Püsilille peenra väetaine (0)

Räpina Aianduskool
Haljastuse eriala
Päevane osakond
Iseseisev töö
Püsilillepeenra väetamine
Koostaja:Allar Kadai
Räpina 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Püsilillepeenra väetamine 4
Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine 6
Kokkuvõte 7
Lisa 8
Kasutatud kirjanduse allikad 9

Sissejuhatus

Püsilillede maailm on äärmiselt mitmekesine. Selle esindajad võivad olla sedavõrd miniatuursed, et harjumatul silmal on neid raske märgata ja nendele tuleb eraldi tähelepanu juhtida. Hiigelkasvu püsilillede puhul sellist probleemi ei ole. Enamasti märgatakse neid kaugelt ja hüüatatakse tahtmatult: "Oi! Mis taim see küll on?". Hiiglastel on lihtsalt kõike justkui natuke liiga palju - nende kõrgus on piisav, et nende vaatlemiseks ei pea kummardama; neil on kas jahmatavalt palju või väga suuri ja omapäraseid õisi; nende suurest hulgast lehtedest jätkub, et tekitada aeda üks tõsiseltvõetav kujunduselement. Gigandid on reeglina väga pikaealised. Nad paljunevad piisavalt aeglaselt, et mitte muutuda aia nuhtluseks. Kõrgekasvulistele püsililledele on keeruline kogemata peale astuda ja usin muruniitja juhib hoolikalt oma niiduki ümber lille , et mitte kallile masinale häda teha.
Paraku on neil vägevail lilledel ka omad nõrgad küljed. Nad peavad igal kevadel n.ö. nullist alustama ja väga ruttu sirguma , et lühikese suve jooksul jõuda õitsele puhkeda ja püüda seemneidki valmis saada. Kiireks ja lopsakaks kasvuks läheb tarvis viljakat ja piisavalt niisket mulda. Kehvas ja kuivas pinnases jäävad nad kängu. Kiduraksjäänud hiiglane on hale vaatepilt . Usinal aednikul ei jää muud üle, kui taimele anda kasvuks vajalikke väetisi ja sellest ma oma referaadis räägingi ,et kuidas püsililli väetada.

Püsilillepeenra väetamine

Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multšida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed – vastasel korral võib mõne taime kogemata multši alla jätta. Multš lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera , ibeeris, püsiklina, magunad, merikann , kurekell jt) seemnete idanemist. Multšida ei tohi iiriseid – see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida.
Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult– väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi.
Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi. Kui komposti on lisatud sõnnikut, siis on see ka väetise eest. Puutuhk on ka väetise allikas kuid selle hulka ei kuulu olmeprahituhk ja kondijahu see on hea fosfori, kaaliumi ja lubja-allikas. Lämmastikurikkad on verejahu, virts (lahjendada 1:10) , igasugused leotised (sõnniku, nõgese jms).
Väetada võib ka kõdusõnnikuga, aga pidage seda meeles ,et kasutada ainult sellist kõdusõnnikut mis on täiesti lagunenud , mullataoline. Toores, kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ka osa multšimaterjale tarvitab kõdunemisel lämmastikku – nt puukoor, saepuru, oksahake. Jäme puukoorepuru ei sobi üldiselt väiksemate püsikute multšimiseks.
Kunstväetistest sobivad püsikutele kõige paremini kloorivabad fosfor - ja kaaliumväetised (teevad õitevärvi erksamaks, parandavad seisu-, haigus ja talvekindlust). Lämmastikuga väetada ainult kõrgekasvulisi ja lopsakaid lilli kasvamise ajal kuni juulikuuni (juhul kui ei kasutata komposti või kõdusõnnikut).
Taimede pritsimine merevetikalahusega kord kuus tugevdab taimede vastupanuvõimet muuhulgas ka kuivusele ja taimehaigustele. Härmatise suhtes tundlikke püsikuid, näiteks aedflokse, pritsitakse regulaarselt merevetikalahusega.
Sibullilli tuleb väetada siis, kui nad on kasvuhoos ja õitsevad. Sibullilli väetada täisväetistega kus on sees mikroelemendid seda raputada mullale taimede vahele ning katsuda seda ettevaatlikult istutuskühvliga sügavamale viia selleks ,et väetis jõuaks ruttu juurtele mõjuda.

Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine

Rododendronite
väetusplaan
Väetis
kr/kg
N
P
K
g/m²
Väetiste
Kasutus aeg
NPK 7:7:17
Pilt:lisa 1
65.-
7
7
17
30
Märts
kuni
Juuli
NPK 20:20:20
Pilt:lisa 2
200.-
20
20
20
15
Aprill
kuni
September
NPK 7:7:17
* Soodustab optimaalset kasvu, tugevdab taimi ja tagab rikkaliku õiteilu.
* Kõrge magneesiumi ja raua osatähtsus hoiavad ära igihaljastele ja happelembestele taimedele tihti omase lehtede ja okaste kolletumise.
* Tagab hea taimede talve ja haiguskindluse. Puudub vajadus eraldi "sügisväetise" järgi.
*Väetisegraanulid on tolmuvabad ja hea voolavusega.
*Kasutamine lihtne ja praktiline.
NPK 20:20:20
* Rododendronite jt happelembeste taimede lahustuv pulbriline väetis.
* Kindlustab pikaajalise rikkaliku õitsemise.
* Soodustab uute õiepundade moodustumist ja taimede puitumist.
* Taimede poolt kergelt omastatav juurte ja lehtede kaudu.
*Väetist kasutada igakordsel kastmisel.

Kokkuvõte

Kui lugesite kogu minu poolt koostatud referaadi läbi siis saite te ka kindlasti rohkem teada kuidas ja miks püsililli väetada. Püsilillede väetisevajadus on väga erinev.
Osad vajavad palju,teised mitte ja muidugi tuleb hoiduda üleväetamisest. Eespool oli juttu ka sellest ,et kuna alustada väetamist mis viisidel ja ka sellest ,et multš on väga väärt asi püsilille peenras. Takistab umbrohu teket ja toob mulda toitaineid. Kompleksväetis sobib suurepäraselt püsilillede väetamiseks ,sest ta viib mulda nii makro- ja mikroelemendid. Sibullilli väetada täisväetisega kus on sees mikroelemendid. Kui te tahate taimi väetada kõdusõnnikuga siis pidage seda meeles ,et kõdusõnnik peab olema täiesti ära lagunenud ,sest kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ja see ei ole eesmärk mida saavutada tahame.

Lisa

Lisa 1
Lisa 2

Kasutatud kirjanduse allikad

http://www.kodukauniks.ee/index.php?option=com_phorum&Itemid=88888931&phorum_query=read,11,158651,158675,quote=1
http://www.maakodu.ee/index.php?page=23338&grupp=targutalita&artikkel=619
http://www.smt.edu.ee/materjalid/Pysikud/vetamine.html
http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=254
http://www.seklos.lt/get.php?i.420:w.112:h.160
http://substral.itg.ee/link.php3?id=21957&filename=mg_rodo.jpg
9