SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA (0)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
Igor Ikonnikov
SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA
Referaat
EHITUSTEHNOLOOGIA
Hoone ehitus
Õpperühm: EI31
Juhendaja : Aivars Alt
Tallinn 2009
Sissejuhatus
Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus.
Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill . Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli.
Mineraal villa loomine ja kasutustegur
Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõige tähtsamaks pean ma materjali toomist. Kivivilla toodetakse kuuma ahju kaudau ning peale seda surutakse materjal suurtesse rullidesse, kiledesse ja nende oskus eraldada õhku teeb nendes hea kuumuse vastast isoleerismis materjali. Mittepõlev ja täismineraalne soojusisolatsiooni liitsüsteem vastab oma kõikides variantides ehitusmaterjalide klassile A. Spetsiaalse fassaadi isolatsioonimaterjalina kasutatakse klassikalist mineraalvill -isolatsiooniplaati kui ka selle suurendatud helikaitsega variante.  Seisva kiuga mineraalvill-isolatsioonimaterjal ribakujulise lamellina võimaldab arhitektuuriliste ümaruste  jätkukohtadeta ja voltideta soojustamist. Tooraine sulatatakse 1400 -18000 C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005-0,008mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks . Sõltuvalt pressimise survest , võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga.
Top of Form
Bottom of Form
 
Aluspinna ettevalmistus
Aluspind , millele paigaldatakse soojustussüsteem, peab olema eelnevalt puhastatud tolmust, lahtistest krohviosadest ja muudest nakkumist raskendavatest elementidest. Pind peab olema piisavalt tugev kandmaks liimiseguga paigaldatavat mineraalvillaplaati. Selleks sobivad raudbetoon- ja tellisseinad , samuti mittepudeneva tsementkrohviga või lubi -tsementkrohviga kaetud pinnad. Kaheldava nakkevõimega on värvitud, niisked , suure niiskusimavusega ja pudeneva krohviga kaetud pinnad.
Mineraalvillast plaatide kinnitamine
Soojustamist tuleb alustada sokliprofiilide kinnitamisega seinale. Seejärel kinnitatakse seinale mineraalvillaplaadid. Plaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga ja kinnitatakse tsingitud metallnaelaga plasttüüblitega. Kui aluspind on tasane, võib segu kanda kogu plaadi pinnale metallist segukammi abil. Kui aluspind on ebatasane või kiivas, kantakse segu plaadile keskelt pätsidena ja äärtest ühtlaselt.
Pinna armeerimine
Armeeritud kaitsekiht luuakse liimi baasil. Töid alustatakse liimisegu segamisest, mis toimub analoogiliselt mineraalvillaplaatide liimimiseks kasutatava segu valmistamisele. Valmissegu kantakse seinale segukammi abil, kihipaksusega min 5 mm. Seinalekantud segusse uputatakse spetsiaalne klaaskiudvõrk ja pahteldatakse siledaks. Võrgu ülekate peab olema min 10 cm ja nurkades min 15 cm. Võrku kattev segukiht peab olema min 1 mm paksune ja võrk peab olema seguga täielikult kaetud. Tekkinud ebatasasused tuleb peale kuivamist t siledaks lihvida.
Struktuurkrohviga viimistlemine
Kõigepealt töödeldakse pind spetsiaalse krundiga. Kruntmass kantakse töödeldavale pinnale lahjendamata, pintsli või rulli abil. Välisõhu temperatuur peab olema +5...+25 °C. Kuivamisaeg kõigub ilmastikuoludest sõltuvalt 4...12 tunnini. Mineraalkrohvi valmistamiseks lisatakse kuivsegu alati ühesugusele veekogusele, segatakse ühtlaseks massiks ja lastakse seista 5...10 min. Segu on kasutamiseks valmis peale teistkordset segamist. Segu kantakse aluspinnale ühtlase õhukese kihina metallist hõõruti abil. Liigne segu eemaldatakse seinalt kuni tera paksuseni. Eemaldatud segu võib peale läbisegamist kasutada uuesti. Soovitud faktuur saadakse värskelt krohvitud pinna hõõrumisel või silumisel plasthõõrutiga.
Turvalisus
Mineraalvill ka klaaskiud on väga turvaline materjal. Mõningad tervise eskperdid väidavad, et klaaskiud fiibrid hingatakse sisse, siis sellest võivad tekkida kantserogeennsed tagajärjed.
Instutsioonid nagu Ameerika kopsu assotsisioon väidavad, et isoleeritud klaaskiud on turvalised, kui nad on korrapäraselt paigaldatud. Fakt on selles, et klaaskiud on kasutatud koduses isoleerimis materjalina alates 1930 aastatest ilma, et oleks teatatud tervisehäiretest.
Sellegi poolest tuleks ettevaatlik olla, sest otsene kontakt klaaskiu materjaliga võib ärritada nahka, silmi, nina, kõri, tekitada naha sügelemist ja kõige ohtlikum, mis juhtuda võib on kurgu vähi diagnoos .
