Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte (0)

Q: Kuidas CO paiskamist AS-ri vähendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas CO paiskamist AS-ri vähendada?

Näpunäited eksamiks.

Biosfäär – see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Siin toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine . Ka leiab seal aste kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Hõlmab: atmosfääri alumise osa (troposfääri) kuni osooni kihini (ca 20 km), hüdrosfääri, Maa koore st litosfääri ülemise osa, paksusega mõni km, elusaine e biomassi. Elusaine moodustab BS kõige väiksema osa, tingib aga kõige rohkem muutusi BS-s tervikuna .

Atmosfäär – piiriala Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub ainevahetus kosmosega, tema kaudu saab Maa energiavoo Päikeselt. Lämmastik, hapnik ja väärigaasid on AS püsivad komponendid, suht. Püsiv ka süsinikdioksiid kuigi tema sisaldus on ohati küllaltki kõikuv. Muutuv komponent on näiteks vesi, mis võib seal esineda eri vormides ja erinevates kontsentratsioonides.

Hüdrosfäär – vesi 3-s agregaatolekus, vesi liikuv – auruna ( pilved ) AS-s, ookeanites, jääna polaaraladel ja kõrgmäestikes. Sademetevesi imbub ( infiltratsioon ) pinnasesse – maasisene vesi. Vesi hea lahusti – lahustab oma teel paljusid aineid, seega HS vett tuleb vaadelda erinevate lahustunud ainete kontsentratsioonidega looduslikku lahust.

Maakoor – Maa suhteliselt jäik ebaühtalane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalide assotsiatsioonidest , sette-, tard- ja moondekivimistest. Ookeaniline maakoor koosneb peamiselt basaldist, kontinentaalne lähedane aga graniidile – see sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ning raua ühendeid. Kontinentaalse maakoore pinna moodustavad 80% ulatuses settekivimid , ookeani põhja katavad täielikult värsked setted, mis pärinevad mereorganismide elutegevusest või veega maismaalt kandunud ainetest.

Elusaine = biomass . Organismide mõju keskkonnale realiseerub ainevahetuse kaudu

Suur ainerine e. geoloogiline ringe – Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale BS ka maasisesed jõud. Kõige liikuvamad on gaasid ja looduslik vesi st AS ja HF. Litosfääris kulgevad protsessid aeglasemad. Tuulte ja veega kantakse edasi suuri pinnasemasse, veega veel ka suuri koguseid lahustunud aineid. Pinnaveega kantud ained võivad settida suurtesse veekogudesse , settivad – settekivimite ( lubjakivi , liivakivi ) teke!Elutegevuse, maasiseste jõudude mõjul võivad settekiv. Uuesti sattuda biosfääri kiiremini liikuvatesse osadesse. Maasis,jõudude tõttu võivad settekiv sattuda Maa sügavamatesse kihtidesse – moondekivimite ( gneiss , marmor ) teke!. Ka moondekiv. Võivad maa sisej . Ja elutegevuse käigus jõuda biosfääri. Maa sees moondekivim sulab – satub magma koostisse. Purskumise tulemusel satub magma maakoore ülakihti, kus moodustuvad tardkivimid ja selle murenemisel jõuab aine uuesti biosfääri kiiiremini liikuvamatesse osadesse.

Looduses kulgevaid protsesse põhjustavaks en.allikaks on Päike.

Vee pidev ringlemine Maal toimub P.en. raskusjõu ja organismide elutegevuse vahendusel

Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Süsinikuringes on kõige liikuvamaks komponendiks CO2, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees), vähemal määral ka mikroorganismide ja maapõues (veekogude põhjas) mineraliseerumise (karbonatiseerumise) tulemusena. Viimasel juhul võib CO2 otseselt üle minna mineraalide koostisesse – võivad moodustuda suures CACO3 lademed – lubjakivi, kriit – selles protsessis märkimisväärne CO2 lahustumine vees. Hingamise tõtttu satub CO2 uuesti atmosfääri. Oksüdatsiooni tagajärjel (eluta org-se aine) jõuab CO2af-RI SETTEKIVIMITEST. Organismid moodustavad surres org-se aine, mida teised org-mid tarbivad toiduna. Eluta org-ne aine võib maapõues mineraliseeruda ja sel juhul olla org-dele vajalik (vetika, molluskid, korallid ).

