiivsus Raudteevedude puudused: a. pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul b. vähene paindlikkus c. suhteliselt suured haldamiskulud d. erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist e. ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded 23. Raudteeveod (definitsioon) Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja
• kauba kiire käitlemine lennuväljadel • standarditud mängureeglid lennukompaniidest sõltumata (IATA) • suhteliselt madal pakendikulu • võimalus teha vedusid kaugetesse piirkondadesse, mis on muudele transpordiliikidele kättesaamatud -Lennuvedudel on muude transpordiliikide ees järgmised puudused: • suhteliselt kõrged veotariifid kauba kaalu- ja ruumalaühiku kohta • saadetise suhteliselt väike kaal • sõltuvus ilmastikuoludest • kauba suhteliselt kõrge hind võrreldes kauba kaaluga 10.Meretranspordi olemus Meretransport on olnud 1940. aastatest alates maailmakaubanduse mootoriks ning liikumapanevaks jõuks, mille abil industrialiseerunud maailm on saanud kasvada ja saavutada praeguse heaolutaseme. Meretransport on tänapäeval kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal – 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses.
Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra dikteerib seadme avause suuruse ja laine pikkuse suhe. Suhteliselt aeglaselt liikuvaid ujuvaid pumpi tuleb eelistada kiiretele tsentrifugaalpumpadele, vältimaks segu muutumist emulsiooniks. Emulsiooni tekkimine raskendab segu separeerimist nafta eraldamiseks veest. 22.Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Kõigi vaakumseadmete tööefektiivsus sõltub nafta viskoossusest, naftakihi paksusest ja ilmastikuoludest (laine kõrgus, vihm jms). Töö efektiivsust vähendavad ka meretaimestik ja praht, mis võib ummistada sisselaskeava. Probleemiks on ka imeva seadme torustiku lühike pikkus, mistõttu opereerimispiirkond on suhteliselt väikene. Nn. oleofiilsed seadmed kasutavad tööpõhimõttena õli ligi tõmbavaid materjale ketaste, trumlite, rihmade, trosside või harja kujul, mille abil korjatakse naftasegust reostust. Kettad on
küllastatud, siis toimuvad aeroobsed protsessid vaid vee pinnal koosmõjus taimejuurtega. Taimeliigid nagu hundinui, iirised, kõrkjad on võimelised märgala keskkonnas ellu jääma ning loovad täna hapnikule aeroobseid tsoone, milles elab rikkalik bakteriaalne elu, kus esineb heitvee puhastamine. Kuigi märgalade süsteem on teistest biopuhastuse variantidest odavam, on sellel süsteemil ka miinuseid. Üheks suureks puuduseks on, et käitlemise efektiivsus sõltub ilmastikuoludest ning madalamatel temperatuuridel on käitlemine ebaefektiivsem. Lisaks, kuna märgalasüsteem peab olema päikese käes ning vajab atmosfäärset õhku, et toimida, on võimalus, et lapsed või närilised ja koerad puutuvad kokku puhastamata heitveega, kui kruusa pind on häiritud. Sellisel juhul on aga võimalus, et nad kannavad patogeenseid organisme kohtadesse, kus kontakt inimestega on võimalik. Seega tuleks märgala füüsiliste vahenditega piirata(nt aiaga)
tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuumaanergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Norra energiamajandus saastab vähe keskkonda ja on taastuv energuaallikas. Miinuspooleks on sõltuvus ilmastikuoludest. 15 16 Illustratsioon 11: Norras leiduvad maavarad 17 5. PÕLLUMAJANDUS Norra maast kasutatakse 3% põllumaaks, 27% metsamaaks ja 70% muuk maaks. Enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja
veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevest. · tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. · magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi. Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist sõltub temperatuur ja mugavus, mis omakorda mõjutavad une kvaliteeti. (Talvoja et al. 2005) 9 4 TURVALISUSE TAGAMINE MATKAL JA MATKAJUHI KOHUSTUSED Matkagrupi juht on kohustatud: · organiseerima matkagrupi liikmete igakülgset ettevalmistust matkaks. · tutvuma matkarajooniga, õppima tundma selle füüsilis-geograafilisi ja klimaatilisi
Subtroopiliste alade ja ka näiteks Austraalia kalakotkad asustavad oma pesaterritooriumi aastaringselt (Poole 1989). Kalakotkad lahkuvad talvitusaladelt märtsis, jõudes põhjapoolseile pesitsusaladele keskmiselt aprilli keskpaigaks. Eestisse saabuvad kalakotkad tagasi aprillis, sageli veel enne veekogude jääkatte alt vabanemist. Randla (1976) andmeil asustavad meie kalakotkad oma pesaterritooriumid keskmiselt 22. aprilliks. Kuna ranne sõltub palju ilmastikuoludest, siis on täheldatud kalakotkaste pesapaika saabumisel märgatavaid erinevusi monel aastal on liigi isendid tagasi juba aprilli alguspäevil. Läbiränne on elavaim aprilli-mai vahetusel (Magi & Kaisel 1997). Põhjapoolseilt pesitsusaladelt lahkuvad kalakotkad augustis voi septembris. Huvitav on asjaolu, et märkimisväärne osa emalindudest lahkub pesitsusterritooriumilt 2-3 nädalat ülejäänud perekonnast varem, lennates esimesse talle teadaolevasse vahepeatusesse rännuks jõudu koguma
diferentseerumine Võsundite x x arenemine Külma kahjustus x x Õielõikaja Muna vastne valmik muna kahjustus Anthonomus rubi Laikpõletik Lehel, lehel lehel Lehel, Lehel, Ramularia õiel, võsundil võsundil tulasnei Maasika kasvatuse edukus sõltub olulisel määral kasvukoha ilmastikuoludest (temperatuur, sademed, valgus, tuul), mullastikust, reljeefist, loodusliku veekogu lähedusest, tuulekaitse olemasolust ja muudest teguritest. Mõnedel aastatel väheneb maasikasaak õite öökülmakahjustuste tõttu. Maasikas alustab õitsemist suhteliselt hilja, mai lõpul juuni algul. Enamasti on selleks ajaks öökülmaoht möödas, kuid mõnedel aastatel esineb küllalt tugevat õite ja viljahakatiste külmakahjustust. Kuna `Polka `on varajasepoolsem, mitte varajane
annaabi.ee 