Vahtpolüstüreen ehk EPS soojusmaterjal
Penoplast on kiiresti, täpselt ja soodsalt välisseinale paigaldatav, kuid tuleohutuse seisukohalt nõrk ja selle vasupidavus mehaanilistele löölidele on tagasihoidlik . Eestis on kasutusel erineva survetegevusega penolaste nagu PS-50, EPS 60, EPS 80 ja EPS 100. Fassaadisoojustuseks peab olema valitud fassaadiplaat , selleks sobib kõige paremini EPS 60 fassaad. Inimesed ei tohiks omale pähe võtta, et EPS`ga soojustada oma köögiseinu. Samuti ei maksa soojustada sellega maju, millel on ventsilatsiooni, kuna EPS ei lase majal hingata . Tuleks vaadata vahtpolüstüreenplaate, sest nad on soojustuse jaoks valmistatud ning neid kinnitatakse seinale spetsiaalsete liimidega, kuid enam kui meetri kõrgustel hoontel tuleb kasutada kinnitamisel lisa tüübleid. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri professor Karl Õiger on väitnud: „vahtpolü stüreenplaatidega fassaadide soojusta­mist heaks variandiks, sest see on võr­reldes mineraaivillaga odavam. Samu­ti on paigaldus lihtne, kuna plaadid on kujukindlad.“ Tema sõnul paigaldatakse vahtpolüstüreenplaate praegustele uus-ehitistele väga sageli. Samuti räägib ta, et näiteks Saksamaal on seda materjali soojustamiseks kasutatud juba 30 aas­tat ning Soomes üle kümne aasta. Vahtpolüstüreenplaatidega soojustatakse kõrgemate hoonete fassaade, siiski on vaja akende ümber kasutada kivivilla. Kõrgemate hoonete puhul tuleb kivivillaga teha akende üm­bert 20sentimeetrine ala, et vältida või­malikku tuleleviku. Erilisi puudusi ei saa nimetada, kuid tuleks ära märkida, et penoplast ei ole kindel. Teiseks nõrgaks kohaks on vähene vastupidavus mehhaanilistel kahjustustel. Kuid kõige suuremaks võimalikuks ohuks võib nimetada, et plaadid ei lase niiskust läbi, kuna on ilma tuulutusvahenditeta.
Vahtpolüstüroolplaatide kinnitamine
Vahtpolüstüroolplaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga. Liimisegu valmistamiseks lisatakse kuivsegu veele (25 kg segu kohta umbes 6 l vett) ja segatakse aeglastel pööretel ühtlaseks massiks. Umbes 5...10 min pärast segatakse teist korda, mille järel on segu kasutamiseks valmis.
  Tasase aluspinna korral võib segu kanda kogu plaadi pinnale metallist segukammi abil. Kui aluspind on ebatasane või kiivas, kantakse segu plaadile keskelt pätsidena ja äärtest ühtlaselt. Liimi kogus valitakse mõlemal juhul nii, et pärast plaadi seinal fikseerimist oleks minimaalselt 60% pinnast seguga kaetud. Alustatakse sokliliistu paigaldamisega. Liimiga plaadid paigaldatakse tihedalt üksteise vastu, pikem külg horisontaalselt , vältides liimi sattumist vuukidesse. Plaadid peavad olema terve pinna ulatuses seotud, st ilma ristvuukideta. Soojustusplaatide vahele jäävad vahed tuleb täita, kas vahtplastist kiiludega või uretaanvahuga. Liimiseguga vahesid täita ei tohi. Pärast vahtplasti paigaldussegu kivinemist (min 2 tundi) lihvitakse võimalikud ebatasasused jämedateralise liivapaberiga. Düübliaugud puuritakse elektridrelliga, augu sügavus sõltub aluspinnast: betoon - ja tellisseinad – min 5 cm, gaasbetoon , kärgplokid – min 6...8 cm. Peale puurimist tuleb augud puhastada . Düübel paigaldatakse, surudes rõnga vastu isolatsioonikihti ja olenevalt tihvti tüübist, kas keeratakse või lüüakse lõpuni sisse. Õigesti paigaldatud düübel ei tohi isolatsioonikihist esile ulatuda üle 1 mm, samuti ei tohi ta rikkuda vahtplasti struktuuri.
Pinna armeerimine
Armeeritud kaitsekiht luuakse liimi baasil. Töid alustatakse liimisegu segamisest, mis toimub analoogiliselt plaatide liimimiseks kasutatava segu valmistamisele. Valmissegu kantakse seinale 10/12 mm segukammi abil, min 3 mm paksuse kihina. Seinalekantud segusse uputatakse spetsiaalne klaaskiudvõrk ja pahteldatakse siledaks. Võrgu ülekate peab olema min 5 cm, võrku kattev segukiht peab olema min 1 mm paksune ja võrk peab olema seguga täielikult kaetud. Peale kaitsekihi täielikku kuivamist, kuid mitte enne 2 ööpäeva möödumist, võib alustada pinna viimistlemist struktuurkrohviga.
Kokkuvõte
Suvel puutusin kokku mõlema ehitusmaterjalidega ehk vahtpolüsürooliga ja mineraalvillaga. Oma kogemuste põhjal julgen väita, et kui on piisavalt finantsilisi resursse , siis võib kasutada mineraalvilla, kuna tulekindlus saab olema parem, materjal on palju püsivam ja seinad saavad õhku. Soomes kasutatakse fassaadide soojendamiseks ainult mineraalvilla, sellepärast, et penoplast ei lase õhku läbi ja sellega tekivad hallitused seinte peale, mis tagab rajatise hävingu. Rääkides tööst iseenesest, siis võin öelda, et kergem on paigaldada vahtpolüstürooli, sest materjal on tugevam. Paigaldamise ajal ei teki mürgist tolmu ja inimese nahka ärritab see vähem.
Lisaks penoplast erineb mineraalvillast sellepoolest, sest kui hakata seguga töötama kuival ilmal, siis tuleks kiirustada pinna armeerimisega, et kõik oleks tasane. Kuna ülekäike ei jääks hiljem näha. Mineraalvill tõmbab enda sisse rohkem niiskust.