Lämmastikuringe – kaks põhiahelat: a. N sidumine st liikumine eluta loodusest elusasse; b. N vabanemine st tema üleminek uuesti atmosfääri. N sidumine toimub vähesel määral AS-s elektrilaengute (äike) ja kosmilise kiirguse mõjul. Taimed kasutavad mullas sisalduvaid N ühendeid valkude sünteesil. Taimse toidu baasil toimub loomse valgu süntees. Mullas tekkinud nitraate kasut. ka seened, bakterid. Surnud org-mid lagundatakse bakterite poolt – osa N satub AS-ri, suurem osa aga mulda, kus toimub jällegi nitrifikatsioon ja selle produkt on uue põlvkonna taimede toiduks. Mullas toimub ka mikroorg-de mõjul denitrifikatsioon ja vaba N satub atm-ri.

Väävel – maakoores mineraalide koostises, Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul – inimtegevus, vulkanism . As-st neeldub SO2 taimedes või veekogudes, samuti lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele. Mulda viiakse koos väetisega. H2S – tekib mullas; hüdrosfääri põhjasetetes – ohtlik.

Fosfor – migratsiooniprotsessis ei moodusta ta gaasilisi ühendeid ja ei osale atmosfääriprotsessides.. esineb kõikides astmetes fosfaatidena, neist põhiline osa seotud litosfääri mineraalse soaga. Fosforiringe on põhiliselt seotud vahetusprotsessidega taime- ja loomariigis. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad, moodustuvad fosfaadid, mis kanduvad ookeanidesse või jäävad pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse – võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni tulemusena või väetisena taas ringesse.

Aineringed biosfääris – biogeokeemilised tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud. Tänu sellele säilib koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal., on tasakaalulise protsessid, mille tasakall võib saada rikutud: a. keskkonnatingimuste muutudes (geoloogilised, klimaatilisedjt protsessid n. jääaeg); b. inimmõju tagajärjel.

Atmosfääri koostis – ÕP lk 82.NB
„Püsivad“ komponendid – N2, O2, Ar jt väärisgaasid. – NB intensiivse tööstusliku tegevusega piirkondades O2 trabimine summaarselt suurem kui see jõuab fotossünteesi tulemusena taas tekkida – hapniku lokaalne sisaldus maalähedastes kihtides väheneb – tuleks suurendada taimset biomassi ja vähendada 02 kulu tööstuses.
„Muutuvad komponendid“ – veeaur ja CO2 . H2O (aur ) muutub protsendi murdosast kuni ¤%-ni (massi järgi) - sisaldus sõltub piirkonna ilmastikuoludest (rõhk, temp., tuule suund ja kiirus). C=2 – tst ettevõtted – foss. Kütuste põletamine – tekib CC=2 , hulk suureneb – takistub soojuskiirguse levik Maalt kosmosesse – Maa temp tõuseb…
„Juhuslikud komponendid“ – maapinna lähedastes õhukihtides , satuvad reeglipäratult eri hulkades , järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud – vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud – neid toimunud aastasadade jooksul, enamsti tasakaalustatud aineringega. Antoropogeensed e inimtekkelised juhusl. Komp – kaasajal muutunud püsivalt toimivateks , osakaal kasvab pidevalt – n. tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne).
Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris.
SAASTEAINED

N ühendid – NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak.
Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga tasakaalustatakse N ringega; veel metsade, rohtlate põlengud, mullas toimuvad mikrobioloogilised protsessid. Peamine tehislik allikas põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites (autotransport = liiklus ), en.tootmine.
Tänu N oksiididele leiavad atmosfääris aset reaktsioonid, mis viivad fotokeemilise sudu (teket soodustavad ka atmosfääri sattunud süsivesinikud) ja maalähedase O3 moodustumiseni.
Ammoniaak NH3 tekib looduses org-te ainete klagunemisel, õhku satub põllumaj-ku tegevuse tagajärjel – karjakasvatusest, sõnnikuhoidlatest, põldude väetamisel sõnniku ja mineraalväetistega. Õhus NH3 vähendab aerosoolide, pilvevee ja sademete happesust, kuid sadenedes maapinnale on looduse hapestaja. Toitainevaestes kooslustes suurenenud N sadestumine esialgu vähendab muldade hapestumise mõju. Võib viia tundlike koosluste eutrofeerumiseni.

Süsinikoksiid – toksiline, ohtlikkus – ei oma lõhna, värvust. Satub atmosfääri :

suitsugaasid – kütuse mittetäielikul põlemisel

sisepõlemismootorid

gaasiliste kütuste ( generaatorgaas ,veegaas) tootmine ja söe(põlevkivi) gaasistamine

metallurgia tootmisprotsessidest . FE tootmine
Kuidas CO paiskamist AS-ri vähendada?

küttekollete, korstnate konstruktsioonide täiustamine

sisepõlemismootorites heitgaaside katalüütiline puhastamine (Võimaldab vähendada CO hulka kuni 98 %)

puhastada katalüütiliselt tööstuslikke gaase … Aga ka need meetodid annavad lõppsaadusteks CO“, seega siiski kahast halvast parima , sest ka CO“ on saasteaine

Süsinikdioksiid – loodusliku oksüdatsiooni lõppsaadus, tekkeallikaks põlemine kõikides vormides ja organismide elutegevus. Polaar – ja parasvöötmes CO2 sisaldus kevadel,suvel väiksem – rohelised taimed –fotosüntees. Sügisel,talvel ülekaalus elusorganismide hingamine , CO2 sis. Õhus kasvab. Kasvuhoonegaas!

