Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid. Pariisis on nälg ja tööpuudus, sisepoliitilised võitlused (Neckeri vallandamine) toovad kaasa ülestõusu, 14. juuli vallutab rahvas Bastille, sündmus mida peetakse revolutsiooni alguseks. Kui kuningas seda kuuleb, küsis ta, kas tegu on mässuga ja talle vastati, et ei, see on revolutsioon. Bastille lammutatakse ja tema kohale pannakse silt ,,Siin võib tantsida". ASUTAVA KOGU tegevus 1789. aasta 5. august Asutav Kogu võtab vastu otsuse seisuste eesõiguste likvideerimise kohta. 26. augustil ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Selles oli 17 punkti, millest toome olulisemad. · Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikelt võrdsena. Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda ainult ühiskasul.
Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7
Rahvas ei olnud Direktooriumiga küll rahul, kuid võimult ei suutnud nad seda ka kukutada. Selle tagajärjel hakkas rahva seas tekkima jälle monarhia pooldajaid ning pöörduti isegi teiste Euroopa riikide poolde palvega, et monarhia taastada. Selle tegevuse võttis aga oma kätte Napoleon Bonaparte, kes viis läbi riigipöörde, kus tema väed hõivasid Direktooriumi hoone ja kus sunniti võtma vastu otsus Direktooriumi laialisaatmise kohta. Selle riigipöördega lõpes Prantsuse revolutsioon. See on maailma ajaloo üks vägivaldseim ja ohvriterohkeim ülestõus, kuid mille käigus suudeti ometi muuta paljugi. Revolutsiooni eesmärk oli kukutada absoluutne monarhia, mis peale pikki aastaid ka õnnestus. Monarhia hävitamise käigus kaotati vana feodaalsüsteem ja ühtlustati ühiskonda. Levima hakkasid valgustusideed ning rahvas hakkas rohkem kokku hoidma. Rahvustunde tõusmise ja ühtsema riigiga seoses kehtestati kodanikuvabadused.
Prantsuse revolutsioon-kuidas see muutis maailma? Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele.
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid
nähtud juhtudel ning seadusi järgimata. See kindlustas prantslastele mõtete ja arvamuste vaba avaldamise,usuvabaduse,rahvaühingute loomise jms õigused.Eraldi rõhutati omandi puutumatust ja õigust haridusele. Ka eurooplastele oli see kasulik.Riiki minnes ei tulnud nii palju probleeme,võis saada haridust ja oma mõtteid avaldada igaüks.Inimestel tekkis ühtsus tunne,kuna taheti ühe enam inimesi võrdsustada. 5.Kuidas muutis Prantsuse revolutsioon seisute olukorda,kuidas seisused sellesse suhtusid? Oli kolm seisust.Kõigepealt generaalstaatid,kus oli kolm seisust.Esimene seisus koosnes kõrgematest isikutest,aadlikest jne.Neid oli seal siis 300.Teises seisuses olid ka keskmise ja üle selle tasemega.Kolmas seisus olid siis lihtravhas pmst,neid oli 600.Et generaalstaadid kehtestasid makse ja nii siis toimusid seal hääletused.Üks seisus sai anda ühe hääle
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Pr. rev-i põhjused. · valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused
annaabi.ee 
10 punkti
~ 3 lehte
72 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid