ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp, 2009) Õli saagikus Madalaim oli 1,5t ha(Thyrow, 2009), kõrgeim 3,5t ha(Hohenschulen, 2008) Suurim saagikus oli Ohrensen’i (2009) ja Futterkamp’i (2006-2009) põldudel.
Koristusaja hilinedes halvenevad sageli ilmastikutingimused: suureneb udu ja sajupäevade arv. Seetõttu suureneb ka relatiivne õhuniiskus, mistõttu terade kvaliteedinäitajad halvenevad. Samuti võivad areneda ka toksilised mikroseened. Suhteliselt kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse korral kipub rukis vahaküpsuse lõpus ja täisküpsuse alguses peas ära kasvama. Kõrge temperatuur ja sademed aktiviseerivad rukkiteras leiduvaid fermente, mille tagajärjel terad alustavad idanemist puhkepausi läbimata. Rukkil on ferment amülaas eriti aktiivne vahaküpsuse faasis, mil terad sisaldavad suhteliselt palju vett. Peas kasvama läinud terad ei kõlba seemneks ja leivajahuks ning ka terade söödaväärtus on madal. Idanemist alustanud rukkiterad ei kuiva põllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanud vilja kuivatamine enam langemisarvu ei tõsta ning kord idanema hakanud tera pärast kuivatamist enam ei idane.
suurus, kuju ja värv on tingitud suuresti nende levimise viisist. Näiteks tuulega levivad seemed on üldiselt kerged ja väikesed, tihti levimist hõlbustavate lisemetega (karvad, tiivad või põied). Nad võivad lennelda emataimest väga kaugele. See annab liigi püsimajäämiseks eeliseid, näiteks liigi leviala laieneb kiiresti. Teiselt poolt võib seemnete väiksus olla paljunemisel tõsine problem. Väiksesse seemnesse mahub vähe toitaineid, mistõttu paljud seemed hukkuvad kas enne idanemist või siis idanemise ajal ebasoodsates tingimustes. Olenevalt taime loodusliku kasvukoha kliimast võivad mõned seemned vajada idanemiseks märja-kuiva tsükli läbimist või pinnase ühtlast niiskusesisaldust. (Teras, 2009:8-10) 4 Joonis 1. Näide seemnete kuju ja värvuse varieeruvusest Maasiseste juurevõsude või võrsikute abil, mis juurduvad maapinnaga kokku puutudes, paljunedes saadakse emataimega identseid järglasi. Mõned taimed
kokku 20C aatomit. Ka sünteesi alusel kuuluvad GA ditrerpeenide hulka. Nimelt di-,mono- ja tetraterpneenide süntees toimub kloroplastides ja sünteesi rada erinev tsütoplasmas sünteesitavate terpeenide sünteesist. Nimetage kaks taimede rühma mille varte kasvu giberelliinid soodustavad Kõrrelised, kapsataimed Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime Kõige kõrgemad GA-de kontsentratsioonid on leitud seemnetes embrüogeneesi perioodil. Seemnete idanemist soodustavad amülaaside sekreteerimise aktiveerimise tõttu. Amülaaside ekspressiooni indutseerib transkriptsioonifaktori GA-MYB seondumine amülaasi geeni promootorpiirkonna cis faktoriga. Seemnekesta all (endospermi välimises kihis) toimub giberelliinide süntees. Milliste geenide ekspressiooni giberelliinid soodustavad
antioxidative activity and composition of yam Taiwani jamssi mugulad (Dioscorea alata), 20 ± 8 °C, 17 ± 2 °C. 10 ± 1.5 °C. antioksüdatiivsete mõjude redutseerimisvõime mõõtmine , -difenüül--prüriil-hüdrasüülide radical- scavenging activity mõõtmine. Tulemused Idanemisest tingitud massikadu toatemperatuuril 12 nädala jooksul. 17 °C juures hoiustamine lükkas edasi ja vähendas idanemist 10 °C juures nelja hoiustuskuu jooksul jamss ei idanenud, küll oli jamss 12 nädala pärast märkimisväärselt mädanenud Sõltumata hoiustustemperatuurist vähenes toorlipiidide ja kiudainete sisaldus, redutseerivate suhkrute sisaldus tõusis. Nii redutseerimisvõime kui DPPH radical-scavenging activity of TNG1 vähenesid vastavalt pärast 3 ja 11 nädalat toatemperatuuril ja 17 °C juures. 10 °C juures, significant decline in the reducing power leiti pärast
· Barofiilid mikroobid, kes eelistavad elada eriti kõrgetel rõhkudel (1000atm) · Üldiselt on bakterid barotolerntsed · Vaakumis mikroob elada ei suuda Osmootse rõhu mõju mikroobidele · pH mõju mikroorganismidele: · Enamik mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda · Kuna happeline keskkond ei sobi enamikele mikroobidele, siis kasutatakse seda toiduainete konserveerimisel ära (hapukurk, hapukapsas); see takistab spooride idanemist · Piimhappe bakterite poolt loodud happeline keskkond sooles takistab roisubakterite arengut sooles · Keskkonna reaktsioon mõjutab baktereid: Otseselt mõjutab pinnalaengut, selle kaudu adhesiooni Kaudselt mõjutab ainete lahustuvuse kaudu (nt CO lahustub happelises keskkonnas halvasti ja seetõttu eelistavad autotroofid aluselist keskkonda) Happelises keskkonnas lahustuvad paljud toksilised metallid (Al, Zn, Cu) väga
taimed otseselt, viimast aga kaudselt. Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem hapniku taime õitsemisperioodil, mil mulla O2 sisaldus ei tohi langeda alla 9 12%. Hapnikutarve suureneb ka hingamise intensiivistumisel. -8- KOKKUVÕTE Valgus võib taime idanemist kiirendada, aga ka pärssida. Osad seemned ei suuda valguse puudumisel idanedagi. Valguse mõjul omandavad taimed peale idanemist rohelise värvuse algab fotosüntees, mis toimub rohelise pigmendiga klorofülli molekulides. Vajatav valgustatuse hulk päevas on taimeliikidel erinev, aga normaalseks arenguks vajavad nad kõik pimedat ning seega ei tohiks ööpäevane valgustatuse kestvus olla pikem kui 16 tundi.
seemnetes embrüogeneesi perioodil. Täiskasvanud taimedes GA-de süntees toimub SAM-s ja noortes lehtedes, samuti juurtes proplastiidides. Kontsentratsioon ~1ppb. GA-de transport teistesse kudedesse toimub floeemis ja ksüleemis. Transporditakse peamiselt konjugaadid glükoosiga mis on vees lahustuvad. Esinevad katte- ja paljassemnetaimedes, sõnajalgades, sammaldes, on leitud ka seentes ja mõnedes bakterites. Sünteesi regulatsioonist Valguse seemnete idanemist soodustav toime on seotud intensiivsema GA-de sünteesiga (eriti G1) seemnetes. Aktiveerub ent-kaureeni süntetaas, samuti sünteesi kolmanda etapi oksüdeerivad ensüümid - 3 hüdroksülaasid. Valguse retseptoriks on fütokroom. Põllumajanduses kasutatakse teraviljade kõrre kasvu vähendavaid aineid nn retardante, et vältida vilja lamandumist. Need ühendid pärsivad ent-kaureeni süntetaasi. GA-de seostumine sahhariididega ja oksüdeerumine positsioonis 2 vähendab GA-de aktiivsust
Seetõttu ongi kress-salat kõige hädapärasemate maitsetaimede hulgas. (Aps, R. 2012). 5. Katse kirjeldus Vaatlen kress-salati kasvu kahes istutuspostis päevavalguse käes aknalaual. Istutasin taimed 23.04.13 kasvuturbasse ja kastsin ühte 40 grammi kraaniveega ja teist 40 grammi väetiselahusega üle päeva. Väetiselahuse kontsentratsioon oli 4 grammi väetist 1 liitri vee kohta. Vahetult peale istutamist katsin istutuspotid toidukilega, et säilitada niiskust ja soodustada seemne idanemist. Katse kestvus oli 7 päeva. Esimesed kaks päeva kasvasid mõlemad taimeistikud võrdse kiirusega (vt. lisa 1), kuid kolmandal päeval oli veega kastetud taime pikkus silmnähtavalt pikem kui väetiselahusega kastetud taime pikkus. Seitsmenda päeva lõpuks oli tugeva väetiselahusega kastetud taime pikkus 2 sentimeetrit ja veega kastetud kress-salati pikkus 5.5 sentimeetrit (vt. lisa 2). 6. Tulemused ja analüüs Esitan katse tulemused tabeli ja diagrammina. Taime pikkused: 1
resistentsed seenetüved, kes ei allu preparaadi toimele. Nakatumine Toitainete saamiseks peab parasiitseen tungima taime. Selleks on vajalik otsene kontakt, mille käigus raku sein või kutiikula lagundatakse ensüümidega või toimub mehhaaniline sissetung. Tavaliselt toimub nakatumine taime pinnal, eoste idanemiseks on vajalik vee olemasolu. Taime kui substraadi pinnal olevad ained (tolm, saasteained), võivad seene eoste idanemist pidurdada või kiirendada. Samal põhimõttel toimub paljude seenhaiguste tõrje kemikaalidega – keskkond muudetakse seenele ebasobivaks (näiteks tuhk muudab keskkonna leeliseliseks, see on vana tõrjeviis karusmarja- jahukaste puhul).) Haigustunnused Mõne aja pärast peale nakatumist muutuvad haiguse tunnused nähtavaks. Välised haigustunnused (sümptomid) võimaldavad panna esialgse diagnoosi, mida on vaja täpsustada mikroskoopilise uurimisega.
spetsiaalselt murudele mõeldud väetistega. Kõik mis kasvab, vajab vett, päikesevalgust ja mineraalaineid. 3 Muru rajamine Parim aeg muru rajamiseks on kevad või suve lõpul. Kesksuvel kuumal ajal tehtud külv võib kuivuse tõttu ebaõnnestuda. Seemned võib külvata veel ja hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Pinnas, millele muru rajatakse, valmistatakse hoolikalt ette: · Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis
Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi.
kõrglehtedega -- tsüaatium ÕISIKUD korvõisik kännas lihtsarikas keeris pööris liitsarikas urvad Õisikus erinevad õied neiusilm lodjapuu Sellistest õitest koosneb võilille õisik Õitsemise kestus Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Liigutused e. nastid: võilill avneb hommikul, sulgub õhtul Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole Õie ristlõige seemnealge kroonleht tuppleht
· Sordid ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete tunnustega. Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja keravormidel ning punaselehiste vormidel. Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04
`Tofta', `Barke' jt). 21 Nõuded sortidele · Kõrge terasaak. · Tugev kõrs (hea seisukindlus). · Haiguskindlus. · Tera kvaliteet. · Õlleodra tera kvaliteedinõuded erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas,
2)TAUSTINFO KOGUMINE 3)HÜPOTEESI SÕNASTAMINE 4)HÜPOTEESI KONTROLL 5)TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSTE TEGEMINE Probleemi püstitamine Korrektselt, lühidalt ja kitsalt sõnastatud uurimisküsimus. Valitakse uurimisobjekt ja tegur (muutuja), mille mõju uurimisobjektile uuritakse. Muutujaks on niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Näiteks : Kuidas õhutemperatuur mõjutab herne seemne idanemist. Uurimisobjekt, muutuja? Taustainfo kogumine Abiks trükised, meedia, teadlased. Püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. Nt. hernest kui uurimisobjektist kui ka seemnete idanemistingimustest. Hüpoteesi sõnastamine Oletatav vastus probleemile Tugineb taustainfole.
d. Taimehormoonid e kasvuained on taime poolt sünteesitavad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut. Need on ühest taimeosast teise infot edastavad molekulid, algatades kasvu ja arenguga seotud füsioloogilisi protsesse. Tuntumad hormoonid: Kasvu stimuleerivad – AUKSIIN - juurte moodustumise stimuleerimine. GIBERELLIIN - soodustab seemnete idanemist ja teiskasvu. TSÜTOKINIIN - külgharude kasvu soodustamine. Kasvu inhibeerivad - ETÜLEEN (gaasiline aine) - soodustab viljade valmimis. ABSTSIISHAPE - lehtede ja viljade langemise soodustamine, külmakindluse suurendamine, õhulõhede sulgemise reguleerimine. e. Keskkonnatingimuste mõju taimede kasvule ja arengule Taimedele mõjuvad temperatuur, sademed, toitainete kättesaadavus, valgustingimused jne
Tema viljakehad, mis asuvad metsavarise all kännu alaosas levitavad oma eoseid kogu vegetatsiooniperioodil ja nendega nakkus toimub vigastatud tüvede ja juurte ning värskete kändude lõikepindade kaudu.Juurepessu vältimiseks oleks kasulik hoida puistutes ühtlast tihedat liitust võrastiku all, kus on jahe.Juurepessu arengut pidurdab ka ülepõletatud metsamaal tekkinud tuha vihma- või lumeveeleotis.Ka lehtpuude varies vähendab eoste idanemist. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Tamme peaks istutama 2 a. seemikute või istikutena vahekaugustega 3x3 m ja kahjustajate vastu kasutama kuuseoksi või plastkaitsmeid tüve umber.7-10 aastat hiljem võib tamme loodusliku laasumise parandamiseks istutada reavahedesse kuuske sama seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme
- Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada, kuidas vaadelda jne. TEADUSLIK MEETOD! Selle abil jõutakse teaduslike faktideni.Teaduslik fakt: nimetatakse selliseid teadmisi , mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. NR1 : Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks on probleemi püstitamine, *Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. st teaduslikele faktidele. *NT: kuidas temperatuur mõjutab aedherne seemnete idanemist. Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb selgeks teha otsija. Ja toodud näites on muutujaks temperatuur. NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni kogumine, *Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. *Teadusliku informatsiooni võib koguda raamatukogudes leiduvast teaduskirjandusest. Internet. *Saame hea ülevaate aedhernest kui ka seemnete idanemistingimustest.
Putukate ligimeelitamine. Loomtoimlemine: putuktolmlemine, nahkhiirtolmlemine, sipelgatega. Tuultolmlemine Vesitolmlemine ÕISIKUD Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näeb välja nagu õis. Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul Polükarpne õitseb elu jooksul mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Liigutused ehk nastid võilill avaneb kommikul, sulgub õhtul Tropismid liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole. VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili
d) Optimaalne toime. Viljakus jääb samaks, aga enamik järglasi jääb ellu, mis toob kaasa arvukuse tõusu. 2) BIOOTILINE. Elus keskkonna tegurid, mis mõjutavad elusorganisme. a) Liigisisene. Kõige teravam olelusvõitluse vorm. Sama liigi esindajatel kattuvad ökoloogilised nõudmised. Kohastumustega teravneb liigisisene olelusvõitlus veelgi. Näiteks: seemnete tihe hulk mullas paneb varem idanenud seemned eritama ühendeid, mis takistavad teiste idanemist. Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor
rakutsükli regulatsioonis. Tsükliinid vahendavad taimede kasvuainete mõju. Sahharoos, auksiin ja tsütokiniin CycD (D-tüüpi tsükliini kaudu) G1S. ABA on inhibiitor - CycA SM. (ABA kontsentratsiooni kasvades indutseeritakse CDK-tsükliin kompleksi inhibiitorite süntees). Arestib. 27. Nimetage idandite de-etioleerumisel toimuvaid muutusi Idand on alguses kasvanud pimedas ja siis hiljem eksponeeritud valgusele. Valgus toob kaasa mitmeid muutuseid. Idanemist soodustati, idandite pikenemist pärsiti. Taime kohta üldiselt: toimub klorofülli ja karotenoidide süntees. Etioplastid arenevad kloroplastid. Lehtede suurenemine ja laienemine. Varre kasvu pärssimine.Toimuvad muutused, mis on olulised fotosünteesi ettevalmistamise jaoks. 28. Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid Etioplastid kloroplastid, mis pole valgust näinud. Neil puudub pigment. Kui taime
valguses toimub nn. de-etiolatsioon. Klassikalised fütokroomist tingitud fotomorfogeneetilised reaktsioonid küllastuvad madala valguse intensiivsuse juures 1- 100 µmool m-2 . Keskpäevase valguse intensiivsus võib olla parasvöötmes kuni 1800 µmooli m-2 s-1. Seemnete idanemisel ja idandite de-etioleerumisel on oluline põhiliselt PhyA, millest sõltuv VLFR või HIR soodustab idanemist ja pärsib idandite pikenemist Punane valgus soodustab tetrapürrooliga seotud fütokroomi valgu Ser või Thr jäägi autofosforüülumist ja signaal liigub edasi vastuse regulaatorvalgule ja G-valgule, mida fosforüülitud fütokroom võib omakorda fosforüülida. 37. Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks?
Seemnete kontroll toimub ujutamismeetodil, milleks kasutades naatriumkloriidi lahust. Sügav künd ning kultuuride vaheldumine toovad tõhusat leevendust, kuna umbes 25 cm sügavusele maetud tunglaterad ei idane ning mädanevad aasta möödudes. Kõrreliste umbrohtude tõrje nii kultuuris kui ka läheduses on tähtis moodus, vähendades levikut teraviljakultuuridele. Seemnete puhtimine Baytan Universal WS 19,5 (triadimenool, fuberidasool, imasaliil), võib vähendada tungalterade idanemist, vähendades seega teraviljade, rukis kaasa arvatud, nakatumist. Kasvuaegseks tõrjeks sobiv keemilise töötlemise viisi puudub. 6. Tunglaterad Eestis Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. See seeneliik parasiteerib enamikul kõrreliste liikidel. Eestis parasiteerib tungaltera kõrreliste sugukonna 74 (78) liigil, sealhulgas kõigil meil kasvatatavatel teraviljadel. Niisked ilmad soodustavad tungaltera kasvu
Vermikompostimiseks sobivad peaaegu kõik orgaanilised jäätmed, kuid peaks vältima liha, tärklise, kala ja rasva lisamist vermikompostrisse.Keskmiselt töötleb päevas üks sõnnikuuss pool oma kehakaalust orgaanilist materjali, järelikult kaks kilogrammi sõnnikuusse töötlevad läbi ühe kilogrammi jäätmeid päevas. Vermikompostimise positiivseteks külgedeks võib välja tuua mitmed asjaolud: suurendab mikroobikoosluse aktiivsust, stimuleerib taimekasvu, suurendab seemnete idanemist ning sümbioosi taime juurtega, pärsib taimehaigusi, para ndab taimekasvu ja on lõhnavaba. Vermikomposti võib võrrelda väikese ökosüsteemina, kus esinevad keerulised omavahelised suhted orgaanilise materjali, mikroorganismide, vihmausside ja teiste selgrootute mullaorganismide vahel, mille tulemusel toimub kiire oksüdeerimine ja orgaanilise materjali stabiliseerimine. Vermikompostis on esindatud primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tarbijad
loote süda hakkab lööma 22. päeval. Emapiim on asendamatu, kuna tehispiimaga ei saa laps vajalike antikehi. Ontogenees Organismi areng tema tekkest kuni surmast. Viljastumine võib toimuda: Kehaväliselt kalad, kahepaigsed Kehasiseselt imetajad, roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad
eoslavasid. Seened toodavad eoseid väga palju. Eosed levivad peamiselt tuulega. Vähesel määral levivad eosed vee ja loomadega. Näiteks jalakasurma eoseid levitavad maltsaüraskid. Lehikseened levivad nö ,,seeneussidega,, ehk putukate vastsetega. Sobivates tingimustes idanevad eosed ruttu, välja arvatud püsieosed, mis on kohastunud säilima pikka aega. Idanemiseks vajavad eosed niiskust, soojust (3o...40o C), keskkonna happesust ja veidi hapnikku. Peale idanemist areneb nakatunud taimes seeneniidistik. Teatud aja möödudes tekivad seenel eoseid moodustavad organid viljakehad (mitte kõigil seentel). Aeg taime nakatumisest seenega kuni viljakehade tekkeni on eri seeneliikidel erineva pikkusega, mõnest nädalast tõusmete lamandumise korral kuni mitme aastani tüvemädanike korral. 2.2. Seente eluviis ja toitumine Kuna seened pole ise võimelised orgaanilist ainet tootma, toituvad nad olemasolevast elavast või surnud orgaanilisest ainest st
Rukis – Seemned hakkavad idanema 1-2°C juures. Kasv peatub rukisel, kui õhusoojus on alla 5°C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavale tungiv. Lisaks on ta toitainete suhtes vähenõudlik. Rukis on tuultolmleja taim. Titrikale – Saadud erinevate nisu liikide ning rukki ristamiste tulemusel. Tritikales on üritatud ühendada nisu kõrge kvaliteet hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Tatar – Soojust armastav taim, mille seemned alustavad idanemist 7-8°C juures. Tatra kasvuaeg on sõltuvalt sordist 60…120 päeva. Harilik hernes – Liblikõieline sammasjuurtega rohttaim. Vars on tal õõnes, kergelt neiljakandliline ning varre pikkus sõltub sordist. Hernele ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad. Soodsaimad 3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt
18. Söödateraviljade seemnete ettevalmistumisviisid külviks. Üldjuhul külvatakse tihedamalt, et vältida tühikuid. Enne külvi näiteks peediseeme puhitatakse (töötlemine keemiliste preparaatidega seenhaiguste ja tõusmepõletikke vastu). Tihtipeale on peedi seeme ka drazeeritud (seeme töödeldakse kleepainega, hiljem veeretatakse peenestatud turba tolmus, millesse on segatud mikroelemendid. Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist) 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva, 15Cº juures valguse käes. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse hoidla temp 10-12 Cº-le. 20.Lina teisendite rühmad. Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. 1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas. 2
Avamaale istutamisel peab istikul olema 2 - 3 pärislehte, tugev madal vars ja tihe juurestik. Avamaale istutatakse taim alles juunis, kui muld on juba üsna soe. Et noore kõrvitsa taime juurestik on õrn, siis ei tohi juuri tugevasti mulda suruda, vaid ainult kergelt kinni toidu valmistamiseks, vajutada. Pärast istutamist koheselt kasta. hoidiste tegemiseks jne Maa ette valmistada. Külvisügavus 3 - 4 cm, ridade vahekaugus 25 - 30 c. Seemet võib ka leotada - kiirendab idanemist. Kui tõusmetele ilmuvad pärislehe algmed, tuleb taimi harvendada, lämmastikuga väetada ja mulda kobestada. Lõplik taimede vahekaugus ridades peaks olema 10 - 20 cm, siis ei kasva peedid liiga suureks. toidu valmistamiseks Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul. Taimed istutada välja 40-50 päeva vanuselt, kui möödub hiliste öökülmade oht. Hooldus seisneb kobestamises, lämmstikväetistega juurevälises väetamises,
18. Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks. Üldjuhul külvatakse tihedamalt, et vältida tühikuid. Enne külvi näiteks peediseeme puhitatakse (töötlemine keemiliste preparaatidega seenhaiguste ja tõusmepõletikke vastu). Tihtipeale on peedi seeme ka drazeeritud (seeme töödeldakse kleepainega, hiljem veeretatakse peenestatud turba tolmus, millesse on segatud mikroelemendid). Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist). Sõelutakse erineva läbimõõduga fraktsioonidesse, sest erineva läbimõõduga seemned idanevad eri kiirusega. Drazeerimine. Peedi liitviljade purustamine. 19. Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva (4-5 nädalat), 10-15 C juures valguse käes. Õhuniiskus 85-90%, seda suurendatakse vee piserdamisega. Hoidla temperatuur tõstetakse ahjude kütmisega 10-12 C-ni. 20. Lina teisendite rühmad. Kiulina
Ohtra lämmastikväetise kasutamisel kasvavad pehmete ja lopsakate lehtedega taimed, mis on lehetäidele eriti meelepärased. 6. Kasulik on orgaaniliste multsidega multsimine. Mults kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multsi kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multsikihi taimejuurteni tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse korral neid harvendada
korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi idaneb täisküpsus faasis ilusa ilmaga koristatud ja nõuetekohaselt kuivatatud vili. Tähtis on ka idanemisenergia, mis määratakse 72tunni möödudes terade kasvamapanekust. Heal õlleodral on idanemisenergia ja idanevusprotsent lähedased, mis näitab kõigi seemnete ühtlase kiirusega idanemist. Kui õlleotra varutakse kohe või 45 päeva jooksul pärast koristamist, ei ole terad mõnikord veel läbinud järelkasvamiseperioodi ja nende idanevus on normaalsest väiksem, kuid see suureneb pärast järelvalmimist, järelvalmimata odral määratakse ainult eluvõime; see peab olema vähemalt 95%. 3 Õlleodra terad peavad olema sümmeetrilised, sordile omase kuju ja normaalse lõhnaga
peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust. Takistab umbrohuseemnete idanemist. Aitab säilitada ühtlast pinnatemperatuuri kevadel ja sügisel. Orgaaniliste multšide kasutamisel suureneb mulla happesus ja samal ajal lisandub mulda orgaanilist ainet. Alumised oksad painduvad saagi raskuse tõttu maha ning multš takistab marjade määrdumist. Hoiab ära mullakooriku tekke, parandab õhustatust ning vee absorbeerumist ja liikumist pinnases. Savisel pinnasel paraneb õhustatus, liivasel aga niiskuse säilimine.
loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34. Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi-kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud 35. Tolmlemine
Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34.Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi- kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud 35.Tolmlemine
Tavaliselt moodustub 1 spoor, erandeid on vähe. Metabacterium polyspora- moodustab mitu endospoori, seega spoorid ka paljunemisvahendiks. 2 FtsZ rõngast, 2 eelspoori, eelspoorid võivad omakorda jaguneda. Endospoorid on piklikud, termoresistentsed, paksukestalised ja sisaldavad dipikoliinhapet. Idanemine Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega, ultraheliga või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega (liiva või klaasipuruga hõõrumine). Pärast kuumasokki tuleb spoorid kohe söötmele välja külvata, muidu protsess pöördub. 1. Vee sisseimamine. 2. Hüdrolüüsitakse korteksi peptidoglükaan. 3. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks.
Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut Reguleerimine: kasutada hormoone, mis suruvad alla seemnete idanemise protsessi ehk inhibeerivad kasvu. Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist. 66. Umbrohtude tärkamiseks vajalikud keskkonnatingimused, umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil. Neil on kindalad idanemise tingimused, nt temp, valgus; oluline on see, kui sügaval nad mullal asuvad. Temp tavaliselt 5—10 kraadi. 67. Vegetatiivsed paljunemise viisid. Lehe või lehetükkidega Lehe, varre, juure osad Juurtele tekkivate lisapungade abil nt. väike oblikas Lehele tulevad juured alla nt begoonia Murdunud oksa abil nt paju
Led Zeppelini moodustas 1968. aastal ansamblist Yardbirds lahku löönud kittarist Jimmy Page. Kõigepealt hakkas ta koostööd tegema bassimehe John Paul Jonesiga ning seejärel keelitati enda gruppi Birminghamis tegutsemist alustava bändi Band Of Joy liidrit ja vokalisti Robert Planti. Nüüd oli puudus ainult trummarist, kes aga leiti kohe Robert Planti soovitusel tema endisest bändist. Trummariks sai John Bonham. Kolmanda albumi peal hakkkas hääbuma nende suhe blues-muusikaga ning idanemist alustasid epohhi loovad hard rocki helikujundid. Peale selle plaadi ilmumist andsid nad Ameerikas staadionikontserte 15 000 - 20 000 pealisele publikule. 1971. aasta novembris ilmus nende kõigi aegade kuulsaim ja enimmüüdud ametlikult nimetu album, mida siiski lihtsuse mõttes kutsutakes IVndaks almbumiks. See teos kirjutas Led Zeppelini nime igaveseks ajaks rokiajaloo veergudele. See album sisaldas näiteks selliseid lugusid nagu "Stairway To heaven" ja "Rock And
· Tsüstid o Puhkevorm, mis aitab üle elada halbu keskkonnatingimusi o Esinevad Müksobakteritel müksospoorid; rakkude tsüsteerumine toimub limase viljakeha sees spiroheetidel riketsiatel o Tsüstiks muutub kogu rakk o Paks kest o Ei ole termoresistentne o Talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust kiirgust tokskante jms · Endospoorid o Esmalt kirjeldas neid F. Cohn ja hiljem kirjeldas nende teket ja idanemist R. Koch o Endospooriks muutub ainult osa rakust o Ühes rakus mood üks spoor (kuid on ka erandeid) o Spoor ei ole obligatoorne osa raku elutsüklist o Spoor sisaldab oluliselt vähem materjali kui tema emarakk, ta ei sisalda sellised komponente mis on kergesti asendatavad või ebastabiilsed o Spoor moodustub 1,5 h 1 ööoäeva jooksul o Spoori moodustamisel kasutatakse energiaallikana varuaineid ja emaraku komponente
rakendamine. Need peavad tagama kartuli normaalse valmimise. Kõige olulisem neist on haigusetõrje. Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi, moodustuvad mugulasaagis on kuivainet rohkem, paranevad maitseomadused ja väheneb nitraatidesisaldus. C-vitamiini sisaldus on väike lühikese puhkeperioodiga sortidel. Need on sordid, mis hakkavad varakult idanema, kuid nende säilitamisel optimaalsel temperatuuril on võimalik idanemist takistada. Kartulisorte võib jagada: 1. Kasvuaja pikkuse järgi: · Varajased 75-90 päeva · Keskvarajased 85-100 · Keskvalmivad 95-110 · Hilisepoolsed 105-120 · Hilised 115-140 2. Haiguskindluse põhjal: · Vähikindlad · Lehemädanikukindlad 3. Kasutusotstarbe järgi: · Söögikartuli sordid · Söödakartuli sordid · Tööstuskartuli sordid · Universaalkartuli sordid
seonduvad sülje valke ja tekitavad valkude hüübimise (koagulatsioon). Alkaloidid · Suur klass lämmastikku sisaldavaid ühendeid. · Saadud aminohapete (aspartaat, lüsiin, türosiin, trüptofaan) modifitseerimisel · Mõju füsioloogiale · Näited: 12 kohveiin kohvi (Coffea arabica), tee (Camellia sinensis), kakao (Theobroma cacao). Putukatele ja seentele mürgine. Kohvi võsud võivad takistada lähedalolevate seemnete idanemist (allelopathy). Kaitse teiste taimede eest ehk konkurentsipoliitika. kokaiin morfiin nikotiin tubakas (Nicotiana tabacum). Hoitakse vakuoolides ja eraldub, kui vakuoolid katki teha. kapsaitsiin (Capsicum) aktiivne komponent tsillipipras. Valgud-ensüümid · Spetsiaalselt inhibeerivad patogeenide ensüüme (blokeerivad aktiivsed kohad või segavad valgu konformatsiooni) · Väikesed valgud: Defensiinid Amülaasi inhibiitor Lektiinid Proteinaasi inhibiitorid
Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda - põllupinna mikroplaneerimine, likvideerib mikrolohud - purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks - loob eeldused ühtlase seemendussügavuse saavutamiseks - purustab mullakoorikut - mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega - libistamine soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete idanemist Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub. Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub. Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk. Kui me töötleme mulla läbi, siis kapillaarsed poorid taastuvad ja mittekapillaarsete pooride arv suureneb. Seega mida enam 19 kapillarseid poore on, seda paremini tuleb vesi mulla pinnale
