Eesti iseseisvuse kaotus, Teise maailmasõda, Külm sõda (0)

Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping , mis on baasideleping, kes ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus .( lk122)
Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti esitas Moskva 1939. Aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valistus järele ja kirjutas 28. Septembril baasidelepingule alla. Järgmise sammu astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti ( Läti ja Leedu ) valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15. Juunil , Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis „töörahva revolutiooni“ ja seadis ametisse endale kuuleka „rahvavalitsuse“. Selle etteotsa pandi artist luuletaja Johannes Vares -Barbarus. Juulis toimusid Riigivolikogu uue kooseisu valimised, valide sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu.
Nõukogude okupatsioonirežiim: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon ( aastaarvud ), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine , mis see endast kujutas (lk 123)
Eesti esimene nõukogude okupatsioon toimus 1940,1941?. Poliitilised: Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, loodi Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament ) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. Hakati vangistama poliitilisi liidreid, kõrgemaid sõjaväe- ja politseijuhte. 1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Majanduslikud: Majandusreformi nime all riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed.
Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124)
Toimus 1941-1944. See toimus Saksa armee üldise rünnakuga Vene armee vastu. See lõppes Punaarmee uue vastrünnakuga Saksa vägedele. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa, vaid Saaremaal jätkusid lahingud kuni novembri lõpuni.
Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed Eestile, kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi [Eesti riigi] huvisid kaitsta (lk 123-125)
Eesti okupeeriti, tekkis Eesti NSV. Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, loodi Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament ) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Hakati vangistama poliitilisi liidreid, kõrgemaid sõjaväe- ja politseijuhte. Toimus küüditamine. Eraettevõtted riigistati. Järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. 1944. Aasta kevadel üritas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee taastada Eesti iseseisvust. Relvastatud jõu puudumise tõttu tuli loobuda sellest katsest. Paljud linnad olid saanud sõja käigus kannatad ja Eesti rahvaarv vähenes maailmasõja aastail ligi 200 000 inimese võrra.
Teise maailmasõja tagajärjed (maailmas): millised need olid, mida kujutas endast uus jõudude vahekord maailmas pärast Teist maailmasõda (lk 6-7)
Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nt. Juudid ).Sõja-aastail olid paljud inimesed sunnitud oma kodudest lahkuma . Sõda tekitas ka suurt majanduslikku kahju. Tuhanded linnad ja alevikud ning külad olid täielikult või osaliselt hävitatud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehaseid, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu jms. Kohutava tagasilöögi sai ka põllumajandus: rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävinud. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta./ Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.
Külm sõda: mida see endast kujutas, miks kujunes, millistes vormides avaldus, mõiste " raudne eesriie", mis olid Trumani doktriin ja Marshalli plaan, miks ja kus ( maailmajagu ) neid rakendati (lk 8)
See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandiku maailmavaate, see on Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nim. Külmaks sõjaks. Riigid ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus jne. Raudne eesriie – NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Trumani doktriin- USA presidendi Harry Trumani seisukoht oli, et riigi välispoliitika peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu . Marshalli plaan- USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Need pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Toimusid Euroopa aladel.