Vana Egiptuse kokkuvõte (0)

Vana-Egiptuse kokkuvõte.
Aafika mandri kirde osas on maailma pikim jõgi Niilus .Selle jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat eKr Vana- Egiptus . Mõlemal pool Niilust oli kõrb ,jõe org aga viljakas ja sobis põlluharimiseks. Kui Niiluse vesi tõusis üle kallaste ja hiljem jälle alanes,oli kogu org kaetud rammusa mudaga . Tänu Niilusele ja üleujutustele oli põlluharimine Egiptuses võimalik.Talupojad kaevasid seal kanaleid ja kraave,jõevett sai suunata veetõstuki abil.Nad kasvatasid vilja ja säilitasid seda aitades. Nende käsutuses oli väike maalapp. Nad harisid seda kõpla või puust adraga,mille ees olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske.
Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam- Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi olevat seda teinud Ülem-Egiptuse valitseja Menes ,kes kahe riigi piirile rajas oma pealinna, mille nimeks sai Memphis . Egiptlased pidasid oma valitsejat vaaraod jumalaks . Egiptlased olid kindlad,et kui vaarao on tugev,siis annavad põllud head saaki ja salved on vilja täis, kui võim aga nõrgeneb siis saabuvad ikaldused ja nälg . Koos vaaraodega aitasid juhtida riiki ka asevalitsejad, preestrid ja kirjutajad ,nemad olid Egiptuse ühiskonna ülemkiht. Preestrid koostasid maailma ajaloos esimese üsna täpse päikesekalendri. Surnud vaaraodadele rajasid egiptlased hiiglaslikke püramiide. Need on hiiglaslikud ehitised,mille sisemuses peitusid vaaraodele hauakambrid .Kõige suuremad ja kuulsamad püramiidid rajati umbes 2600-2500 eKr. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest.Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju-sfinks.See on inimese peaga lõvi .
Koos riigiga tekkis egiptlastel ka kiri.Algul tekkis piltkiri , ajajooksul arenesid välja kirjamärgid ehk hieroglüüfid . Kõige tähtsamad tekstid rajusid egiptlased kivisse,vähem pidulikke tekste kirjutati papüürusele. See on papüürusetaimest valmistatud paberitaoline materjal. Täiskirjutatud papüürusetükid kleebiti üksteise järel pikaks ribaks ja keerati rulli. Need ribad olid sageli mitme meetri pikkused.
Egiptlased uskusid,et inimese elu jätkub pärast surma surnute riigis. Et elu pärast surma oleks võimalik,õppisid nad palsameerima ehk surnukehasid säilitama. Palsameeritud surnukeha nimetati muumiaks. See mässiti linasse ning asetati suurde kirstu ehk sarkofaagi. Sellist surnukeha palsameerimist lubasid endale vaid rikkad inimesed. Rikkad ehitasid oma perekondadele uhked hauakambrid,kuhu pandi ehteid,väärisasju,toitu ja jooki .
Egiptlastel oli sadu jumalaid,kelle austamiseks püstitati hiiglaslikke templeid ning korraldati uhkeid pidustusi ja rongkäike,mida juhtis vaarao isiklikult. Tähtsaim oli päikesejumal Ra. Ral oli palju lapsi jumalate seas. Üks neist oli surnute riigi valitseja Osiris. Oli veel Horos,taeva ja sõjajumal. Seth kõrbe-ja kaosejumal. Thoth õppimise ja kirja- tarkuse jumal ja Anubis surma ja palsameerimise jumal.
Vaaraode korraldusel võeti ette kauba- ja sõjaretki võõrastele maadele. Egiptuse sõjavägi koosnes peamiselt jalameeste üksusest.Umbes 1700 aastat eKr tungisid Aasiast Egiptusesse võõrad vallutajad,kes asusid seal valitsema . Egiptlased õppisid hobuste ja sõjavankrite kasutamist. Egiptlaste sõjavägi sai tugevamaks ja nad hakkasid ise vallutusretki korraldama . Egiptuse ja Hetiidi väed kohtusid suures lahingus Kadeši linna juures,lahing polnud edukas kummalegi poolele. Sõlmiti rahu. Lõunapoolne osa maad jäi Egiptusele ja põhjapoolne läks hetiitide võimu alla.