taimeliigid, kujuneb pool-looduslikele elupaikade iseloomulik liigirikkus oluline loomapidajale: mida rohkem on niidul erinevaid taimeliike, seda mitmekesisema koostisega on hein ja seda väärtuslikum see on ! 2) heina mahajätmise mõju niidule majanduslikult rentaabel, kuid toimub varise kogunemine ja lagunemine mulla omaduste muutumine (rikastumine toitainetega) Tekib kulukiht, mis takistab: 1) seemnete jõudmist mulda 2) seemnete idanemist 3) noorte taimede valguse kätte jõudmist Puisniitude taastamine võsa raiumine ja põõsarinde harvendamine (jätta viirpuud, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, pihlakas) * puistu harvendamine (maastikupildi kujundamine, vanade puude jätmine, surnud puud, teatud sobivad puuliigid – tamm, pärn, jalakas) niitmise alustamine Ilma järgneva hooldamiseta pole taastamisel mõtet ! Pärisaruniitude hulka kuuluvad enamasti ka puiskarjamaad (ainult
SASP valgud Puuduvad Esinevad säilumist mõjutab kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Lagunenud DNAga endospoor ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad väga kaua säiluda. Endospoori teke ja idanemine - Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega. Pärast kuumashokki tuleb spoorid kohe söötmele välja külvata, muidu protsess pöördub. Spoori idanemine algab vee sisseimamisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Fosfoglütseraat konverteeritakse ATP-ks. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks
lehest või abilehest. Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim ·Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). ·Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. ·Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. ·Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale ·Ise- ja risttolmlemine
Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad. Koristamisega tuleks alustada siis, kui 4-6 kauna on valmis ja seemnete niiskus u 30%. Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse. Valmimisperioodi niiskus ja soojus võivad pikendada seemnete valmimist, põhjustada kaunte pakatumist ning seemnete idanemist kaunas. Herneseeme kuivab teraviljast 2-5 korda aeglasemalt. Seemet kuivatatakse madalal temperatuuril (alla 40ºC), kusjuures niiskus ei tohi tunnis alaneda rohkem kui 1,5-2%. Seeme kuivatada 13% niiskuseni. Kasutatud pikk.ee materjale http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus Kasvufaasid Teraviljade kasv ja areng on omavahel tihedalt seotud protsessid. Kasvamise all mõistetakse taimede vegetatiivse massi suurenemist idanemisest loomiseni. Igas kasvufaasis toimuvad
Eoskotid suletud viljakehas on hästi kaitstud, kuid nad vabanevad ainult viljakeha koore mehhaanilisel murdumisel. Aspergillus nidulans. 7. Hõimkond kandseened: Tallus valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuna; Seeneniidid suurema osa elutsüklist kaksiktuumalised, kaasa arvatud viljakeha, enamasti pannaldega (viimastel suur tähtsus süstemaatikas); Haploidne faas peale kandeose idanemist lühiajaline; tuntud on ka pärmistaadium pungrakkudena; Mittesuguline paljunemine koniididega, pungrakkudega, kuid esineb väga harva; Suguline paljunemine tavaliselt somatogaamiana, harvem spermaatsiumide abil; Sugulises paljunemises ilmneb kaks tuumafaasi: kaksiktuumaline ja diploidne; Iseloomulik on dikarüootse hüüfi tipmisest rakust areneva eoskanna (basiidi) olemasolu, mis on kottseente eoskoti homoloog;
liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab: • vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist • fotosünteesi intensiivsust • hingamist • transpiratsiooni Talvised madalad temp. määravad ära ka paljude puuliikide kasutamise metsakasvatuses 1. väga külmakindlad kuni -55° C (mänd, arukask, sookask) 2. külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas) 3. mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök) 4. külmahellad e külmakartlikud kuni -15° C (ranniksekvoia, mammutipuu) 5. troopikaliigid Temp poolt põhjustatavad kahjustused:
variseb kõige rohkem seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 45 aasta järel, heades kasvutingimustes sagedamini kui halvemates. Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on umbes 20 cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 1525 (35) aastastel puudel, küündides soodsates tingimustes 70100 cm aasta kohta. Üle 100- aastaste puude juurdekasv väheneb oluliselt. 1.5 Koht ökosüsteemis Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja käbilinnud, oravad ja hiired
annaabi.ee 
