revolutsiooni tagasipööramise nimel, nähti kuningavõimu säilimises eksistentsiaalset ohtu. 21. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni. 4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid Generaalstaadid: Vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. 8. I põhiseadus 3
Tallinna 32. Keskkool "Inimkond, kes vajab enam toitu" Silva Soosalu 12D Tallinn 2012 Millest me räägime? · http://www.youtube.com/watch?v=rkOBT · http://www.youtube.com/watch?v=Nt4aW Nälg mis see on? · Inimese füsioloogiline vajadus süüa · Alatoitumus · http://www.fao.org/NEWS/FACTFILE/FF9808-E Nälg miks see on? · ikaldused · looduskatastroofid · sõda · kurnatud põllumaa · teadmiste puudumine · ebaküpsena maailmaturul osalemine Maailma standard näljale WHO andmetel vajab... · 65 kg kaaluv, 20-39 aastane aktiivne mees ööpäevas 3000 kilokalorit · 55 kg kaaluv 20-39 aastane aktiivne naine ööpäevas 2200 kilokalorit · ,,kriitiline tase" Skeem Tagajärjed · Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist
2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt
Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik Hakkas leplikumalt Padise keskaegse suhtuma kiriku varemed prostitutsiooni Usutõe allikas keskajal oli Piibel Kirik seadis toitumist reguleeriv norm, milleks oli PAAST Linnakoolid Haridus kuulus kiriku mõjusfääri Õpilased olid järjest rohkem vaimulikku seisusesse mitttekuuluvad
Esmalt õpiti valmistama leiba hapendatud tainast ja selle käigus kujunes välja leivaahi. Hapendatud tainast leiva küpsetamine mõjutas teise aastatuhande alguses oluliselt just ahju arengut. Tol ajal küpsetati leiba tavalises kerisahjus, mille konstruktsiooni vastavalt vajadusele täiendati. Kerisahi püsis meil ka järgnevatel sajanditel nii leivaahju kui ka rehe- ja toaahjuna. Aganaleib Päästja ikaldusaastatel Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel
jõudmise sellesse staadiumi, kus maailma paljudes paikades tekkis katastroofiline lõhe elanikkonna füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Toitluskriise on ette tulnud ka varem, ent 1960 1970. aastatel kujunes olukord juba krooniliseks ning nälg omandas nüüd enneolematu ulatuse, olemata seejuures seotud mingite erakorraliste asjaoludega (ikaldused, üleujutused, sõda) nagu varasematel ajajärkudel . Ajaloost tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega mingis piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekuga. Näljahäda esineb nii maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua toitu piisavalt osta]. Tekkinud toitluskriis on esiteks pretsedenditu oma ulatuselt,
Esimeses maailmas aga anti ettevõtetele vabad käed ja nii tuli uusi ettevõtteid juurde, tänu millele kasvas toodang, arenes vaba konkurents, kujunesid hinnad ja laienes kaupade valik. Seega teise maailma majandus jäi alla esimese maailma majandusele, sest NSVL arvas, et käsumajandus ja plaanimajandus aitavad neil arendada oma majandust hoogsalt, aga läks vastupidi, sest ei arvestatud ka looduskatastroofidega (põuad, ikaldused, taudid jne), mistõttu ei suudetud toota üha kasvavale vajadusele. Samuti oli NSVL liiga suur ja erinevates piirkondades toodeti erinevaid saadusi- mis tekitas täiendavalt ka suure ressursi kulu. Esimeses maailmas aga oli turumajandus, mis andis ettevõtetele vabad käed- toota vastavalt nõudlusele, areneda ja arendada tootlust, mille tulemusena arenes esimese maailma majandus jõudsalt edasi.
Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi olevat seda teinud Ülem-Egiptuse valitseja Menes,kes kahe riigi piirile rajas oma pealinna, mille nimeks sai Memphis. Egiptlased pidasid oma valitsejat vaaraod jumalaks. Egiptlased olid kindlad,et kui vaarao on tugev,siis annavad põllud head saaki ja salved on vilja täis, kui võim aga nõrgeneb siis saabuvad ikaldused ja nälg. Koos vaaraodega aitasid juhtida riiki ka asevalitsejad,preestrid ja kirjutajad,nemad olid Egiptuse ühiskonna ülemkiht. Preestrid koostasid maailma ajaloos esimese üsna täpse päikesekalendri. Surnud vaaraodadele rajasid egiptlased hiiglaslikke püramiide. Need on hiiglaslikud ehitised,mille sisemuses peitusid vaaraodele hauakambrid.Kõige suuremad ja kuulsamad püramiidid rajati umbes 2600-2500 eKr. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest
lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE · Aktiivsete temp. summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C · Vähe põllumaid · Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes
· juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine
alguses 2. INIMTEGEVUS Asustus hõre ehk rohtlates elab vähe inimesi. Nüüdseks on rohtlad suuremas osas haritud põldudeks. Miks? niiskemad rohtlaalad üles haritud põllumaadeks, kuivemaid kasutatakse karjamaadena, eelkõige lihaveistele, vähem lammastele rohtlad maailma ,,viljaait", mida see tähendab? nn. maisivöönd Põhja- Ameerikas preerias; nisuvöönd Euraasia steppides sagedased on ikaldused kuiva (põua) tõttu peamised kultuurtaimed (teada 6) nisu, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, raps, lina kauboi, gautso - kes need on? (Nn ,,Metsik Lääs" Põhja- Ameerika preeria kuivem lääneosa) 3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist
perioodi; temperatuur ja sademete hulk muutub aastas suures ulatuses; kasvatatakse talinisu, maisi, viinamarja, oliivipuud, tsitruselisi, riisi TROOPILINE VÖÖDE pilvi väga vähe, kõige enam soojust, sademeid vähe; põllumajandusega saab tegeleda oaasides; kasvatatakse datlipalmi, puuvilla, suhkrurooga LÜHIKESE VIHMAPERIOODIGA LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE savannides põua tõttu sageli ikaldused; kasvatatakse põuakindlaid kultuure nt hirss, maapähkel, puuvill; väheviljakad mullad; erosioon PIKA VIHMAPERIOODIGA LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE taimekasvatusega saab tegeleda aastaringselt; mullad väheviljakas, saagikus väike; kasvatatakse kohvipuud, teepõõsas, mais, suhkruroog, riis EKVATORIAALNE VÖÖDE väga niiske kliima; peaaegu viljatud mullad; kasvatatakse banaani, kakaopuud, õlipalmi 4
18. saj lõpus ja 19. sajandil loodi palju vallakohtuid, et aidata mõisnike õigusemõistmisel. Need tegelesid hooletute peremeestega, vaeslaste eeskostega ja sulaste ja teenijate palgaprobleemide lahendamisega, lahendasid talupoegade tsiviilasju ning reguleerida kogukonnaliikmete majandus-ja tüliküsimusi. Pärisorjuse kaotamise järel talurahva majanduslik olukord halvenes, sest kasvasid võlad mõisale ja kogukonnale. 1830.- 40. olid eriti rasked, sest maad laostasid ikaldused ja kasvas näljahäda. 1840. alguses kasvas kuulujutt, et Lõuna-Venemaal jagab keiser maad ja seal saab talusid pidada. Need paisusid üle rahutusteks, mis lämmatati vägivaldselt. 1845. aastal sai alguse uus talurahvaliikumise laine. Riia vene õigeusu kiriku piiskop Filaret levitas kuuldusi, et kõik Vene õigeusku üleminejad saavad maad ja vabanevad mõisaorjusest. Liivimaal vahetasid talupojad suurte lootustega usku, kuid said siis aru, et midagi ei muutu ja vahetasid oma usu tagasi
Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab
Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid kuulujutud, et Venemaal antakse soovijaile tasuta maad. Näljahädaga seoses algas usuvahetusliikumine luteri usust õigeusku. Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad maad ja vabanevad teoorjusest. Võimude takistusest hoolimata vahetas usku 60 000 inimest. Paljud pettusid ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda, kuid seda ei lubatud. Teoorjuse kaotamine
