Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata
Tartu Kutsehariduskeskus Puitmaterjalid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määra
ka looduskaitse alla võetud. Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal
M0 – puidu mass absoluutselt kuivas olekus Wa = m-mo : mo * 100% Puidu absoluutne niiskus määratakse kaalumeetodil. Võetakse proovikeha ja kaalutakse ära (kaal m). Seejärel kuivatatakse proovikeha kuivatuskambris seni, kuni tema kaal enam ei tvähene st. et kogu niiskus on välja auranud. Kaalutakse absoluutkuiva proovikehha kaal m0 Arvutatakse niiskus Kaaalumeetodit kasutatakse labori ting. Tasakaaluniiskus. Kõik puidulised materjalid püüavad saavutada teda ümbritsevale keskkonnale vastavat niiskust. Keskkonna omadused, mis mõjutavad puidu niiskust: Õhu suhteline niiskus Õhutemperatuur Kuna keskkonna ting. Pidevalt muutuvad siis ka puiduniiskus kas kasvab või kahaneb. Puidu kuivamisel eraldub niiskus puidu pinnalt, ning sinna liigub vesi puidu sisemusest. Esmalt lahkub puidust vaba niiskus, seejärel seotud e. Hügroskoopne niiskus.
Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid. Tehnoloogiline protsess: a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses. b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v). c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi
5. servatud laud 6. vähem kvaliteetsem poolkandiga laud.lauaks võib nim. Materjali mille paksus on 9 mm ja laius kuni 28mm.laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse tunnuste järgi ja need tunnused antakse 3 täheliselt mille järgi esitatakse ka ristlõikega mõõt
Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse löögi abil. Elastsus: omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus: koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Tõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). 2 Puit Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. · Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge
5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............. 61 5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit .
Kõik kommentaarid