PÄRAST II MAAILMASÕDA (0)

1 Hindamata

PÄRAST II MAAILMASÕDA
NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki – sotsialism muutub süsteemiks.
Külm sõda 1945 – 1990.

Euroopa on lõhenenud – kujunenud on kahepooluseline maailm.

Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk – Läänel NATO , idal VLO.

Koloniaalsüsteemi lagunemine – riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub.

70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks – st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama .
1975 – nõupidamine Helsingis , kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon ).
Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda.
5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine.
1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile – Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie ehk keegi ei tea mis seal taga toimub.
Märtsis 1946 pidas Churchill kõne ja avalikustas liitlaste vastuolud.
USA ajakirjandus nimetas seda külmaks sõjaks. See on ideoloogiline vastasseis kahe erineva süsteemi vahel – USA ja NSVL, üliriigid, kes omakorda juhivad oma süsteemi. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised , kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised.
ÜRO loomine
Loodi 1945. a suvel San Fransisco konverentsil, kui 51 riiki moodustasid ÜRO.
Uus rahvusvahelise koostöö ja rahu tagamise organ pidi välja vahetama Rahvasteliidu.
Peaassamblee moodustasid kõik liikmesriigid, 5 suurriiki (USA, NSVL, Suurbritannia , Prantsusmaa, Hiina) moodustasid Julgeolekunõukogu, mis oli ÜRO tähtsaim otsustamisorgan.
ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi, vaid ka igat inimest, pakkudes kaitset võimude omavoli eest. 1948 – ÜRO Inimõiguste deklaratsioon.
Kahepooluselise maailma kujunemine
1945. a Jalta, Potsdami konverentsi otsustega kinnitasid Hitleri vastases koalitsioonis olnud suurriigid NSVL mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Jugoslaavia , Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Aktsepteeriti vaikides Baltimaade annekteerimist.
II MS polnud veel lõppenud, kui NSVL kehtestas Ida-Euroopas oma võimu ja hävitas seal demokraatia võimalused – Raudne eesriie.
Aastail 1944-47 tegi NSVL poliitlisi kompromisse nn rahvusliku sotsialismi e rahvademokraatia idee näol, mis võimaldas arvestada antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi.
Komparteid ja vasakpoolsed parteid olid peale II MS populaarsed , kuid seda vaid ajutiselt .
Euroopa oli lõhenenud ja tema tähtsus langes.
1945-49 USA majandus stabiliseerus ja läks ülesmäge. Dollar muutus ülemaailmseks valuutaks. 1944 asutati Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Maailmapank (NSVL ja RD-maad jäid sellest kõrvale).
Sotsialismileeri tekkimine
Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai lüüa Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. Sellega NSVL enam leppida ei saanud.
1947-48 surve Ida-Euroopa riikidele järsult tugevnes . 1947. a pidas A.Zdanov kõne – maailm on jagunenud 2leeriks, kolmandat teed ei ole. Iga riik peab määratlema, kuhu ta kuulub. Loodi Kominform.
Rahvademokraatia idee taandus, asemele tuli NSVL sotsialismimudeli jäägitu järgimine ja tunnistamine. Poliitilise tasalülitamise kõrval ka mõjualuste riikide majanduslik allutamine.
Lisaks võimu kinnitamisele Ida-Euroopas tugevnes NSVL surve Türgile ja Kreekale. Türgis maabusid seepeale Briti väed ja ennistasid võimuile sõjaeelse valitsuse. 1946 alustasid Kreeka kommunistid kodusõda.
Mujal maailmas algas rahvuslik vabadusliikumine – koloniaalimpeeriumid lagunesid, endised kolooniad iseseisvusid . Kumbki osapool üritas neid oma võimu alla saada.
Trumani doktriin
Majanduslikult arenenud USA on Euroopas populaarne . Euroopa riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti NSVL ja demokraatlik lääneriikide teravnevast vastasseisust.
Trumani doktriin 1947 – kommunismi pidurdamise poliitika.
Truman tunnetas ohtu ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele, keda ähvardab kommunismi mõju alla sattumise oht.
Esimene Trumani doktriini praktiline rakendus – Marshalli plaan 1948. Vastukaaluks andis USA 17-le Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Ametlikult nimetati seda Euroopa Taastamise Programmiks.
Plaani väljakuulutamise hetkel säilis lootus, et konfrontatsiooni Ida ja Lääne vahel õnnestub vältida ja turumajanduse ja demokraatia võitu Euroopas on võimalik saavutada majanduslike vahenditega.
Abi pakuti kogu Euroopale tingimustel:

loobuda ettevõtete riigistamisest.

rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle.
NSVL lükkas USA abi tagasi ja kiirendas kommunistide võimuhaaramisi Ida-Euroopas. Moskva korraldusel loobusid Ida-Euroopa nn rahvademokraatiamaad USA abist.
Hallsteini doktriin
Lääne-Saksamaa ei tunnustanud Saksa Demokraatlikku Vabariiki , käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul.
Berliini blokaad
juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks)
Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga.
Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga.
Lääneriigid
1949 NATO – 1948 allkirjastasid Belgia, Luxemburg, Holland , Prantsusmaa ja Suurbritannia 50-a poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leppe, et seista NSVL vastu. See nn Brüsseli pakt jäi hädiseks ja gruppi laiendati. 1949. a loodi NATO, algul 12 riiki: Brüsseli pakt + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island , USA, Kanada . 1952 liitusid Kreeka ja Türgi. Kõrgeim organ Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. Juhtorganid al 1996. a Brüsselis.
Sots. leer
1949 VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel, lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sots riikide majandust. Asutajad : NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tšehhosl ja Ungari, hiljem liitusid veel teised riigid. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsioni riikide vahel, sest kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. Ehk VMN abil kontrollis Mosvka majandust.
1950-ndatel kuulub sotsialismileeri 13 riiki. Külma sõja ajal on neid riike 15.
1960ndatel teravnevad Hiina ja NSVL suhted. Võetakse kasutusele termin Sotsialistlik sõprusühendus, kuhu kuulusid 10 riiki.
Tunnusjooned:

Võim Kommunistliku Partei käes.

Parteis kuulus võim pea- või I sekretärile.

Partei kontrollis kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone.

Majandus, tööstus ja kaubandus olid riigistatud. Põllumajandus enamasti kollektiviseeritud.

KP ideoloogilise kontrolli all ka kultuur.

Sots maade sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt.

Iseloomulik sotsiaalsed garantiid (sots kindlustuse süsteem – töö, korter , lasteaiad, ringid tasuta).
HIINA
1911-1912 revolutsiooni tulemusena sai Hiinast vabariik, kukutati keiser. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi võimu all. 1946 puhkes kodusõda, mille tulemusena Hiina muutub kommunistlikuks 1949.
Aasias kommunism levib. 4 kommunistlikku riiki: Hiina, Põhja- Koera , Põhja- Vietnam ja Mongoolia.
1950-1953 Korea sõda.
Tulemusena keegi ei võitnud. Hoogustus võidurelvastumine. Põhja-Koreast sai mahajäänud kommunistlik riik – siiani selline.
Peale Korea sõda otsustatakse Lääne-Saksamaa relvastada. Niimoodi sünnivad Pariisi kokkulepped. 1954 a otsustavad lääneriigid, et Lääne-Saksamaa võetakse NATOsse ja luuakse Saksa Liitvabariigi Armee e Kundeswehr. ?
Lääne-Saksa relvastamine on põhjuseks Idariikide sõjalise liidu tekkimisele. 1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt – kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid režiimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks.
1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed. Loobub Lõuna-Sahhalinist ja Kuliinide saarest (?), mis lähevad NSVLe. Jaapanil kaotatakse sõjavägi – ainult 250 000 meest, riigi julgeoleku eest vastutab USA.
Külma sõja kriisid :

Berliini blokaad
juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks)
Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga.
Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga.

Korea sõda
1950-1953 Korea sõda.
Tulemusena keegi ei võitnud. Hoogustus võidurelvastumine. Põhja-Koreast sai mahajäänud kommunistlik riik – siiani selline.

Ungari ülestõus

Suessi kriis

Lähis-Ida pingekolle

Berliini II kriis

Kuuba kriis

Praha kevad

Vietnami sõda

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

luurus Õppematerjali autor

Ajaloo konspekt ajast pärast II maailmasõda.

II maailmasõda nsvl doktriin sotsialism üro moskva külma sõja kommunistid korea sõda doktriini nato kommunism

Sarnased õppematerjalid

docx

Külma sõja periood

Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks

Ajalugu

docx

Külm sõda konspekt

Plaan nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umb 13.miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad

Ajalugu

docx

Kanna kaardile Euroopa riigid

4 Peakorter Pariisis (kuni 1966, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) 4 Peale seda peakorter Brüsselis Eestist NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004. Pariisi kokkulepped (Jõustusid 1955 mai) Koreast saab 2 riiki 1950 1953: Korea sõja puhkemine (II külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks 2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

jpg HIINA KODUSÕDA 1946-1949  1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht Mao Zedong.  Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik Rahvapartei) said abi USA-lt.  Kommunistide võit, riigi lõhenemine.  Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP)  Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang) Mao Zedong KOREA SÕDA 1950-1953  1910-1945 Korea Jaapani võimu all.  Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA.  1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KP)  1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj)  1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed Korea Vabariiki.  Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”.  Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused.  1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi jagatuks. Kim Il Sung http://www.flickr

Ajalugu

doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

KÜLM SÕDA · Vastasseis NSV Liidu + tema liitlasriikide ning Lääneriikide vahel. 1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega

Ajalugu

docx

Külm sõda

Lääne- Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 5 Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud (e finlandiseerunud) Soome. 2.2. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu: Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega

Ajalugu

docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu

docx

Ajalugu KT külm sõda

Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud rahareform. NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948 aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toiduained), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Blokaad tekitas SM lõpliku lõhestumise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV. (NSVL, USA, Berliin) -> Avaliku külma sõja algus; 2 saksamaad; Brüsseli pakt ja NATO Korea sõda- (1950-1953). Korea lõhestatud, P-Korea tahtis kogu riiki oma võimu alla. Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist

12. klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid