Saematerjalide valmistamine (0)

Kutsekool - Ehitus - Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

1 Hindamata

Tartu Kutsehariduskeskus
EV213
Nimi
Saematerjalide valmistamine
Ehitusmaterjalid - ja konstruktsioonid
Juhendaja : Agu Rukki
Tartu 2013
Sisukord

Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1
1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1

Immutatud saematerjal................................................................3

Saematerjalid siseviimistluses ( sisevooder )................................4

Tugevussorteeritud ehituspuit
Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus - kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused.
Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi. Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C- klassid .
Kalibreeritud ja tugevussorteeritud ehituspuidu enamlevinud ristlõiked, mida toodetakse Eesti turule on: 45mm x 70/95/120/145/170/195/220mm.
1.1 Masintugevussorteerimine
Masintugevussorteerimise puhul saavutatakse suurem mõõtmistäpsus võrreldes visuaalse sorteerimisega. Tugevussorteerimise masinaid erinevaid ja need põhinevad ka erinevatel meetoditel (mehhaanilised, dünaamilised, optilised , kiirgusel põhinevad). Levinum sorteerimisparameeter on elastsusmoodul , mille korrelatsioon puidu tugevusega on piisavalt hea aga samuti kasutatakse tihedust , oksasuhet jt. Veelgi parema tulemuse saamiseks on võimalik erinevaid meetodeid omavahel kombineerida nt mõõtes ühe seadmega elastsusmooduli ja teisega tiheduse.
Puidu masintugevussorteerimist saab ettevõte teostada ainult vastava sertifikaadi omamisel, mis antakse välja sõltumatu sertifitseerimisfirma poolt ja mille eeldus on ulatusliku kvaliteedikontrollisüsteemi ning katseteks vajaliku laboratooriumi olemasolu.
1
Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi. Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C-klassid, mille miinimumkriteeriumid on toodud järgnevas tabelis:
Standard
EN1912
C14
C16
C18
C22
C24
C27
C30
C35/C40
Paindetugevus
N/mm2
14
16
18
22
24
27
30
35/40
Tõmbetugevus
N/mm2
8
10
11
13
14
16
18
21/24
Survetugevus
N/mm2
16
17
18
20
21
22
23
24/26
Elastsusmoodul
KN/mm2
7
8
9
10
11
12
12
13/14
Tihedus
Kg/m3
290
310
320
340
350
370
380
400/420
Peale tugevusklassi peavad igale prussile olema märgitud veel: puuliik , tugevussorteerimise standard, tootja identifitseerimiskood ja sertifitseerimisfirma identifitseerimiskood.
Samal ajal on Euroopa Liit välja töötanud standardi ohutusmärgi CE kasutamiseks puittoodetel ja alates 1. septembrist 2007 peab olema kõik ehitustel kasutatav konstruktsioonpuit olema CE -märgistatud.
2

Immutatud saematerjal
Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurendab oluliselt puidu head vastupidavust . Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib. Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda.
Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imetakse vesi puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu. Kasutatakse veepõhist immutusvahendit, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide. Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni . Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga . H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades.
Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni.
Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu saagimine, puurimine , hööveldamine jne, tuleb töödeldud kohad katta "Ensele" otsapindade konservandiga. Immutatud puit on pika kasutuseaga, seega tarvikud ja kinnitusvahendid peaksid olema sama vastupidavad (tsingitud, roostevabast terasest , vasest või pronksist ).
3
Immutataud materjalide kasutusala on väga lai, näiteks ehituspuit niisketes tingimustes, terrassid , aia-ja maastikukujundus , kaitsepiirded ja tarad, jne.

Sisevooder
Puit on looduslik materjal, mille omadused liigiti ja liigi sees suuresti erinevad, seetõttu on voodrilauast siseviimistlus alati omanäoline.
SISEVOODRILAUA MATERJALID
Levinuimad voodrilaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk . Saunavoodriks tarvitatakse lehtpuumaterjali, näiteks haaba ja leppa. Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on üldiselt heledam.
Kõige enam kasutatakse 9–21 mm paksuseid ja 80–120 mm laiuseid laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel.
Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174.
PUIDU NIISKUSSISALDUS
Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 10–20%.
Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale.
Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest.
Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 13–18%.
Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust.
Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 13–18%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust.
PINNAVIIMISTLUS
Tavaliselt müüakse voodrilaudu lõpliku viimistluseta ning viimistlus teostatakse objektil. Viimistlemiseks kasutatakse näiteks peitsimist, lakkimist, värvimist. Kui laudisepind jäetakse viimistlemata, hakkab see toimima ruumiõhu niiskuse tasakaalustajana, vähendades selle ööpäevast kõikumist – puidupind niiskub õhuniiskuse tõustes ja kuivab selle langedes. Lakk säilitab põranda väljanägemise, kaitseb pinda kulumise eest ning kergendab puhastamist.
VOODRILAUA KVALITEET
Puidust voodrilaua materjalile Eestis ühtseid kvaliteedinõudeid sätestatud ei ole. Soome nõudeid kasutades võib tuua välja järgmised kvaliteediklassid:
- Kõrgekvaliteediline peaaegu oksteta laud
- Mõningate oksadega laud
- Tervete oksakohtadega laud
- Oksakohtadega laud
Voodrilaudade kvaliteedinõuded (kuna antud kvaliteedinõuded ametlikult Eestis ei kehti, on need ainult suunava iseloomuga).
Kasutatud kirjandus
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=795
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=420
http://www.heliapuit.ee/?id=60&keel=ee

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

accidente1 Õppematerjali autor

immutatud viimistlus voodrilaua niiskussisaldus laudise tugevusklass kemikaal kasutusaegsele ehituspuidu Saematerjalide valmistamine

Kasutatud allikad

https://www.heliapuit.ee/?id=60&keel=ee

Sarnased õppematerjalid

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

1. Metsamaterjalid  Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks  Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks  Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele  Küttepuu –  Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves  Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad)  Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal  Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks Saepalgi kvaliteet – saepelgi kvaliteedi määravad temas leiduvad puidurikked:  Okslikkus  Koonilisus  Kõverus  Lõhed  Värvirikked(sinavus)  Mädanik Saepalgi mõõtmine  Saepalgi mõõtmine on vajalik tema koguse määramiseks  Saepalgi mahu määramiseks on vaja mõõta:  Palgi läbimõõt

Materjaliõpetus

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused