Ajalugu Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine Ideoloogia ja kultuur Riiklik ja ideoloogiline propaganda Range tsensuur Sovinistlik natsionalism Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini la...
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
LINGID: https://www.youtube.com/watch?v=oaMbnXlYkvA https://www.youtube.com/watch?v=yAbjNbipvEE Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Nõukogude ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas" Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas levimafuturism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid koosviibimisi ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool ja selleks oligi sotsialistlik realism, ...
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu ...
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. M...
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rake...
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev ...
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ...
Kriminoloogiaon teadmiste kogum õigusrikkumistest ja kuritegevusest kui sotsiaalsest nähtusest. See teadmiste kogum hõlmab oma raamides seaduste loomise, seaduserikkumiste ja seadusterikkumistele reageerimise protsesse” Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbiv...
Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus .( lk122) Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti esitas Moskva 1939. Aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valistus järele ja kirjutas 28. Septembril baasidelepingule alla. Järgmise sammu astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti ( Läti ja Leedu ) valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15. Juunil , Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka ,,rahvavalitsuse". Selle etteotsa pandi artist luule...
II maailmasõja tagajärjed võrdluses I maailmasõjaga /tabel vihikus/ POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid po...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5 1. Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg? USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1) 2. Külma sõja vormid. *Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite (NATO). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast *Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA l...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ...
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud ...
Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tä...
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväeli...
Ringhlingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna tele...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
Tallinna Ülikool Maastikuarheoloogia Referaat Tallinn 2009 Mõiste ,,maastik" ja arheoloogia Mõistet "maastik" ei saa võtta üheselt. Selle all mõeldakse nii topograafiat kui ka pinnavorme, tähendades samal ajal inimeste poolt asustatud maad või osa maast, mida võib erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt lahata. Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme, vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest esivanemad uskusid looduse jõusse ja olid sellega tihedamalt seotud kui lin...
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele. b) Juhtimine -Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. c) poliitiline võim ja tema allikad -Pol...
PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub...
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mi...
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler ...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle o...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
Kordamiseks Rahvusvahelised suhted 1918-1939. NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaar...
SOTSIALISMILEER E. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM (Fjodorov lk.52-54,Laar lk.19-22, 26-27, Ajaloo atlas lk.85) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks ...
1. Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin...
SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub m...
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis ...
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatu...
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja ...
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenu...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasaka...
annaabi.ee 
