12 klassi Bioloogia. (1)

BIOLOOGIA POWERPOINTI ESITLUS.

• Elu omadused
  

- Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega.
* Ainuraksed ja hulkraksed . Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid . Ainuraksed: Kingloom , pärmseen.
- Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid.
- Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus.
*Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat.
*Ise sünteesivad vajalikke aineid.
-Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond .
*kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud . Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad , kahepaiksed ning roomajad .
-Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime.
*Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud , enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus . (TAIMEDELE ja LOOMADEDELE)
-Kõik organismid arenevad.
*Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa eraldumisega vanemorganismist.
*Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline . - selle käigus omandavad isendid uusi sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõppeb surmaga.
-Kõik organismid reageerivad ärritustele.
Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulenevat infot vastu meeleorganitega.
Ainuraksetel organismidel närvisüsteem puudub. Asenedavad erinevad orgaanisele aime molekulid välismembraanid.

• Teaduslik uurimismeetod
  

- Uuurismisobjektideks on rakud , biomolekulid , organismid, liigid või ökosüsteem.
- Meetodid: mikroskoop , kuidas preparaati ette valmistada, kuidas vaadelda jne. TEADUSLIK MEETOD! Selle abil jõutakse teaduslike faktideni.Teaduslik fakt: nimetatakse selliseid teadmisi , mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust.
NR1 : Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks on probleemi püstitamine,
* Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. st teaduslikele faktidele.
*NT: kuidas temperatuur mõjutab aedherne seemnete idanemist. Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb selgeks teha otsija.
Ja toodud näites on muutujaks temperatuur.
NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni kogumine,
*Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest.
*Teadusliku informatsiooni võib koguda raamatukogudes leiduvast teaduskirjandusest. Internet .
*Saame hea ülevaate aedhernest kui ka seemnete idanemistingimustest.
Nr3: Järgnevalt tuleb sõnastada hüpotees. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile.
Sp on oluline et see oleks püstitatud teaduslikel faktidel.
Aedhernes: Hüpotees: Aedherne seemned idanevad 30 kraadi juures kiiremini kui 10 C keskkonnas.
Nr4: Järgmine etapp on hüpoteesi kontrollimine.
*Tuleb kasutada eelnevalt hangitud teavet .
*Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatlustega.
*Tuleb teha selgeks uuritavate objetkide arv ja katsetingimused .
Nr5: Järgneb tulemuste analüüs ja järelduste tegemine.
*Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustingimusi omavahel.
*Seejärel ehk kosotame graafikud ja kõrvutame saadud tulemused olemasolema teadusliku infoga.
*Kui katsete tulemused kinnitavad hüptessi , siis saame järeldada, et esialgne hüptees leidis kinnitust.
*Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises.

• Raku ehitus ja talitlus.
  

-Tsütoloogia egk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust.
-Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides):
1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest.
2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks.
3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust.
4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus.
5. Rakk on elu väikseim ühik.
6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased.
- Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude.
*Epiteelkude.
Ehitus: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahesein peaaegu, et puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmine osa ja katab siseorganeid.
Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudemeid keskkonnamõjutuste eest, Limaskestade epiteelkude eritab erineva koostisega lima.
*Lihaskude.
Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad raku kuju ja mõõtmete muutusi, Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat võõtlihaskudet, siseelundite(nt soolestiku) ehitusse kuuluvat siselihaskudet ja südamelihaskudet.
Lihaskude moodustab koos sidekoega lihased.
Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigitusi.
* Sisekude .
Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad sidekoed on erineva ehitusega, Sidekoed on nt kuukude, rasvkude ja veri.
Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab kaitseülesannet, Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humorataalset regulatsiooni.
*Närvikude.
-Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju (kesknärvisüsteem), närvid ja piirdenärvisüsteem.
Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluste neutraalset regulatsiooni.
Milliste mõõtmetega on kõige väiksemad ja kõige suuremad rakud ?
*Valdav osa rakkeon mikroskoopilised ning neid saab vaadelda vaid mikroskoobis.
Pisem ainurakne organism on mükoplasma. (0.1...0.3 mikromeetrit)
*Suurimad kaasajal looduses esinevad rakud on lindude munarakud . Jaanalinnu muna läbimõõt on keskmiselt 15 cm , kaal 1.5 kg. Rebu suurus ning kaal on sellest umbes 1/3 .
Millise kujuga on rakud?
Bakterid on oma väliskujult erinevad: Ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised vormid.
Aga taimede korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbitsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda.
LOOMARAKU EHITUS.
EUKARÜOOTNE RAKK .
..ehk päristuumne rakk.
.. jaotatakse protsideks, taime- seene ja loomariigiks.
Igarakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukorüootse sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevad organelle.
Tsütoplasma: Koostisaineks on vesi. Osatähtsus kõigub(60-90%). Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
Anorgaanilised ained osalevad paljudes reaktsioonides ning tagavad sisekeskkonna püsiva happesusreaktsiooni.
Orgaanilistest ainetest on tsütoplasmas esindatud kõik kõrkmolekulaarsed ühendid: polüsahhariidid, lipiidid, valgus ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seostab kõik rakuorganellid omavahel tervikuks.
Rakutuuma ehitus ja ülesanne
Elektronmikroskoobid on näh , et rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad poorid , mille kaudu toimub erinevate ainete liikumine tuuma või sealt välja. Tuumasisest plasmat nim: karüoplasmaks.
Tuumas võime näha ühte või mitut tuumakest. Need on tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
Erinevates rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinev.
Rakutuum reguleev kõiki rakus toimuvaid protsesse.
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk mõne aja mõõdudes hukkub,
Tavaliselt on igas rakus üks tuum, erandina mõnedes ka mitu. Nt kingloomal on kaks tuuma, vöötlihasrakk on aga hulktuumne.
KROMOSOOMIDE ARV
.. on ühe liigi piires muutumatu.
Inimese keha tuumas on 46 kromosoomi. Ehk kaks sarnaste kromosoomi paari. Paarilisi kromosoome võib nimetada homoloogilisteks.
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene.
NÄITEID: Kromosoomide arv mõned taime - ja loomarakus:
Äädikakärbes: 8 kromosoomi.
Toakärbes: 12 kromosoomi.
Kana : 78 kromosoomi.
Šimpans: 48 kromosoomi
Inimene: 46 kromosoomi.
RAKUMEMBRAAN .
-Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga.
- Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest mong ühendab rakke omavahel.
Membraani vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani?
Mõned molekulid liiguvad läbi membraani passiivselt- difusiooni või osmoosi teel. Selliselt võivad membraani läbida vesi ja gaasid(O2, CO2) , etanool . jt väiksemad molekulid.
Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub mitmesuguste ainete liikumine rakku ja sealt välja. See on ka passiivse transpordi üks vormidest .
Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat.
Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim: transpordivalkudeks.
Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse makroergilistest ühendistest.
Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid.
Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid.
RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE.
-iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest.
- Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes.
Ribosoomides toimub valkude süntees.
LÜSOSÜÜMID
.. on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed , kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure.
Primaarsed lüsosüümid sisaldavad vaid ensüümvalke.
Sekundaarsed lüsosüümid lagundavad aineid ning lõhustavad ensüüme.
GOLGI KOMPLEKS .
-koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest tsinternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest.
Gülgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine ning lüsosoomide moodustamumine.
Lisaks: Osaleb see rakumembraani ja taimerakudes ka rakukesta moodustamises.
MITOKONDRID
Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on varustatud arvukate harjakestega.
Nende vahele jäävas ruumis leidub mitokondriaalset RNA ja DNA-d .
DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omase RNA ja valkude sünteesiks.
Põhiülesanne on raku varustamine energaiga. Hingamisprotsessi käigus eraldus süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia.
TSÜTOSKELETT
Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidest.
.. võib lugeda tugi ja liikumissüsteemiks.