Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raps (0)

1 Hindamata
Punktid

Ilmastikutingimuste mõju talirapsi  
saagikusele selle erinevates 
kasvufaasides
Ranno Vaarikmäe
Andres  Talts
Abstrakt
Uu
riti ilmastikutingimuste mõju:
 
 Rapsi seemne saagikusele.
 Rapsi seemne õlikontsentratsioonile.
 Seemne kogusele 1 peal.
 1000 seemne kaalule.
Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad 
mulla omadused ja kliimatingimused.  
Katsete koht – Saksamaa
Katsete aeg – 2006 – 2011  
Metoodikad
 Põldude  väetamine  erinevatel  perioodidel  lämmastikväetisega.
 Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi.
 Uuriti:
1)
Taime idanemist
2)
Lehtede arengut
3)
Varre pikenemist
4)
Õitsemist
5)
Seemnete arengut
6)
Küpsemist 
 Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid.
Tulemused
 Seemne saagikus
 Saagikus varieerus 3t ha( Roda , 2008) kuni 7t ha(Futterkamp, 2009)
 Õli saagikus
 Madalaim oli 1,5t ha(Thyrow, 2009), kõrgeim 3,5t ha(Hohenschulen, 2008)
 Suurim saagikus oli Ohrensen’i (2009) ja Futterkamp’i (2006-2009) 
põldudel.
 Väikseim saagikus oli Thyrow’i(2009) ja Roda(2007-2009) põldudel.
Kokkuvõte
 Katsed näitasid, et ilmastik mõjutab talirapsi saagikust märkimisväärselt.
 Kasvu algfaasis määrasid temperatuur ja langev kiirgus rapsi saagikuse 
kujunemise.
 Seemnete arengu ajal oli ainsaks mõjutavaks  teguriks temperatuur.
 Analüüsi tulemused viitasid sellele, et saagikuse potensiaali saab kindlaks 
määrata alles pärast õitsemist.
 Ilmastikutingimused hilisemates kasvufaasides määravad selle, kas see 
potensiaal  täidetakse või mitte.

Document Outline

  • Slide 1
  • Abstrakt
  • Metoodikad
  • Tulemused
  • Kokkuvõte
Vasakule Paremale
Raps #1 Raps #2 Raps #3 Raps #4 Raps #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ranno888 Õppematerjali autor
Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides

Sarnased õppematerjalid

Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliitik

Taimekasvatus
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliit

Kategoriseerimata
Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

säilinud · Herne lehetud sordid ­ puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid ­ jätkavad õitsemist ja kasvu pikal perioodil kuni põud või külm selle lõpetab Kaunviljade agrotehnoloogia · Koht külvikorras - eelviljaks sobib teravili, kuid ei sobi kaunvili ja ka raps · Mullad ­ soodsa niiskusreziimiga kergemad mullad , ph 6-7. Vältida kergeid ja raskeid muldi · Mullaharimine - tasane sügav künd, viimane harimine külvisügavuselt · Külviaeg ­ esimesel võimalusel, hilinedes väiksem saak, väiksemad seemned, vähem proteiini ja rohkem kahjureid · Kasvuaegne hooldamine . Pärast külvi rullimine. Äestamine enne tärkamist ja teine kord kui on 4-5 lehte. · Keemiline umbrohutõrje. · Haiguste ja kahjurite tõrje 22

Taimekasvatus
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist.

Taimekasvatus
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 ­ 15% - teravili 15 ­ 20% - hernes 30 ­ 35% - raps 40 ­ 50% - kõrrelised heintaimed 50 ­ 60% - põldhein 70% * 40 ­ 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 ­ 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne

Põllumajanduse alused
Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM
33
docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja

Põllumajandusökonoomika
Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
Puittaimede hooldusjuhend
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun