Tuumaenergia miinused ja plusid (1)

Tuumaenergia eelised ja miinused

• tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega.
  
• Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama.
  
• tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane
  
• saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat.
  
• Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel.
  
• Ei sõltu ilmastikuoludest
  
• Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud
  
• Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust
  
• 
  

miinused

• Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks.
  
• Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks.
  
• Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus
  
• On ka olemas suur šantaažioht.( terrorism )
  
• Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus
  
• Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine)
  
• Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tumarelvade ehitamisel
  
• Uraani jätkub ainult 30 kuni 60-neks aastaks
  
• 
  

Tuumaenergeetika pooldajate ja vastaste vaidlused taanduvad sageli küsimusele, kas moodne tuumajaam on ohutum kui näiteks kivisöe põletamine. Tõsi on, et kui vigase konstruktsiooni ja suurte organisatsiooniliste probleemidega Tšernobõli jaam välja arvata, siis ei ole maailmas aatomijaamadega juhtunud ühtegi suurt avariid.
Vaatamata tuumaenergiaga kaasnevatele ohtudele, on tuumaenergia tootmisel palju eeliseid.
Kõige tähtsamaks aspektiks tuumaenergia tootmise juures on, et tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri ja hoiavad ära kasvuhooneefekti. Tuumajaamad tõesti ei saasta õhku CO2-ga, aga selle eest teeb seda uraani rikastamine. See sõltub mudugi vägagi sellest, missugust meetodit uraani rikastamiseks kasutatakse. Kokkuvõttes ei saasta see õhku kindlasti kohe mitte niivõrd kui teised fossiilsed kütused. Tuumajaamade kasutamine soojuselektrijaamade asemel vähendab ka väävli- ja lämmastikuoksiidide hulka atmosfääris - väheneb happesademete hulk.
Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama.
Kuigi 20 aastat tagasi tõesti juhtus Ukrainas katastroof Tšernobõli tuumaelektrijaamas on tegelikult tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane. Samuti arendatakse tuumareaktoreid iga päev ja uutel reaktoritüüpidel ka juba uusimad turvaomadused. Näiteks praegu on kõige ohutumad tuumareaktori tüübid uraan -grafiitreaktor ja grafiit -vesireaktor.
Tuumaenergiat pooldab ka aspekt, et tuumajaamas saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. See tähendab, et kuigi tulevikus on tuumaenergia hind laes, saab selle raha eest tohutult palju energiat ja lõpuks tuleb see soodsam kui fossiilsete kütuste kasutamine.
Tuumajaamu on võimalik ehitada kõikjale, mis on tähtis sellel juhul kui piirkonnas pole võimalik kuskilt energiat saada. Sel puhul on tuumaenergia väga kergesti kättesaadav. See aitab energiat toota ka piirkondades, kus pole aastaringselt piisavalt palju vett ja piisavalt palju päikeseenergiat. Näiteks Lõuna- Koreas ja Prantsusmaal pole lihtsalt piisavalt looduslike ressursse et oma maad energiaga varustada.
Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. Selle abil ei pea kaasas kandma kümneid liitreid vedelkütust, vaid võtad kaasa väikese koguse lõhastuvat ainet. Selle abil liiguvad ka võimsad jäälõhkujad, mida on vaja, et ka külmal ajal veetransport liiguks.
Hoolimata paljudest kasulikest omadustest on tuumaenergia kasutamine väga riskantne.
Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. Selliste jääkidega pole midagi peale hakata ja neid üritatakse kahjutuks muuta. Need jäätmed on radioaktiivsed ja neid muudetakse kahjutuks sellega, et need maetakse maa või vee alla eraldi konteineritega. Need konteinerid võivad katki minna ja radioaktiivne aine nendest välja tulla, kahjustades keskkonda ja elusloodust.
Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. Need suured reaktorid, mis on endiselt radioaktiivsed, tuleb ära kahjutustada: kas maha matta või ära vedada, aga kuhu?
Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus. Laevad, mis sõidavad tuumajõul, on väga plahvatusohtlikud ja kui nad plahvatavad kahjustavad nad enda ümber olevat keskkonda ja see ei pruugi kunagi taastuda . Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad reaktoreid, mis on väga loodussõbralikud ja nende plahvatusoht on väga väike, on ka tuumajaamu, mis kasuatavad vanu tuumareaktoreid. Sellised tuumareaktorid on hirmuks nii riigile, kus see tuumajaam on, kui ka naaberrikidele, sest kui toimub plahvatus, siis saavad selle mõju tunda kõik naaberrigid. Eestile on praegu tõeliseks ohuks tuumareaktorid Loviisas Soomes, Ignalinas Leedus ja Sosnovõi Bor-is Venemaal. Tuumalaevadele on ka ohuks, et nad roostetavad aja jooksul läbi ja radioaktiivsed ained pääsevad välja, kahjustades elusloodust ja keskkonda.
On ka olemas suur šantaažioht. Mõni inimene võib tahlikult lõhata tuumalaevu ja tuumajaamu, et kätte maksta. See võib viia tuumasõjani, milles kasutatakse tuumarelvi. Nendega saab hävitada kergelt vastast, kuid samas hävitavad need ka süütute inimeste elusid.
Tuumajaama loomiseks on vaja suuri kapitalimahutusi. Sellepärast ei saagi paljud riigid endale tuumajaama ehitamist lubada ja peavad energiat naaberriikidest sisse vedama. Kuigi praegu on veel tuumaenergia tootmine suhteliselt odav, lähevad lähitulevikus hinnad kõrgele. See tähendab, et paljud riigid, millel on praegu tuumajaamad, peavad lähitulevikus varuma suure summa raha, et oma riigi energiavajadusi rahuldada.
Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus. Tuumajaamas kasutatakse reaktorite jahutamiseks vett, mis lastakse tagasi loodusesse . Selle vee temperatuur on kõrgem kui loodusliku vee oma, mis põhjustabki see paljude veetaimeliikide suremist ja vetikate vohamist .
Tuumaenergial on palju erinevaid nii poolt kui ka vastu argumente ja kõik on üpriski põhjendatavad. Tuumaenergia tootmine on ohtlik, aga samas pole tuumaenergia asemele midagi konkreetset välja mõeldud ning seega ei saa ilma selleta tänapäeval kuidagi läbi.