Niisutamise abil on põllukultuure võimalik kasvatada kogu aasta ja saada 2 saaki. Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis. Troopiline vööde enim soojust, suured kõrbed, põllumajandus oaasides. Datlipalm, puuvili, suhkruroog, riis, nisu. Lühikese vihmaperioodiga (alla 6 kuu) lähisekvatoriaalne põua tõttu sageli ikaldused. St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss, maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm. 3
Taluümbruse haljastamine (enne talude ümbrus suhteliselt lage) Majapidamisõue eraldamine 19.-20.saj Venestamine Peale 1819.aasta Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist tegi Venemaa Keisririigi keiser Aleksandr III korralduse sisse viia Balti provintsides koolides kohustlik vene keele õpetamine; 1850.aastal keiser Nikolai I korraldusel viidi sisse Balti kubermangudes vene keelne ametlik kirjavahetus, jõustus 1855. Usuvahetus Korduvad ikaldused 1840.aastate algul ja maapuudus lõid soodsa pinnase kuulujuttude levikuks talurahva hulgas, loodeti õigeusu kiriku liikmeks astudes teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1840.aastate keskpaiku läks õigeusku 64 000 eesti talupoega. Venestamisaja ja usuvahetuse iseloomulikud märgid maastikes. (Laanemetsa õigeusukirik, Karula õigeusukirik).Vene valitsus eraldas õigeusu kirikutele maad. Mõisad Rajati eriti suurejoonelisi ja moodsaid mõisakomplekse. Mõisates arendati välja
Vas- tuolude pärast lahkusid kolmanda seisuse saadikud generaalstaatide hulgast ning moodustasid Rahvuskogu. See pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Rahvuskoguga ühinesid mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks. Koos asutava kogu moodustamisega kasvas kogu riigis poliitiline aktiivsus. Ühiskondlikele pingetele andsid hoogu 1787 ja 1788 aasta ikaldused. Peagi moodustati rahvuskaart, mis vallutas 14. juulil 1789. aastal Bastille'i kindluse. See kindlus oli prantsuse kuningavõimu sümbol ja 14. juulist sai hiljem Prantsusmaa rahvuspüha. Selle, 14. juuli, sündmusega algaski revolutsioon. Monarhiavastased ideed hakkasid levima üle Prantsusmaa ning kuningat sunniti kinnitama Asutava Kogu õigust anda välja seadusi ja lasta kodanikukaitsel tegutseda. Kaotati seisuslikud eesõigused ning talupojad vabastati teotööst. Vähe sellest, et
doctoreid. Kokkuleppeliselt peetakse esimeseks ülikooliks Bologna ülikooli, mida juhatas rektor ja õppejõudude juht oli dekaan. Õppetöö toimus loengute vormis. Grammatika, dialektika(arutluskunst), retoorika( kõnekunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika( hõlmas ka kirjandust). Kunsti teaduskond, usuteaduskond, teaduskond, arstiteaduskond 8)ülevaade hiliskeskaja ajaloost; rahvastiku kiire kasv ja majanduse tõus peatus 14 saj mil paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad. Suur katkuepideemia " must surm ", oli taud mis oli pärit Kesk- Aasiast, ja selle tõid kaupmehed musta mere ja bütsantsi kaudu kaubalinnadesse, ning sealt see ka levis tänu rottidele. Firenzest suri kolmveerand elanikest. Pariisis pool. Talurahvarahutused - elanikkonna vähenemisega kaasnes rendi tõus. Prantsusmaal vallandus linnaelanike kui ka maapiirkondade talupoega ülestõus zakerii, isandad nim talupoegi zakkideks
elanikkonnast. See näitab, et kuigi suhteliselt suur osa rahvastikust töötab primaarsektoris, moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015) Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk, kumm, mais, suhkruroog, kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda
Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad
Aasiasse mööda Vahemerd puitu tooma. Puid kasvas Egiptuses vähe. 3. VAARAO Egiptust valitses vaarao, kellele kuulus kogu Egiptus. Kõik elanikud Egiptuses pidid vastuvaidlemata täitma vaarao käske. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja elanike heaolu sõltub vaaraost, ning kui põllud annavad head saaki ja salved on vilja täis, siis on vaarao tugev. Kui vaarao võim nõrgeneb, saabub ikaldused ja nälg. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus, ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes oli tal kõveraotsaline valitussau. Vaaraoga kõnelemine oli suur au ja kõrged aukandjad pidid suudlema maad või tema jalgu. 4. PÜRAMIIDID Egiptuse püramiidid annavad tunnistust vaaraode võimust. Suurima püramiidi lasi ehitada vaarao Chepos umbes kaks tuhat viissada aastat e.Kr., kõrgusega 147 m. Püramiidide juurde ehitati Sfinks. Sfinks on inimese näoline lõvi
tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jne. · Troopiline vööde kõige enam soojust kogub troopilises vöötmes, temp ei lange kunagi alla 0. Neil aladel kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides. Niisutatavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. · Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, sademed ebaühtlased. * Lühike vegetatsiooniperiood (alla 6 kuu) sageli ikaldused, kasvatatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel alatel puuvilla või riisi. Mullad kivistuvad hõlpsasti. Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike. · Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, põlluharimiseks vähesobivad
Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C .S uur imad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puu villa, datlipalmi, kohvipuud . Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. 7 Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde:
Seda küpsetati rehetoa ahjus korraga mitmeks nädalaks. Vanema traditsiooni jätkuna küpsetati küdeva ahju suul leivatainast paistekakke. Nii nagu teistel põldu harivatel rahvastel, on ka eestlastel sõna ,,leib" omandanud toidu ja elatise üldise tähenduse. 4 2. Aganaleib Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel
Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma
Liberaalselt ja rahvuslikult meelestatud aktivistid ja nendega liitunud rahvas nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Euroopas olid tekkind tugevad opositsioonilised liikumised rahvuslike ja demokraatilke nõudmistega. Aastatel 1845-1847 tabasid Euroopat järjestikused ikaldused, mis tõstsid leiva hinda ja paljud inimesed jäid tööta. 9) Mida rahulolematud nõudsid? Rahulolematud nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid vabaneda Austria ikkest, tsehhid, slovakid, ungarlased, horvaadid nõudsid rahvuslikku omavalitsust. Austria
tähis. Seetõttu küpsetati jakobipäeval uudseleiba või vähemalt odrakaraskit. Kui talus küpsetati esimest korda uudseleiba, anti igaühele, kes juhtus majja tulema, tükk leiba. Uudseleiva päev oli pere pidupäev. Lauritsapäevaks oli uudseleib juba kõigil laual ja selle kohta oli vanarahval ka vastav ütlemine: ,,Laurits toob laia leiva". AGANALEIB Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal- pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Talurahva elatustase oli väga madal ning igapäevane toit vilets
vara ja mõningaid olulisemaid fakte olukorrast maailmas. Töö eesmärgiks on kajastada hetkelist toiduainete defitsiidi olukorda maailmas ja vaadelda potentsiaalseid arengusuundi ning poliitikaid. 3 Toiduainete defitsiit: minevik ja olevik Toiduainete defitsiiti on esinenud aegade algusest saati. Alates Kiviajast kuni tänapäevani välja on seda põhjustanud küll ikaldused, sõjad ja looduskatastroofid kui ka vähene koostöö, loodusressursside nappus või mitteökonoomne kasutamine ja palju muud. Põhjuseid on palju, lahendusi aina otsitakse: mõnes ühiskonnas rohkem, mõnes vähem. Juba Kiviajal oli toit ja toiduained defitsiit, selle nimel pidi nii mõnigi kord oma eluga riskima. Vanas Maailmas oli neid perioode palju, kus põllumajandusel polnud kõige parem aasta (tavaliselt mängis suurt rolli ilm) ja inimesed kannatasid toiduainete defitsiidi käes.
kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal….niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes
Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj. 250000-280000 2. Rahvastiku kasvu takistavad tegurid: ikaldused, näljahädad katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus Mõisate laienemine Milline oli eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord peale muistset vabadusvõitlust, mis jäi endiseks, mis muutus? Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed? Mis on mõis? XIV saj. hakkas mõisate arv kiiresti kasvama seoses linnastumisega Euroopas Linnastumine Euroopas Viljahindade tõus
haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened - Zygomycota
Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender). Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed
vabaduse aadlikule, kel oli õigus teda müüa, kinkida ja vahetada ilma maata. 4. Keskaegne põllumajandus a. Maaharimine muutus vähe muinasaja lõpuga võrreldes (kolmeväljasüsteem, adramaa) b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus oder ja üha rohkem talirukis. d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud.
Mõisad olid algul tagasihoidlikud, talupoegade elamutest küll suuremad, kuid ilma korstnata ehitised. Hiljem sai mõisate asutamine suurema hoo. Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline Pärisorjus Lahendus: Maa-aadel Aadlike kokkulepped Suuremad koormised Rannarootslased Talurahvas Relvakandmise keeld KESKAEGSED LINNAD EESTIS ? Mõisted: Raad - linna valitseja Byrgonmeister raadi juhatus Linnafoogt maaisanda esindaja rae juures Gild kaupmeeste ühing Stunft käsitööliste selts Skraa põhikiri
haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota (Sh. Hk Vatsaviburseened Neocallimastigomycota 20, Hk. Jõnksviburseened - Blastocladiomycota 180 liiki) 900 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid
katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu.Aastal 800,kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga,kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. c) Roterdammi Rasmus. humanist. Usupuhastusele aluse panija.,,Narruse..``1517 .Kiriku org, vastu. Rumaöluse vastu. Ta tõlkis piibli lad. Keelest kreeka keelde. 4)Pilet nr.4 a)Euroopa hiliskeskajal(XIV-XV saj) *Paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad.Saabus must surm,mille tõid kaupmehed Musta mere ja Bütsantsi kaudu Itaalia linnadesse.Eriti tormiliselt levisid hiliskeskajal Itaalia linnad.Käsitöö, kaubanduse ja paganduse areng.Paganduses tõusis mõjukamaks Firenze Medicite pankuri- suguvõsa,kes laenas raha nii kuningatele kui paavstidele.Jalavägi täiustus ja õppis rüütliväele aina edukamalt vastu seisma.Ohtlikuks kujunesid vibukütid. Toimus konflikt Prantuse ja Inglise vahel
piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha maitsta harva ning nende peamiseks toiduks olid teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused, millega kaasnesid näljahädad, hinnatõus ja epideemiad. Riided tehti tavaliselt ise linasest või villasest kangast. 3.5. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine: Valdav enamus keskaegsetest talupoegadest olid kirjaoskamatud. Seetõttu on teised ühiskonnakihid neid kirjanduslikes allikates kujutanud põlguse ja üleolekutundega, pidades neid räpasteks ja metsikuteks. Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed: nad leppisid
mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha maitsta harva ning nende peamiseks toiduks olid teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused, millega kaasnesid näljahädad, hinnatõus ja epideemiad. Riided tehti tavaliselt ise linasest või villasest kangast. 3.5. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine: Valdav enamus keskaegsetest talupoegadest olid kirjaoskamatud. Seetõttu on teised ühiskonnakihid neid kirjanduslikes allikates kujutanud põlguse ja üleolekutundega, pidades neid räpasteks ja metsikuteks. Talupojad olid oma ellusuhtumiselt