Aerosoolid – tahkete ainete väikesed osakesed ja vedelike tilgakesed . Looduslikud allikad – keeristormid, vulkanism, tulekahjud, tuuled… Inimtekkelised allikad – põletamine ( tuhk , tahm , suits), metallurgia, ehitusmaterjalide totmine, transport …
Nende kahjulik toime olenb nende keemilisest koostisest. Taimedele/loomadele kahjulikud happelised aerosoolid, inimeste väga ohtlikd ränioksiidi ja raskmetallide või nende ühendite aerosoolid.
Kui põlemisel tekib 02 defitsiit on lõppsaadusteks lisaks veele CO ja C (suits,tahm)

Osoon – tugev oksüdeerija (atmosfääris paljud org-sed ained, N ja S ühendid). Nii on O3 näol tegemist atmosf. Puhastajaga, sest oksüdatsiooniproduktid langevad koos sademetega Maale. Organismile kahjulik juba väiksese kontsntratsioonis – lagundab veres hemglobiinis. Taimedele kõrge kontsntr-n kahjulik – aeglustub fotosüntees, kahjustused okaste ,lehtedel. Mõõdukad O3 konts. Sis kasulikud- intensiivistub taimede kasv, suurenb biomass, 03 takistab hallituse jt seenorg-de kasvu, hävitab gripiviirusi ja baktereid.
Peamised O3 kihti lõhkuvad ained – freoonid n CFCl3 ja N oksiidid .

Sudu suits+udu – nn Londoni sudu, tekib õhu segunemisel küttekolletest eralduva suitsu ja tahmaga. Suitsus sisalduv tahm adsorbeerib niiskust; fossilsed kütused sisaldavad väävlit, mis esineb n. püriidi FeS2 koostises, mõned sõesordid sisald. Kuni 6% väävlit. Põlemise käigus tekib - So2 – lahustub vees hästi– ja seetõttu koguneb tahma osakesete ümber kondenseerunud vette.; metallijäljed (N Fe ja Mn) sisalduvad põlemissaaduste hulgas, katalüüsivad lahustunud S=2 muundumist väävelhappeks, moodustuvad kahjuliku toimega aerosooi osaksesed – seda tüüpi sudu tekib sompus, niiske ilmaga jahedal sügis- talvisel aja. Sudu tekkele aitab kaasa tuulevaikus.
Kaasjala sudu peam. põhjustaja fotokeemilise reaktsioonid, mis toimuvad sisepõlemismootorites heitgaaside osavõtul – moodustuvad toksilised ained – nn Los Angelese sudu – sel juhul oluline osa osoonil, mis inimtegevuste tõttu tekib maapinnalähedal õhus, tekib pilvitu, kuiva ilmaga; teket soosdustavad atmosfääri sattunud süsivesinikud.

Happevihmad – N ja S oksiidid lahustuvad vihmatilkades ning muudavad nee happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja , taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine – muutused liigilises koostises. VT õp lk 100.

INVERSIOON – õp lk 101

Väävliühendid – SO2 - tekib põlemisel, nafta töötlemisel ja tselluloositööstuses . Looduslik - vulkaanid . S02 – mürgine – mõju hingamisorganitele jne. Niiskes õhus moodustab S02 veega reageerides väävlishappe, ka S=3 ja väävelhape. Happelise ühendid – nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon , marmorkujude hävimine, mulla ja veekogude hapestumine. Eriti ohtlik on S0“ koos tahmaga .

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 17 allalaadimist

Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte #1

Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte #2

Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte #3

Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mattttias Õppematerjali autor

Näpunäited geograafia Atmosfäär Biosfäär Maakoor elusaine biomass

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga

Keskkonnakeemia

docx

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amin

Keskkonnakeemia

docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamiselt Na, Ca,

Keemia

docx

Keskkonnakeemia

1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge vä

Keskkonnakeemia

ppt

TSÜKLID loeng

Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera suvel (4.07) on Ma

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Ökoloogia 1. töö

KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad tai

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Keskkonnakeemia kordamisküsmused ja vastused

KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega. Litosfääri

Keskkonnakeemia

Rohkem sarnaseid