Bioloogia konspekt - põllumajandus, kliima, maailm (0)

Ekstensiivne põllumajandus – põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud ; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega.
Intensiivne põllumajandus – rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil.
Ökoloogiline ehk mahepõllundus – põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte.
Muldade erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad .
Veeringe – vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel.
Veerežiim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Metsatüüp - metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Elurikkus e bioloogiline mitmekesisus - ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust.
Energiamajandus – energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele.
Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia , geotermaalenergia ), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks.
Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta , maagaas, põlevkivi ja turvas . See on biomass , mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest selle allikas - uraanimaak - kasutamise läbi väheneb. Alternatiivenergia – energia, mis on toodetud fosiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Fossiilsed kütused – miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine ( elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas.
Biokütused – energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus . Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik.
Energiakriis – kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises.
Polaarkliima – kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure – redist, sibulat, varast kartulit. Parasvööde – pindalalt ulatuslikeim vööde, kus tingimused põllumajanduseks piirkonniti erinevad. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. Jahe parasvööde – vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets. Suvi lühike, jahe, talv külm ja pikk. Saab kasvatada teravilju, rukist -kaera- otra , kartul . Mõõdukas parasvööde – vegetatsiooniperiood 5 või enamgi kuud. Kasvavad nisu, oder, kaer , rukis, kartul, põldhein. Soe parasvööde – kuuekuune või pikem vegetatsiooniperiood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi. Suhkrupeet , riis , soja , mais, päevalill, viinamari . Lähistroopiline vööde – vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil on põllukultuure võimalik kasvatada kogu aasta ja saada 2 saaki. Talinisu , mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised , riis. Troopiline vööde – enim soojust, suured kõrbed, põllumajandus oaasides . Datlipalm, puuvili , suhkruroog, riis, nisu. Lühikese vihmaperioodiga (alla 6 kuu) lähisekvatoriaalne – põua tõttu sageli ikaldused. St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss , maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne – taimekasvatus aastaringselt , niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu , teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne – väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad . Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan , kakaopuu, kautšukipuu, õlipalm.
3. Tegurid (looduslikud ja majanduslikud), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist (4+4).
Looduslikud: kliima (õhutemperatuur, niiskusolud, vegetatsiooniperioodi pikkus), pinnamood, mullastik (viljakus, põuakindlus, paksus).
Majanduslikud: Põllumajanduspoliitika (toetused, tollid ), turg , tasuvus , kapital (hooned, masinad , väetised), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid).
4. Miks peab kaitsma maailma metsi (3)?
Metsadest saadakse toorainet ja energiat; nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad; mets on paljude liikide elupaigaks , metsad kaitsevad maapinda ja vett, võimaldavad puhkust, tagavad õhu kvaliteedi.
5. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed?
Traditsioonilised – puit jm bioenergia , turvas, tahked kütused, nafta ja gaas .
Alternatiivsed – päikese-, vee- ja tuuleenergia ; loodete energia ja geotermaalenergia, biomassienergia .
7. Maailma 5 olulisemat energiaprobleemi

• Põhiliselt kasutatav nafta ja selle saadused on piiratud, saavad väidetavalt ca 50 aastaga otsa.
  
• Rahvaarvu tõus ja keskklassi arvukuse tõus toob kaasa suureneud vajaduse energia järele
  
• Keskkonnasaaste, kasvuhoonegaasid , mis põhjustatud fossiilsete kütuste kasutamisest
  
• Maailma energiapoliitikas pole ühtsust
  
• Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik
  
• Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi
  
• Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist
  

8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi

• Nälg ja alatoitlus arengumaades
  
• Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides
  
• Toidu tootmise mõjud keskkonnale – kõrbestumine, muldade erosioon jm
  
• Üha kallinevad toiduhinnad – liha väidetavalt varsti luksuskaup
  
• Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu
  

6. Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused.
Energialiik
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused
Nafta
Mugav meritsi ja torujuhtmeid pidi transportida. Suur kütteväärtus, erinevad kasutusvõimalused.
Varud otsakorral, kõrge hind, ammutamise käigus oht pinnase (vee) reostuseks. Saadused saastavad põletamisel.
Gaas
Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega, põletamisel tekib vähim saasteaineid.
Meritsi tülikas transportida, põletamine tekitab mürkaineid.
Tahked kütused
Suured varud, mitmekülgne kasutus.
Madal kütteväärtus, põletamine saastab õhku.
Vee-energia
Omahind madal, veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekib veetagavara.
Hüdroelektrijaamade ehitamine kallis, tuleb rajada tamme-veehoidlaid. Muutused jõgede veerežiimis, suured liinikaod .
Tuumaenergia
Võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt, õhusaastevabalt.
Rikete korral üliohtlik. Tootmise algatamine väga kallis. Radioaktiivsed jäätmed.
Päikeseenergia
Ei kaasne märkimisväärset keskkonnasaastet.
Kallis, tehnoloogiliselt keerukas, kasutatud päikesepaneelid keskkonnaohtlikud.
Tuuleenergia
Ei saasta õhku, vett
Kallis, tuulevaiksel ajal ei toimi, häirib linde, tekitab mürasaastet.