Probleemi olemasolu kinnitavad hiljutised teadusuuringud. Nende mõned võimalike looduskatastroofide stsenaariumid ületavad isegi kõige suuremaid kartusi. Seetõttu on muutunud ilmselgeks asjaolu, et õnnetuste ja tormide tagajärjed mõjutavad otseselt julgeolekupoliitika alustalasid. Juba niigi pingelistes piirkondades toovad looduskatastroofidest tingitud üleujutused, nakkushaigused ja näljahädad endaga kaasa rahvaste põgenemist kriisipiirkondadest naaberriikidesse. Põud ja ikaldused põhjustavad toidu-, joogivee- ja energiapuudust sageli seal, kus varud on juba niigi kasinad. Suurbritannia valitsuse tellitud ja möödunud aastal avaldatud uuringu, nn Stern Review Reporti andmetel ei ole nii ulatuslikke majandusprobleeme pärast Teist maailmasõda varem esinenud. Me ei saa loodusmõjude küsimust vaadelda enam ainult kitsas rahvusliku julgeoleku mõõtmes tegemist on vägagi üleilmse julgeolekupoliitilise probleemiga niigi hapras maailmas, kus riikide
• Orienteeriti viljakasvatusele (kliima soodustaks pigem loomakasvatust) • Suitsetamine 1660-1680 • Viin Rootsi aja lõpp – talude suurus langes, trantsiit ja linnad käisid alla, saagid väikesed, kõrtsimajandus, eluiga ca35a, veo- ja sõnnikuloomad, sunnismaisus, elanike enne suurt nälga 350tuhat. Vene aeg • 1699 Vene, Taani, Poola nälja all • 1700 algab sõda, Seremetjevi genotsiid • 1708 Tartu hävitamine • 1708, 1709 ikaldused ja katk • 1710, 1712 katkud Alles jäi 100-120 tuh inimest. Tulemused: • Reduktsioon tühistatakse • Kehtestub Balti aadli isevalitsus • Kehtestatakse Balti erikord o Saksa keel, luteri usk, rootsi seadused, tollipiir 1739 Roseni deklaratsioon Muutuste taustasüsteem • Reisimine 17-18.sajand o Läänes mõisnik rikas, talupoeg vaene o Idas mõisnik vaene, talupoeg pärisori
- Paldiski raudtee Küsimused Kirjelda kuidas tekkis 19. saj algul Eestisse hulgaliselt nn. Mittevajalikke inimesi? Mis tekitas 19. saj keskel rahulolematust talupoegade hulgas? Kuidas kaotati teoorjus Eestis? 1866. vallaseadus miks oluline oli? 1) Pojad kellele ei pärantatud midagi ning kes ei läinud sõjaväkke. Neile ei jätkunud maad ning lõpuks läksid linnadesse elama 2) Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta. Ikaldused, taudid, nälg ja rahutused. Talumaade nappus. 3) . 4) Tegi lõpu mõisnike- ja politseivõimule vallakogukonna üle. 1868 keelati teorent eramõisais, see jäi aind kirikumõisates Rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamise aega tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eraldi rahvus eestlased. Ärkamise eeldused: 1) Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa)
ruume ning oli vaja ka vastavat maastikku, kuhu linna rajada. Vaadati, et linn oleks juba looduslikult hästi kaitstud. (Nt Dresden, Kulm, Klaipeda (Memel), Elbing). Sellel perioodil on rajatud kokku Euroopas umbes 1500 linna. 1300-1450 – kääbuslinnade periood, uue linnade rajamise arvus toimus tõsine langus. Elanikke keskmiselt alla 800. Kogu keskaja linnade arvust rajati sel perioodil u 4%. Linnade arengu languse põhjusteks olid ikaldused, näljahädad, epideemiad (katk) 1450-1800 – linnade rajamise suur allakäik alates 1800 – moodsad linnad, uus linnade rajamise laine, seotud tööstuse arenguga. Eesti linnade rajamine ja kujunemine Linnade arengut mõjutas olulisel määral tõsiasi, kas linn on võetud vastu hansalinnaks või mitte. Eestis oli neid neli: Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Tartu iseenesest meenutab planeeritut linna, kuid tal on ka mõned erinevused nendega.
90% inimestest elas maal, kuid linnadel oli oluline osa. Suurim linn Pariis. Keskmine eluiga ~30a., püsis sellel tasemel peamiselt suremuse tõttu. Naiste suur suremus 20-24a, peamiseks põhjuseks suremine lapsevoodipalavikku. Meeste surevus suur üle 40a. vanuste seas. Lapsi oli palju vaid rikastes peredes. Abielu sõlmiti varakult, sellel polnud mingit pistmist armastusega. Katk mõjus laastavalt, kestis pikka aega, kuid veelgi rohkem mõjutas rahvastikusituatsiooni ikaldused, ja nälg. Peamiseks toiduks oli leib, sellele lisaks söödi rohkesti liha. Töölistele maksti palka korralikult, tööpäevad sõltusid päikesest ja tööaasta kirikupühadest. Keskajale iseloomulikuks peetud vagadus on tegelikkusest kaugel. Nnim. patukahetsusraamatute põhiosa võtsid enda alla seksuaalsed eksimused. Eristati liiderlikkust, abielurikkumist, verepilastust. Nordberg nendib, et pole midagi uut päikese all. Kirikut ei usaldata, vaimulikkonda
Totrat tunneb iga võhik. Binet ja Simon ütlevad, et iga laps, kes ei suuda sõnadeta väljendada oma mõtteid ega aru saada teiste sõnadest- kui temal seejuures kuulmis- ja rääkimiselundid on terved- tuleb lugeda totrate hulka, sest normaalne laps saab sõnadest aru ja räägib juba kahe aasta vanuselt. Totruse põhjusi on palju. Ta võib saadud olla emaihus või pärast sündimist. Enamasti on siin ikka süüdi mõned arenemise ikaldused. Vahel on sisenõrede häired. Tähtsamad vormid on: mongolism ja müksödeem, harva ka amaurootiline idiotia. Mongolism- Downi sündroom Müksödeem- nahk kuiv, voldiline. Juukseid on vähe, harjaste sarnased. Keel on paks, ripub vahest suust välja. Hääl on inetu, võõras. 15 Amaurootiline idiotia- tuleb sagedamini juutide hulgas ette. Ta algab juba 2.- 8. kuul peale sündimist nägemisrikkega ja lõpeb harilikult 1
Valimised küll toimusid, aga valida sai ainult ühe partei poolt. Eesti NSV juhtkond nimetati tavaliselt sisse Moskva poolt. Valitses tsensuur, infoteadmatus muust maailmast, puudus sõnavabadus ja organiseerimisvabadus. Usule vaadati põlistavalt otsa. NSV Liidu poolt alustatud ja elluviidud muutused olid elukorraldusele halvad. Halvenesid elutingimused, puudus õigus eraomandile. Kerkis esile toiduainete kriise ja muid elutarbete vähesusi. Poodides oli pidevalt ikaldused ja pikad järjekorrad. Rahvas ei olnud rahul valitseva korraga. Suure industraliseerimise kasvu tagajärjena tuli Eestisse massiliselt muulasi, mille tagajärgi on tänapäevani näha: võõrkeelsed linnaosad, isegi linnad. Vajadus õppida teist keelt peale emakeele, et saada hakkama oma riigis. Vähenes ka eestlaste osakaal riigielust üldiselt: tööstuses kui ka poliitikas. Vahetevahel jäid eestlased muulastele omal maal alla.
On mitmeid teooriaid nõiahulluse tekke põhjuste kohta. Üheks paljudest põhjustest on hirm tundmatuse ees, mis tollal (ja ka praegu) valitses.Kõike, mida polnud võimalik (teaduslikult) seletada, peeti kurjaks ja Kuradist tulnuks. Seega, kui keegi oskas midagi teistele üleloomulikuna nöivat teha, võidi ta ka nõiaks tembeldada. Kuna tol raskel ajal oli suremus laste ja emade seas oli ülisuur, konfliktid ja sõjad olid tihedad külalised, ikaldused tõid kaasa suured näljahädad, siis püüti kõigile nendele õnnetustele leida süüdlast. Paraku osutusid nendeks süüdlasteks just nõiad ning inimesed saidki oma ühiskondlikku hirmu nende peal välja elada. Nõiahulluse periood oli teatud mõttes kasulik ahnetele ja kättemaksuhimulistele kodanikele. Ühiskondlikku hirmu kasutasid nad ära enda huvides, esitades nõidumissüüdistusi oma vaenlastele või tuues selle ettekäändeks mõne rikkama isiku vara konfiskeerimiseks.
aastal. Sealt hakati aega lugema. Vene allikates peab alati arvestama selle nihkega, et tuleb juurde liita 5508. Venemaal algas uus aasta 1.detsember. Kohanimed Eesti kohanimed nagu tänasel päeval. Naaberalade kohta eestipäraselt, teaduslikult ikkagi õigesti, Läti nimed lätipäraselt jne. Ingerimaal kaks vormi, soome- ja rootsipärane. Rahvastik ja asustus 16.-17. saj. Suured rahvastikukaotused sõjad, epideemiad, ikaldused, loodustingimustest tekkinud näljahädad. 1566, 1570-71, 1577, 1580, 1591 taudiaastad. 1583. aastast uue sajandi alguseni rahuperiood, 1590-1595 küll Vene-Rootsi sõda, aga mitte nii suure intensiivsusega. 1558-1583 raske periood rahvastikus. 1600. aastast algav on sisuliselt rahvastiku katastroof, sõjategevus 1600-1625, Altmargi rahu 1629. Lisaks sõjale, 1601-1603 kestab raske rahvastikukaotuse aeg, kõigepealt suured ikaldused, nälg, epideemilised
ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni lahingutes. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Arvati, et oma võimuga tagab vaarao korra kogu maailmas. Egiptlased uskusid, et kui vaarao on tugev, siis annavad põllud saaki ja salved on vilja täis. Kui tema võim peaks aga nõrgenema, siis saabuvad ikaldused ja nälg. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Nende alamad arvasid, et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa edukust kauplemises võõraste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana- Egiptus" Varrak, 1997] Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade rikkusi. Naised juhtisid harva riiki, ja kui, siis ainult lühikest aega dünastia lõpus, kui ei olnud ühtegi
Tekkis teoorjus. Koormiste kasvu ja mõisnike kasvava surve tõttu põgenesid mitmed talupojad linna või piiri taha. Väljakaevatud luustikud nätavad, et eestlaste füüsiline seisund pärast ordu vallutust halvenes. Iimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid nooremalt. See räägib viletsamast toidust ja raskemast elust, oma rolli etendasid külla ka halvad ilmastikutingiused ja ikaldused. Eriti kehv oli olukord 1315. a näljahäda ajal, mil tuli ette isegi kannibalismi. Liivi sõda oli Eesti jaoks katastroof. Suur osa rahvastikust hukkus. Terve inimpõlve jätkusid tapmised ja epideemiad; linnad ja kaubandus käisid alla. Kolme kuninga aeg Kui LõunaEesti oli Poola võimu all, rahva alujärg parenes. Linnad siiski oma endist hiilgust ei taastanud
annaabi.ee 
